Qazaqstan EQYU-ǵa Qaýipsizdik pen yntymaqtastyqty nyǵaıtýda járdemdesýge daıyn
EQYU-nyń Bas hatshysy Tomas Gremıngermen kezdesý barysynda «Qazaqstan EQYU-nyń osy uıymnyń jaýapkershilik keńistiginde qaýipsizdik pen yntymaqtastyqty nyǵaıtý jónindegi kúsh-jigerine odan ári jan-jaqty járdemdesýge daıyn» dep málimdedi Qazaqstan Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri Beıbit Atamqulov.
Kezdesý barysynda saıası dıalogtyń negizgi quraly bolyp tabylatyn Eýropadaǵy Qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymymen yntymaqtastyqty tereńdetý, qaıshylyqtar men janjaldardy retteýge erekshe úles qosatyn halyqaralyq qatynastar júıesiniń mańyzdy jáne talap etiletin qurylymy máseleleri talqylandy.
B. Atamqulov Qazaqstannyń 2010 jyly EQYU Tóraǵasy, 2011-2012 jyldary Islam Yntymaqtastyǵy Uıymy jáne 2017-2018 jyldary BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi laýazymyndaǵy eldiń baı tájirıbesin eskere otyryp, EQYU-nyń kúsh-jigerine budan ári de óziniń syndarly úlesin qosýǵa daıyn ekenin atap ótti.
HHІ ǵasyrdaǵy uıym aıasyndaǵy jalǵyz kezdesýge aınalǵan Astana Sammıtiniń murasyn ilgeriletý konteksinde Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń halyqaralyq bastamalary asa ózekti bolyp otyr, ol jaqynda Beıjińdegi «Bir beldeý, bir jol» halyqaralyq yntymaqtastyq ekinshi forýmynda álemdik qoǵamdastyqqa úsh dıalogty ornatýdy bildiretin «Úsh D» jańa geosaıası shyndyqty usyndy, olardyń biri EQYU men AÓSShK áleýetin biriktirý bolyp tabylady. Taraptar osy jyldyń ekinshi jartysynda EQYU men AÓSShK hatshylyqtarynyń saraptamalyq kezdesýin ótkizýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Qazaqstan EQYU-nyń Bas hatshysynyń EQYU-nyń taqyryptyq ortalyqtaryn qurý jónindegi ıdeıasyn qoldaıdy, olardyń bireýiniń Nur-Sultandaǵy bolashaqtaǵy qyzmeti, boljanǵandaı, ony keń túsindirýdegi ózara baılanys jónindegi taldamalyq jáne zertteý jumysyna baǵyttalatyn bolady.
T. Gremınger EQYU-nyń Qazaqstanmen yntymaqtastyq deńgeıine joǵary baǵa berdi jáne bizdiń elimizdiń jahandyq dinaralyq jáne konfessııaaralyq dıalogty nyǵaıtý jónindegi kúsh-jigerin qoldady. Bul rette, uıym tarapynan, ásirese kópjaqty qysym astynda bolǵan kezde, ózgermeıtin beıildilik pen qoldaý úshin alǵys bildirdi. «Halyqaralyq qoǵamdastyqqa Qazaqstan sııaqty dıalogty quraıtyn, ilgeriletetin jáne deldaldyq kúsh-jiger salatyn elder qajet», - dedi EQYU Bas hatshysy.
Aımaqtyq ekonomıkalyq jáne kóliktik ıntegratsııanyń múmkindikterin talqylaý mańyzdy oryn boldy, ony tabysty iske asyrý Atlantıkadan Tynyq muhıtqa deıingi biryńǵaı keńistiktiń qurylýyna alyp keledi. Bul turǵyda Qazaqstannyń EQYU-nyń ekonomıkalyq-ekologııalyq komıtetiniń basshylyǵymen erekshe róli atap ótildi, onda bizdiń qyzmetimizdiń basym baǵyty energetıka salasyndaǵy yntymaqtastyqty tereńdetý, jańa tehnologııalardy engizý, sandyq dáýirdegi tıisti basqarýdy jáne ózara baılanysty qamtamasyz etý bolyp tabylady.
Sonymen qatar, Aýǵanstandaǵy jaǵdaıdy retteýge tartylǵan halyqaralyq qurylymdar men aımaqtyq birlestikterdiń jumysy konteksinde kezdesýde 2019 jyly qazanda Nur-Sultanda EQYU janyndaǵy qatysýshy memleketterdiń Turaqty ókilderiniń qatysýymen «Aýǵanstan jáne EQYU: áriptestik pen yntymaqtastyq úshin múmkindikterdi keńeıtý» taqyrybynda semınar ótkizýge daıyndyq talqylandy. Іs-shara Aýǵanstandaǵy adam kapıtaly men ınfraqurylymdy damytý arqyly turaqtylyqty nyǵaıtý jónindegi naqty jobalardy iske asyrýǵa yqpal etýi tıis.
Kelissózderdiń bólek taqyryby Qazaqstanda aldaǵy prezıdenttik saılaý boldy. Syrtqy saıasat vedomstvosynyń basshysy ishki jáne syrtqy saıasattyń sabaqtastyǵyn, boljamdylyǵyn jáne turaqtylyǵyn, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń jáne búkil el basshylyǵynyń demokratııalyq qundylyqtarǵa jáne aldaǵy saılaý ótkizýge adal, ashyq jáne ádil ekenin atap ótti.
Óz kezeginde, T. Gremınger demokratııalyq saılaýdy joǵary deńgeıde uıymdastyrýǵa múmkindik beretin elimizdiń qoǵamdyq-saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq damýyndaǵy aıqyn progresti atap ótti.
Otan qorǵaýshylar kúnine oraı Venaǵa sapar aıasynda B. Atamqulov Aýstrııany fashızmnen azat etý kezinde 40 myńnan astam qaza tapqan Keńes jaýyngerleriniń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıdy.
EQYU, bastapqyda Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq jónindegi keńes (SBSE) Helsınkı Qorytyndy Aktisine qol qoıylǵannan keıin 1975 jyly quryldy. Búgin EQYU-ǵa qatysýshy 57 el úsh ólshemde - áskerı-saıası, ekonomıkalyq-ekologııalyq jáne gýmanıtarlyq máselelerdi talqylaýmen jáne sheshýmen aınalysady. Qazaqstannyń 2010 jyly tóraǵalyq etýi, EQYU Sammıtin ótkizý jáne Astana Deklaratsııasyn qabyldaý osy uıym úshin sońǵy jyldardaǵy eń mańyzdy oqıǵalardyń biri boldy.
