Qazaqstan - Grekııa: Qaı quramaǵa sáttilik serik bolady
ASTANA. KAZINFORM - Búgin fýtboldan Qazaqstan quramasy Ulttar lıgasy pleı-off satysynda Grekııamen kezdesedi. Quramalar 2024 jylǵy Eýropa chempıonaty fınaldyq satysyna joldamany sarapqa salady. Agenttik tilshisi qazaqstandyq fýtbolshylardyń múmkindigin sarapqa salyp kórdi.
Jigitterge senim artamyz
Óz tarıhynda el quramasy tuńǵysh ret qurlyqtyq doda fınaldyq satysyna shyǵýǵa jaqyn tur. Aldaǵy oıyndarda tabandylyq tanytsa, joldama bizge buıyrady.
El quramasy Ulttar lıgasynda S jolymen 2024 jyldyń 21 naýryzynda jartylaı fınalda syrt alańda Grekııamen kezdesedi. Jeńgen jaǵdaıda 26 naýryzda taǵy da syrt alańda Grýzııa - Lıýksembýrg jubynyń jeńimpazymen sheberlik baıqasady. Jaýapkershiligi úlken eki oıynda úmit artqan úzdikterimiz jeńis jalaýyn jelbirete ala ma? Jigerli jigitterdiń jetistigine jelpingen jankúıerler olarǵa zor senim bildiredi. Árıne, barlyǵyn jasyl alań ústindegi tartysty oıyn sheshedi.
Qarsylasymyz da osal emes. 2004 jyly Eýropa chempıony atanǵan bedeldi qurama. Odan beri talaı ýaqyt ótti. Desek te sol jınaqtaǵan tájirıbe olardy jeńiske jeteleıdi. Qazir saýatty oınymen eldiń kóńilinen shyǵa bastaǵan Qazaqstan quramasy da ońaı jerden jeńisti qoldan bere qoımaıdy degen senimdemiz.
Aldymen Grekııa quramasy jaıynda keńinen toqtala ketkenimizdiń artyqtyǵy bolmas. Ejelgi Ellada eliniń ókilderi qurlyqtyq dodada nebári 4 márte baq synaǵan. Alǵash ret 1980 jyly Eýropa chempıonatyna bet túzegen olar araǵa baqandaı 24 jyl salyp dúbirli dodaǵa qaıta oraldy. Sol jyly aıdy aspanǵa shyǵaryp, jeńis tuǵyrynan kórindi. Odan keıingi 2008, 2012 jyldarda sol nátıjesin qaıtalaı alǵan joq. 2008 jyly toptyq kezeńde súrinse, 2012 jyly ¼ fınaldan eline qaıtty. Sondaı-aq, álem chempıonatynda aýyz toltyryp aıtarlyq tabysqa qol jetkize almaı keledi. 1994 jylǵa deıin jahandyq dodanyń fınaldyq satysynan syrt qaldy. 1994, 2010 jyldary toptyq kezeńdi mise tutsa, 2014 jyly ¼ fınalda oınady.
«Negizinde mamandar Grekııany Eýropanyń ortanqol quramasy retinde baǵalaıdy. Kezinde talantty fýtbolshylar álemniń bedeldi klýbtarynda dop tepse, qazir olardyń sany az. Sondyqtan qazaqstandyq qurama aldaǵy kezdesýge tas-túıin daıyndyqpen shyqsa, qarsylasyn qapy qaldyryp ketýi ǵajap emes. Óıtkeni, buǵan deıin el quramasy qurlyqtyq dodanyń irikteý týrnırinde azýly Danııany jeńse, Fınlıandııa jáne Soltústik Irlandııadan basym tústi. Endeshe, biz jigitterge senim artamyz», - deıdi sport kommentatory Shalqar Esten.
Jeńistiń kilti kimde?
Endigi kezekte qos quramanyń Eýropa chempıonaty irikteý satysynda qalaı oıyn kórsetkenine kóz salyp kórelik. Sondaı-aq, fýtbolshylar qandaı klýbtardyń namysyn qorǵap júrgenine nazar aýdarǵanymyz artyq emes.
Aldymen Grekııa quramasynan bastasaq. Qarsylas quramanyń bas bapkeri Gýstavo Poıet Qazaqstanǵa qarsy quramyn jarııalaǵan edi. Olardyń aty-jónine qaraı otyryp, ataǵynan at úrketin úzdiktiń joq ekenin ańǵaramyz. Kóbisi óz eliniń ulttyq jáne Eýropanyń ortanqol chempıonattarynda dop tebedi. Dese de Konstantınos Mavropanos («Vest Hem», Anglııa), Pantelıs Hatsıdıakos («Kalıarı, Italııa), Djordj Beldok («Sheffıld ıÝnaıted», Anglııa), Andreas Býhalakıs («Gerta», Germanııa), Kostas Tsımıkas («Lıverpýl», Anglııa) syndy fýtbolshylar aldyńǵy qatarly chempıonattarda oınaıdy. Árıne, «Lıverpýlden» ózge atalǵan klýbtardyń barlyǵy óz elderinde jetekshi ujymdar qatarynda emes. Sondyqtan olarǵa tegeýrindi qarsylyq kórsetýge barlyq múmkindik bar.
Endigi kezekte el quramasyna oralaıyq. Keıingi jyldarda qazaqstandyq fýtbolshylar ózge elderdegi bedeldi klýbtarǵa aýysyp jatyr. Olardyń qatarynda Reseıdiń «Zenıt» klýbynda dop teýip júrgen Nuraly Álip, Túrkııanyń «Beshıktash» jáne «Adana Demırspor» komandalarynda oınaıtyn Baktıer Zaınýtdınov pen Abat Aıymbetov sekildi úzdikter bar. Sondaı-aq, jartylaı qorǵaýshy Ramazan Orazov Slovenııanyń «Koper» komandasynda jarty jyldaı dop teýip qaıtty. Osynyń ózi olardyń ósýine, tájirıbesin arttyrýyna, sheberligin shyńdaýyna kóp kómegin tıgizip otyr deýge negiz bar.
«Qazaqstandyq fýtbolshylardyń ózge elderdiń dop dodasynda oıyn kórsetýi quramaǵa zor áserin tıgizedi. Máselen, qazir «Astana» sapynda ter tógip júrgen Roman Vorogovskııden Belgııa klýbtarynda oınaǵan kezinde sheberliginiń ósýi baıqalyp turdy. Qazir osyndaı ózgeristi Nuraly Álip, Baktıer Zaınýtdınov, Abat Aıymbetov, Ramazan Orazov syndy jastardan ańǵaramyz. Sondaı-aq el chempıonatynda kóshbasshy qatarynan kórinip júrgen Ashat Taǵybergen de oıyn taǵdyryn sheship kete alady. Qysqasy, bizdiń quramadaǵy árbir fýtbolshy Grekııamen kezdesýde jankúıer seniminen tabyla alady degen senimdemin», - deıdi jankúıer Esenjol Nazarov.
Er kezegi tórtke deıin...
Eki komanda buǵan deıin úsh márte kezdesken. Barlyǵynda Ellada eliniń ókilderi jeńiske jetti. Aldymen 2006 jylǵy álem chempıonaty irikteý týrnırinde ekinshi topta baq synaǵan el quramasy atalǵan qarsylasyna 1:3, 1:2 esebimen jol berdi. Al 2006 jyly Kıprde ótken halyqaralyq týrnırde taǵy da 0:2 esebimen jeńilip qaldy. Odan beri qanshama jyl ótti. Árıne, qarsylas quramanyń ol kezdegideı áleýeti joǵary emes. Úsh kezdesýde jeńilip qalǵanymyz ras. Qazaqta «Er kezegi úshke deıin» degen sóz bar. Ony endi tórtke deıin dep «ózgertip» jatsaq, jankúıer qaýym kópke deıin aıta júredi.
Qalaı desek te, Grekııamen kezdesý - bizdiń qurama úshin qurlyqtyq dodaǵa baratyn sońǵy múmkindik. Bylaısha aıtqanda, ne belbeý, ne bel ketetin oıyn. Bul synaqqa qazaqstandyq fýtbolshylar qanshalyqty daıyn? Ony kezdesý barysynda anyqtaıtyn bolamyz.
El quramasy 2002 jyldan beri ÝEFA quramynda synǵa túsip keledi. Buǵan deıin irikteý kezeńinde sońǵy oryndardy mise tutýǵa májbúr bolǵanymyz jasyryn emes. Endeshe, ázirge irikteý kezeńinde azýly qarsylastardy qapy qaldyryp, pleı-off satysyna shyǵýdyń ózin joǵary baǵalaýǵa negiz bar. Dese biz ulttyq quramanyń tabysy budan da joǵary bolatynyna senim artamyz.
Eske salsaq, Qazaqstan - Grekııa kezdesýi 21 naýryzdan 22-ne qaraǵan túni saǵat 00:35-te Qazaqstan jáne Qazsport telearnalarynan tikeleı efırde kórsetiledi.