Qazaqstan damyǵan 30 eldiń qataryna kirý úshin ne isteýi kerek
«2025 jylǵa deıin álemniń 30 damyǵan eliniń tizimine kirý maqsatyna jetý úshin biz mynalardy qamtamasyz etýimiz kerek: JІÓ deńgeıiniń ósýin jan basyna shaqqanda 46 100 AQSh dollaryna deıin ósirý, eńbek ónimdiliginiń jylyna orta eseppen 4,7 paıyzǵa arttyrý», - dedi ol jospardy tanystyrý barysynda.
Sonymen qatar, onyń aıtýynsha, ósýdiń sapasyn ólsheý úshin taýarlar men qyzmetterdi shıkizattyq emes eksporttyń úlesinde 44,6-dan 50 paıyzǵa deıin ulǵaıtý, JІÓ-degi shaǵyn jáne orta bıznes úlesin 26,8-den 35 paıyzǵa deıin arttyrý, negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalardyń JІÓ-nen 16,4-ten 19 paıyzǵa deıin ósirý, ulttyq valıýtadaǵy nesıe portfeliniń kólemin JІÓ-nen 18-den 50 paıyzǵa deıin ósirý qajet. Munan bólek, tsıfrlandyrý ındeksi boıynsha 25, logıstıka tıimdiliginiń ındeksi boıynsha álemdegi 38 eldiń qataryna kirý josparlanady. Bıýdjettiń munaı emes tapshylyǵy úlesin JІÓ-niń 6 paıyzyna deıin tómendetý kózdeledi.
«Eldiń ál-aýqatyn arttyrý halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartýmen birge júrýi kerek. Oǵan ómir súrý uzaqtyǵyn 72-den 75 jasqa deıin ulǵaıtý, halyqtyń eń az qamtylǵan 40 paıyzynyń tabys úlesiniń 22,8-den 27 paıyzǵa deıin arttyrý, PISA testine sáıkes orta bilim berý sapasynyń úsh pán boıynsha 450-490-ǵa deıin ósirý, energııa syıymdylyǵyn 40 paıyzǵa deıin tómendetý, óńirlerdiń JÓÓ boıynsha damý arasyndaǵy alshaqtyqty 3,2 eseden 2,7 esege deıin azaıtý, Dúnıejúzilik banktiń ındeksi boıynsha memlekettik basqarý tıimdiligin 51 protsentılden 60-75 protsentılge deıin kóterý kiredi», - dedi Tımýr Súleımenov.
