Qazaqstan - álemniń rýhanı astanasyna aınalady - Bolat Sársenbaevtyń suhbaty

NUR-SULTAN. QazAqparat – Bıyl elordada ótetin Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII sezine shamamen bir jarym aıǵa jýyq ýaqyt qaldy. Bul aıtýly shara dástúrli túrde ár úsh jyl saıyn elimizdiń bas shaharynda uıymdastyrylady. Sezd 2021 jyly ótedi dep josparlanǵan bolatyn. Alaıda, pandemııaǵa baılanysty ýaqyty keıinge shegerilip, bıylǵy qyrkúıek aıyna belgilendi. Osyǵan oraı, QazAqparat tilshisi sezge daıyndyq barysy, uıymdastyrylatyn sharalar tóńireginde Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N.Nazarbaev ortalyǵynyń Basqarma Tóraǵasy Bolat Sársenbaevtan suhbat aldy.

- Bolat Serǵazyuly, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII sezine daıyndyq qalaı júrip jatyr?

- Qazirgi ýaqytta sezdi joǵary mazmundyq deńgeıde ótkizý boıynsha jumystar júrgizilýde. Qatysýshylar tizimin bekitý, onyń ótetin ornyn jáne ınstıtýttardy daıyndaý sharalary pysyqtalyp jatyr. Jospar boıynsha, sezdiń plenarlyq otyrysy Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda ótedi. Sondaı-aq, Táýelsizdik saraıynda sektsııalyq otyrystar uıymdastyrylady. Al, buǵan deıin, ıaǵnı 12 qyrkúıekte jumys toby jeke jınalys ótkizedi. 13 qyrkúıek kúni QR Parlamenti Senatynyń spıkeri Máýlen Áshimbaevtyń tóraǵalyǵymen sezd Hatshylyǵynyń XX otyrysy ótedi. ıAǵnı, bizde is júzinde tórt jumys kúni bolady. Olar: 12, 13, 14, 15 qyrkúıek. 11 qyrkúıekte qonaqtardy kútip alamyz. Keıin 15 jáne 16 qyrkúıek kúnderdi saparyn támamdaǵan mártebeli meımandardy shyǵaryp salý josparlanǵan.

- Sezge álemniń qansha elinen delegatsııa qatysady? Sonymen qatar, qandaı dinı jáne halyqaralyq uıymdardyń ókilderi keledi?

- Atalǵan is-sharaǵa álemniń 60 elinen 130 delegatsııa basshysy shaqyryldy. Olardyń arasynda ıslam, hrıstıan, ıýdaızm, sıntoızm, býddızm, zoroastrızm, ındýızm jáne basqa da din ókilderi bar. Sezge bedeldi saıasatkerler, ǵylym men mádenıet salasynyń ókilderi, konfessııaaralyq jáne mádenıetaralyq dıalog máselelerimen aınalysatyn qoǵamdyq uıymdardyń basshylary keledi dep kútilýde.

Osy oraıda, 2003 jyly ótken alǵashqy sezge barlyǵy 17 delegatsııa qatysqanyn atap ótkim keledi. ıAǵnı, sezdiń bedeli men mańyzdylyǵy artyp keledi. Bul - álemniń yqpaldy rýhanı tulǵalary, shet memleketterdiń eks-basshylary, halyqaralyq uıymdar jáne álemdik BAQ ókilderi jınalatyn biregeı alań ekenin atap ótken oryndy bolar. Bıyl uıymdastyrylǵan kóptegen is-sharalar sheteldik BAQ-ta jarııalanady. Sonymen qatar, qyrkúıekte ótetin sezge qatysý úshin Qazaqstanǵa 100-ge jýyq BAQ ókilderi keledi. Olardyń qatarynda Euronews, CNN jáne Ál-Djazıra bar.

VII sezd arqyly elimiz álemge memleket pen qoǵam arasyndaǵy toleranttylyq, ashyqtyq, ózara qurmet pen senim ıdeıalaryn nasıhattaýǵa múddeli.

- Sezd barysynda Qazaqstanǵa qurmetti qonaqtardan kimder keledi?

- Sezdiń jumysyna Máskeý jáne búkil Reseı patrıarhy Kırılldiń, sondaı-aq Ál-Azhardyń Bas ımamy Sheıh Ahmad at-Taıebtiń qatysýy erekshe mán beredi. Sheıh Ahmad at-Taıeb álemniń beldi din qyzmetshileri arasynda bas súnnıttik teolog bolyp sanalady. Sezd Hatshylyǵynyń basshysy, QR Parlamenti Senatynyń tóraǵasy Máýlen Áshimbaev Memleket basshysynyń atynan sezge qatysýshylarǵa shaqyrtýlardy jeke ózi tabystady.

Sonymen qatar, mańyzdy oqıǵanyń biri – Rım Papasy Frantsısktiń Qazaqstanǵa jasaıtyn sapary. Bul týraly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Rım Papasymen ótken beınekonferentsııa barysynda ýaǵdalasqan. Rım Papasy sharaǵa Vatıkan memleketiniń basshysy, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezine qatysýshy jáne dinı qaıratker retinde qatysady. Buǵan qosa, ol óz dininiń ókilderimen kezdesýdi josparlap otyr. Ózderińiz biletindeı, bizdiń elde kóptegen katolıkter turady. Katolık shirkeýleri barlyq oblysta bar. Biz sondaı-aq shirkeý basshylary, bas múftıler, knıazder, eks-prezıdentterdi qarsy alamyz. Іs-sharaǵa kóptegen beldi mamandar, sarapshylar qatysady. Osylaısha, atalǵan aralyqta Qazaqstan - álemniń rýhanı astanasyna aınalady.

- Sezdiń mańyzdylyǵy men qajettiligi týraly túrli pikirler bar. Sizdiń bul týraly oıyńyz qandaı?

- Keıde bireýler: «Bul qarajat basqa ıgi isterge jumsalsa jaqsy bolar edi. Mundaı is-sharalardy nege ótkizemiz», - dep syn aıtyp jatady. Men bul pikirlermen tolyq kelisemin. Shynynda da, Qazaqstannyń ekonomıkasyn kóterýmen, halyqtyń ómir súrý deńgeıin arttyrýmen aınalysatyn kez keldi. Degegemen men atalǵan eki máseleni salystyrý durys emes dep sanaımyn. Bul sharany álemdik qaýymdastyq, barlyq memleketterdiń bas rýhanı tulǵalary qoldaıdy. Demek, olar munda tereń mán bar ekenin biledi. Sezd kóptegen máselelerdiń sheshimin beıbit jolmen retteýdi kózdeıdi. Atalǵan sharada biz eshqashan kezdese bermeıtin din ókilderin kóremiz, olarmen pikir almasamyz. Bul oraıda Qazaqstan osy baǵyttaǵy sarapshylardyń ortaq til tabysýyna múmkindik beredi. Meniń oıymsha, kongressti ótkizýdiń qajeti joq dep sanaıtyn adamdar qatty qatelesedi nemese basqa adamdardy adastyrýǵa tyrysady.

Osyndaı mańyzdy tulǵalardyń sezge qatysýy búkil álemde mundaı pikir almasý alańynyń jetispeı otyrǵanyn kórsetedi. Kóptegen elder osyndaı is-sharalardy uıymdastyrýǵa tyrysýda. Degenmen olardyń eshqaısysy bul baǵytta Qazaqstan sııaqty jetistikke jete almady. Bárinen bas tartý - bul ózińizdi bólmege qamap tastaǵan sııaqty. Tıisinshe, Qazaqstannyń damýy báseńdeıdi. Biz, kerisinshe, ózimizge mindet qoıyp, olardy sheship, alǵa umtylýymyz qajet. Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi buǵan yqpal etedi. Máselen, bizdiń elde 18 resmı konfessııanyń ókilderi turady. Birde men dinı qyzmetkermen kezdestim. Ol maǵan: «Qudaı bizdi ár túrli etip jaratqan. Bul jerdegi mán de osynda jatyr. Osynysynmen de álem ádemi», - dedi. Sondyqtan biz munymen maqtanýymyz kerek.

- Aldaǵy sezde qandaı máseleler talqylanady? Qandaı maqsat-mindetter qoıylyp otyr?

- Aldaǵy sezdiń taqyryby 2021 jyly Hatshylyqtyń XIX otyrysynda bekitildi. Ol «Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń pandemııadan keıingi kezeńdegi adamzattyń rýhanı jáne áleýmettik damýyndaǵy róli» taqyrybymen ótedi. Pandemııadan keıin bizdiń kóp nársege degen kózqarasymyz ózgerdi. Sondaı-aq, buryn qoldanylmaǵan jańa sózder paıda boldy. Sondyqtan biz qalaı ómir súrý, ne isteý kerektigi týraly máselelerdi talqylaǵandy jón kórip otyrymyz. Bul rette rýhanı kóshbasshylardyń róli joǵary.

Sezdiń nátıjesi boıynsha qorytyndy qujat qabyldanady. Oǵan rýhanı kóshbasylardyń nusqaýlyqtary men paıymdary enedi. Degenmen bul - munda osydan basqa másele talqylanbaıdy degendi bildirmeıdi.

VII sezdiń sektsııalyq otyrystarynda kelesi taqyryptardy talqylaý josparlanýda:

1. Qazirgi álemdegi rýhanı jáne moraldyq qundylyqtardy nyǵaıtýdaǵy dinderdiń róli.

2. Dinder men mádenıetterdi qurmetteýdegi bilim men dinı aǵartýdyń róli.

3. Dinı kóshbasshylar men saıasatkerlerdiń jahandyq dinaralyq dıalog pen beıbitshilikti ilgeriletýge, ekstremızmge, radıkalızmge jáne terrorızmge qarsy is-qımylǵa qosqan úlesi.

4. Áıelderdiń qoǵamnyń turaqty damýyna qosqan úlesi men olardyń áleýmettik mártebesin qoldaýdaǵy dinı qoǵamdastyqtardyń róli.

- Sezd aıasynda elordada jańa mádenı jáne rýhanı nysandardyń tusaýy kesiledi. Atap aıtqanda, «Rýhanı Jarasym» alleıasy ashylady. Budan ózge, kelgen qonaqtardyń «Aljır» memorıaldy-murajaı keshenine barýy josparlanǵan. Bıyl Qazaqstan meımandardy budan basqa taǵy da qandaı jańalyqtarmen tań qaldyrady?

- «Báıterek» monýmenti janyndaǵy saıabaqta taqyryptyq fotokórmeler uıymdastyrylady. Onda Nur-Sultan qalasynda ótken Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń burynǵy alty seziniń tarıhyna arnalǵan sýretter qoıylady.

Sondaı-aq, «Qazmedıa ortalyǵynda» álemdik dinder taqyrybyna arnalǵan fotokórme ótedi.

Táýelsizdik saraıynda balalardy qorǵaý kúnine oraı ótkizgen «Beıbitshilik pen rýhanııat - meniń kózimmen» baıqaýynyń qorytyndysy boıynsha iriktelgen úzdik sýretter qoıylady. QR Ulttyq mýzeıinde «Qazaqstan aýmaǵyndaǵy din tarıhy» taqyrybyna ekspozıtsııa uıymdastyrylady.

Bul jolǵy sezd álemge memleket pen qoǵam arasyndaǵy toleranttylyq, ashyqtyq, ózara qurmet jáne senim ıdeıalarynyń jarqyn úlgisin kórsetken jyldyń basty halyqaralyq sharalarynyń biri bolady.

Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII sezi Qazaqstannyń halyqaralyq deńgeıdegi ımıdjine serpilis beredi. Sezd ben sektsııalyq otyrystar YouTube-kanalynda jáne basqa da áleýmettik jelilerde tikeleı kórsetiledi dep josparlanýda.

- Bolat Serǵazyuly, suhbatyńyzǵa rahmet!