Qazaqstan halyqaralyq ózekti problemalardy sheshýde lańkestik ádisterdi qoldanýǵa múldem qarsy – Prezıdent
Bishkek qalasyna jumys saparymen barǵan Qasym-Jomart Toqaev Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna múshe elder basshylary keńesiniń otyrysyna qatysty. Kazinform bul týraly Aqordaǵa silteme jasap habarlaıdy.
Qazaqstan Prezıdenti qonaqjaılyq kórsetkeni jáne TMD-ǵa tóraǵalyq etý barysynda Qyrǵyzstannyń tabysty jumys atqarǵany úshin Sadyr Japarovqa alǵys aıtty.
Memleket basshysy TMD janyndaǵy Seriktes jáne Baqylaýshy mártebesiniń bekitilýin búgingi otyrystyń aıtýly oqıǵasy retinde atap ótip, bul sheshim Uıymnyń kemeline kelgenin jáne ony damytýdyń jańa kezeńine qadam basqanyn kórsetetinine nazar aýdardy.
Qazaqstan Prezıdenti geosaıası qaıshylyqtardyń shıelenise túskenin atap ótip, álem ekonomıkasynda turaqsyzdyq kúsheıgenin aıtty.
– Qazaqstan jahandyq saýda-sattyq pen memleketterdiń ál-aýqatyna keri áser etetin ekonomıkalyq sanktsııalardy qoldanýǵa túbegeıli qarsy, – dedi Memleket basshysy.
Budan bólek, Prezıdent Taıaý Shyǵystaǵy qazirgi ahýalǵa qatysty pikir bildirdi.
– Qazaqstan halyqaralyq ózekti problemalardy sheshý úshin lańkestik ádisterdi qoldanýǵa múldem qarsy. Ondaǵan jyl boıy sheshimin tappaı kele jatqan mindetterdi júzege asyrý úshin beıbit azamattarǵa zorlyq-zombylyq kórsetip, terrorlyq aktsııalar jasaýǵa bolmaıdy. Bul – esh aqtaýǵa kelmeıtin áreket, – dedi Prezıdent.
Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyń halyqaralyq qatynastarda ádildik qaǵıdatyn ornatýdy, halyqaralyq qoǵamdastyqtyń barlyq múshesiniń zańdy jáne egemendik quqyǵyn eskere otyryp, ony demokratııalandyrýdy jaqtaıtynyn jetkizdi.
Memleket basshysy BUU Qaýipsizdik Keńesindegi qazirgi toqyraý jaǵdaıynda ámbebap uıymnyń ókildik aıasy anaǵurlym keń organy sanalatyn BUU Bas Assambleıasynyń rólin kúsheıtýge múmkindik bar ári qajet dep esepteıdi.
– Bul rette BUU Qaýipsizdik Keńesin reformalaý isinde asyǵystyq tanytýǵa bolmaıdy. Bizdiń oıymyzsha, bul mańyzdy organǵa álemniń barlyq aımaǵynyń elderi, sonyń ishinde jahandyq Ońtústik memleketteri múshe bolýǵa tıis. Shyn máninde, bul ustanymdy osy jıynǵa qatysyp otyrǵan memleketter basshylarynyń barlyǵy quptaıtyny qýantady, – dedi Prezıdent.
Qasym-Jomart Toqaev týyndaıtyn syn-qaterlerdi eńserýge, tabysty yntymaqtastyqty nyǵaıtý úshin jańa salalardy izdeýge baǵyttalǵan TMD formatyndaǵy belsendi yqpaldastyqty jalǵastyrýǵa shaqyrdy.
– Tyǵyz saýda-ekonomıkalyq baılanystardy damytý negizgi mindet bolyp qala beredi. Dostastyqqa múshe elderdiń naryqtary biz úshin qashanda basymdyqqa ıe. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstannyń syrtqy saýda aınalymynyń tórtten birinen astamy TMD memleketterimen jasaldy. Bul oń dınamıka bıyl da saqtalyp otyr. Qazaqstannyń saýda aınalymy 7 aıda 4,5 paıyzǵa ósip, 20,5 mıllıard dollardy qurady. Biz saýda baılanystaryn odan ári nyǵaıtý úshin qolda bar múmkindikterdi tolyq paıdalanýymyz qajet, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysynyń pikirinshe, saýda kedergilerin joıýǵa, qolaıly tarıftik jaǵdaı jasaýǵa, ákimshilik rásimderdi jeńildetýge basa mán berý qajet.
Sonymen qatar Prezıdent Dostastyq keńistigindegi kólik dálizderin damytý mańyzdy ekenine nazar aýdardy.
– Biz ózimizdiń biregeı geografııalyq artyqshylyǵymyzdy paıdalanyp, jahandyq naryqtardy ushtastyrýymyz kerek. Osylaısha, aımaǵymyzdy iri kólik-logıstıkalyq habqa aınaldyramyz. Álemde jańa ekonomıkalyq geografııa qalyptasyp, saýda aǵyndary ulǵaıa túsken qazirgi jaǵdaıda bul baǵyt strategııalyq mańyzǵa ıe bolady. Búginde Eýropa men Azııa arasyndaǵy qurlyqtyq-tranzıttik tasymaldyń 80 paıyzy Qazaqstan arqyly ótedi. Biz Transkaspıı kólik baǵytyn, Soltústik – Ońtústik dálizin odan ári damytýǵa, sondaı-aq Qazaqstan – Túrikmenstan – Iran temirjolynyń múmkindikterin tolyqqandy paıdalanýǵa aıryqsha mán beremiz. Qazaqstan Dostyq – Moıynty, Baqty – Aıagóz, Darbaza – Maqtaaral temirjol jobalaryn tezirek iske asyrýdy kózdeıdi, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysy elderimizdiń tranzıttik áleýetin nyǵaıtý úshin qazirgi qoldanystaǵy ınfraqurylymdy jańǵyrtyp, ákimshilik rásimderdi qysqartý jáne ıntegratsııalanǵan logıstıkalyq, sonyń ishinde tsıfrlyq sheshimderdi engizý sharalarynyń mańyzdy ekenine arnaıy toqtaldy.
Prezıdent TMD-ǵa múshe memleketterdiń aýmaǵy arqyly ótetin kúre joldardy ózara ushtastyrý tujyrymdamasyn ázirleýdi usyndy. Onyń pikirinshe, bul qujat Eýrazııa keńistigindegi Dostastyq elderiniń múddelerin eskeretin jańa tranzıttik-logıstıkalyq kodqa aınalady.
Qasym-Jomart Toqaev azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý máselesin kelesi basymdyq retinde atap ótti.
– Anaǵurlym ónimdi ári ekologııalyq taza aýyl sharýashylyǵyn damytý úshin ózara yqpaldastyqty kúsheıtkenimiz jón. Ozyq tájirıbemen bólisip, óndiris pen ótkiziletin ónim arasyndaǵy tizbekti jolǵa qoıý, sondaı-aq fıtosanıtarııalyq jáne veterınarlyq talaptardy ońtaılandyrý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý qajet, – dedi Prezıdent.
Memleket basshysynyń aıtýynsha, klımattyń jahandyq deńgeıde ózgerýi elderimizdiń ornyqty damýyna aıtarlyqtaı qaýip tóndiredi.
– TMD-ǵa múshe birqatar memlekettiń aýmaǵynda qazirgi ekologııalyq ahýal nasharlap, shólge aınalý jáne sý qorynyń sarqylý jaǵdaıynda bul problemany eleýsiz qaldyrýǵa bolmaıdy. BUU baǵalaýyna sáıkes 2050 jylǵa qaraı klımattaǵy ózgeris saldarynan bes mıllıardtan astam adam sý tapshylyǵyna ushyraýy múmkin. Qazirdiń ózinde Ortalyq Azııa elderi Jer sharyndaǵy ortasha temperatýranyń kóterilýine baılanysty kúrdeli problemalarǵa tap bolyp otyr, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Sonymen qatar Prezıdent elimizdiń atalǵan saladaǵy mańyzdy jobalary týraly málimet berdi.
Memleket basshysy kúsh-jiger jumyldyrmaı, Eýrazııa keńistigindegi ekologııalyq kataklızmderdiń saldaryn eńserý múmkin emes ekenin atap ótti. Sondaı-aq TMD aıasynda osy baǵyttaǵy konstrýktıvti qarym-qatynasty nyǵaıtý asa mańyzdy dep sanaıdy.
Budan bólek, mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyq máselesine aıryqsha mán berildi. Qasym-Jomart Toqaev TMD-ǵa múshe elder arasyndaǵy kópjaqty yqpaldastyqta orys tili erekshe ról atqaratynyna toqtaldy.
– Bıyl TMD-da «Orys tili jyly» dep jarııalanýynyń sımvoldyq máni bar. Sonymen qatar biz búgin Orys tiline qatysty halyqaralyq uıym qurý týraly Shart pen Jarǵyǵa qol qoıý jóninde tarıhı sheshim qabyldaımyz. Bul uıym derbes halyqaralyq qurylymǵa aınalady, quqyq sýbektisi retinde tanylady. Jańa uıym barlyq el úshin ashyq bolady. Árıne, bul – jahandyq gýmanıtarlyq yntymaqtastyq turǵysynan óte ózekti. TMD keńistiginde jáne odan áldeqaıda keńirek halyqaralyq aýqymda orys tilin nasıhattaý úshin qabyldanyp jatqan sharalar elderimizdiń ulttyq biregeıligin nyǵaıtý úrdisine keri áser etpeıdi. Qazaqstan qazaq tiliniń memlekettik til mártebesin kúsheıtý saıasatyn jalǵastyra beredi, – dedi Memleket basshysy.
Prezıdent Dostastyq elderiniń volonterler birlestikteriniń kúsh-jigerin jumyldyrý mańyzdy ekenine nazar aýdardy.
– 2024 jyldy TMD-da Volonterlik qozǵalys jyly dep jarııalaý bastamasyn quptaımyz. Qazaqstan 2020 jyldy Volonter jyly retinde atap ótti. Eriktilerdiń izgi amaldary qoǵamymyzda tileýlestik, meıirimdilik jáne janashyrlyq qasıetteriniń tereń tamyr jaıýyna eleýli úles qosady. Mundaı adamgershilik talpynystarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý mańyzdy, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Prezıdent Dostastyq elderi eriktileriniń jyl saıynǵy forýmyn ótkizýdi jáne oǵan TMD-nyń turaqty alańy mártebesin berýdi usyndy.
Memleket basshysy sóziniń sońynda 2024 jyly Reseı Federatsııasynyń TMD-ǵa tóraǵalyq etýi jáne kezekti sammıtti kelesi jyly kúzde Máskeýde ótkizý týraly sheshimdi qoldady. Sondaı-aq Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeevti TMD-nyń Qurmet belgisimen marapattaý týraly Qyrǵyzstannyń bastamasyn quptady.
Sonymen qatar jıynda Qyrǵyzstan Prezıdenti Sadyr Japarov, Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıev, Belarýs Prezıdenti Aleksandr Lýkashenko, Reseı Prezıdenti Vladımır Pýtın, Tájikstan Prezıdenti Emomalı Rahmon, Túrikmenstan Prezıdenti Serdar Berdimuhamedov, Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev, TMD Bas hatshysy Sergeı Lebedev sóz sóıledi.
