Qazaqstan ınterneti eń arzan 10 memlekettiń qataryna kirdi
Sońǵy bes jylda bul kórsetkish jylyna orta eseppen 7,8%-ǵa ósip keledi. Interneti bar uıaly baılanys abonentteriniń sany elimizdiń 100 turǵynyna shaqqanda 85 birlikti qurady, bul barlyq ýaqyttaǵy eń úzdik mán, dep habarlaıdy QazAqparat Ranking.kz saıtyna silteme jasap.
Elimizde tirkelgen Internet abonentteriniń sany bir jylda 5,1%- ǵa, 2,6 mln abonentke deıin artty. Osylaısha, barlyq segmentterde ınternet jelisin paıdalanýshylar sanynyń aıtarlyqtaı ósýi baıqalady. Búgingi tańda Qazaqstan halqyn ınternetpen qamtý 99% quraıdy.
Qazaqstandaǵy mobıldi ınternetke tarıfter salystyrmaly túrde joǵary emes. Álemdik reıtıngte Qazaqstan ınterneti eń arzan 10 eldiń qataryna kiredi.
2020 jyly elimiz barlyq damyǵan memleketterden ozyp, álemde 6-shy orynǵa ıe boldy. Eldegi 1 gıgabaıt ınternet úshin ortasha eseppen 0,46 AQSh dollary tólenedi. Reıtıngte barlyǵy 228 eldiń baǵalary zertteldi. Eger Qazaqstanda 20 gıgabaıt ınternet úshin el turǵyny ortasha eseppen 9,2 AQSh dollaryn (3 840,4 teńge) tólese, kórshi Reseıde — 10,3 AQSh dollaryn (4 299,6 teńge), Ulybrıtanııada — 27,9 dollardy (11 646,5 teńge), Germanııada — 81,2 dollardy (33 895,9 teńge), AQSh-ta — 160 dollardy (66 789,8 teńge), Shveıtsarııada — 167,5 dollardy (69 920,7 teńge), Grekııada 241,3 dollar (100 727,5 teńge) tóleıdi.
2020 jyly ınternet kommýnıkatsııanyń negizgi quralyna aınaldy, ınternet qyzmetterine suranys pen jelige qoljetimdilik aıtarlyqtaı ósti. Qazaqstandaǵy trafıktiń ósýi operatorlardyń derekteri boıynsha 34%-dan (Tele2) 63%-ǵa (Beeline) deıin qurady. Baǵalar osy mánge kóterilýi múmkin dep boljaý qısyndy, biraq bul bolǵan joq.
Jalpy, Internetke qol jetkizý quny eldiń aýqymyna (aýdanyna) tikeleı proportsıonaldy. ıAǵnı eldiń geografııalyq aýqymy neǵurlym zor bolsa, búkil aýmaqty qamtamasyz etý soǵurlym qymbatqa túsedi jáne sáıkesinshe paıdalanýshylar úshin ınternettiń quny soǵurlym joǵary bolýy kerek.
Qazaqstandaǵy jaǵdaı basqasha: eldiń osyndaı úlken aýmaǵyna shaqqanda ınvestıtsııa óte kóp, abonentter úshin túpkilikti baǵa tómen. Jelini salý kezinde paıdalanylatyn jabdyq shetelde óndiriledi, bul qazaqstandyq valıýtanyń árbir devalvatsııasymen telekom-ındýstrııa úshin odan da qymbat bolady degendi bildiredi.
Esterińizge sala keteıik, 2020 jyly Aqparat jáne baılanys salasyna barlyq ýaqytta ınvestıtsııalardyń eń kóp kólemi baǵyttaldy: 140,9 mlrd teńge — 2019 jylmen salystyrǵanda 37,2% - ǵa artyq. Tikeleı uıaly baılanys operatorlary da kúrdeli shyǵyndardy kóbeıtti. Kúrdeli shyǵyndardyń eń kóp kólemi (CAPEX) Beeline-da baıqalady: 2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha soma 61,2 mlrd teńgeni qurady. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 32,5%- ǵa artyq. Óz kezeginde, Kcell-de kúrdeli shyǵystar 26,8 mlrd teńgege deıin ósti (bir jyl buryn-20,2 mlrd teńge). Uıaly baılanys operatorlarynyń ınvestıtsııalary negizgi óndiristik quraldar men jabdyqtarǵa, sondaı-aq baǵdarlamalyq jasaqtama men lıtsenzııalarǵa baǵyttalǵan.
