Qazaqstan álemdik qaýipsizdikke súbeli úles qosyp keledi - Ádil Ahmetov

ASTANA. QazAqparat - Bıyldan bastap Qazaqstan Birikken Ulttar Uıymy Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes múshesi qyzmetine resmı túrde kiristi. Osy mańyzdy mıssııany elimiz 2018 jyldyń sońyna deıin atqarmaq. Atalǵan mindet Qaýipsizdik keńesinde tóraǵalyq etýge, otyrys shaqyrýǵa jáne talqylanatyn kún tártibin túzýge quqyq beredi. Munymen qosa, respýblıkamyz úshin ózekti máselelerdi kóterip, álem nazaryn aýdarýǵa múmkindik týyp tur. Qazaqstan BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes múshesi bolyp 2016 jyldyń 28 maýsymynda saılandy. Bizdiń kandıdatýrany 138 memleket qoldaǵan. Qazaqstan - álemdik mańyzy zor uıymnyń saıası organyna saılanǵan Ortalyq Azııadaǵy alǵashqy el. Bul músheliktiń mańyzdylyǵyn eskere otyryp, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, ǵalym Ádil Ahmetovpen aradaǵy suhbatymyzdy kópshilik nazaryna usynýdy jón kórdik.

- Ádil Qurmanjanuly, elimiz úshin BUU Qaýipsizdik keńesine turaqty emes músheliktiń mańyzy qandaı?

- BUU Qaýipsizdik keńesine eki jyldyq mandaty Qazaqstanǵa tıesili ekeni belgili. Birneshe eldiń ishinde tańdaý bizdiń elge tústi. Birinshiden, bizge degen osy mańyzdy senim elimizdiń mártebesin kóteredi. Buǵan deıin osyndaı deńgeıde múshe bolmaǵan edik. BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty múshesi alpaýyt bes memleketten turady, qalǵan ony ár eki jylda aýysyp turady. Mine, endi Qazaqstan osy abyroıly mindetke 2017 jyldan bastap kiristi. Taıaýda qazaqstandyq delegatsııany QR Ýaqytsha senimdi ókili Barlybaı Sadyqov bastap baryp, BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi retinde 2017 jylǵy Keńestiń alǵashqy otyrysyna qatysty. Osyny ózim tarıhı oqıǵa dep baǵalap otyrmyn.

Ekinshiden, ózderińiz bilesizder, kóp jyldardan beri ıadrolyq qarýǵa qarsy salmaqty qadamdardyń basynda Qazaqstan turǵany belgili. Óıtkeni, elimiz Semeı synaq polıgonyn jaýyp, ıadrolyq qarýdan óz erkimen bas tartty. Sondyqtan BUU-da Qazaqstannyń abyroıy óte joǵary.

Úshinshiden, Vashıngtonda ótken antııadrolyq sammıtte Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń jarııa etken «Álem. XXI ǵasyr» atty manıfesiniń mańyzy zor. Bul aýqymdy qujatta Memleket basshysy qazirgi zamanda búkil álemge qarsy syn-qaterdi óte salmaqty dáıektermen dáleldegen. Osy oraıda HHІ ǵasyrda qaýpi tónip turǵan shıelenisterdiń tutanýyna múmkindik bermeýdi kózdeıtin BUU-nyń arnaıy halyqaralyq konferentsııasyn ótkizý qajet ekenine úlken mán berilgen, sondaı-aq bul sharany kesheýildetpeı, tez iske asyrý qajettigi de basa aıtylǵan. Jalpy, osy baǵytta bir mámilege kelip, ıadrolyq qarýy joq aımaqtardy kóbeıtý kerek.

Qazirgi kezde barlyǵy birin-biri ańdyp otyr. Adamzat aldynda turǵan qaterlerdi joıý úshin QR Prezıdentiniń «Álem. XXI ǵasyr» atty manıfeste atap ótilgen «jol kartasyn» iske asyrý mańyzdy. Osy turǵydan alǵanda aldymyzdaǵy eki jylda Qazaqstan bul baǵytta úlken sharalardy iske asyrýǵa qaýqarly dep oılaımyn.

20-shy ǵasyrda jappaı qyryp joıatyn ıadrolyq qarýlar tek alpaýyt elderdiń ǵana ýysynda bolsa, búgingi tańda ondaı qarý shyǵarýǵa tehnıkalyq múmkindikteri jetkilikti memleketterdiń sany 40-qa jetip otyr jáne olardyń arasynda ekonomıkalyq turǵydan álsiz elder de barshylyq. Bul qaı turǵydan bolmasyn óte qaýipti syn-qater ekeni daý týǵyzbaıdy. Óıtkeni, túptiń túbinde bul kúlli órkenıet pen adam balasynyń tegis joıylyp ketýine aparatyn tuıyq ta, qaterli jol.

Qazaqstannyń aldyna qoıyp otyrǵan maqsaty ıadrolyq qarýy joq aýmaqtardy kóbeıtýge atsalysýǵa negizdelgen. Jalpy, Ortalyq Azııada ıadrolyq qarý bolmaýy kerek degen bastamany Qazaqstan bastaǵan edi. Osy oraıda kórshi memleketter elimizdi qoldady. Búginde bul óńirde qaýipti qarý múldem joq. Biraq, Qazaqstannyń maqsaty - barlyq qurlyqtarda atalǵan qarýdan tazartýǵa qatysty jumystarda yqpalyn jalǵastyrý bolyp tabylady.

- Úlbi metallýrgııalyq zaýyty qoımasynda MAGATE-niń tómen baıytylǵan ýrany saqtalatyn bolady. Osy turǵyda ne aıtar edińiz?

- Búginde álem elderimen qatar halyqaralyq uıymdar da Qazaqstannyń jahandyq arenadaǵy bastamalaryna úlken senimmen qarap otyr. Bul rette Tómen baıytylǵan ýran bankiniń elimizde qurylýy osy senimmen tyǵyz baılanysty. Nege MAGATE basqa elderde osy bankti qurmady? Sebebi, basqalarǵa senbeıdi. Qazaqstan bul baǵytta álemdik qaýipsizdikti únemi nazarda ustap kele jatqanyn aıqyn kórsete aldy. Aldaǵy ýaqytta da beıbit atomdy damytýǵa atsalysamyz, al ıadrolyq qarýdy joıýǵa barynsha kúsh-jigerimizdi jumsaıtyn bolamyz.

Halyqaralyq lańkestiktiń etek alýymen baılanysty endigi apat, syn-qaterlerdiń bir parasy álemdegi atom elektr stansalary desek, múlde artyq aıtqandyq emes. Sondyqtan  osyndaı elektr stansalardyń da qaýipsizdigin kúsheıtý kerek bolyp tur. Óıtkeni, ústimizdegi jyly lańkesterdiń Belgııadaǵy atom elektr stansasyn jarmaq bolǵan áreketi buǵan naqty dálel bola alady. Bul turǵydan kelgende, búgingi tańda álemniń 31 elinde elektr qýatyn óndiretin 192 atom elektr stansalarynyń barlyǵy da osy syn-qaterlerdiń nysandaryna jatatyny kúmán týdyrmasa kerek.

 - Sırııa problemasyn retteýge arnalǵan kelissózder 23 qańtarda Astanada ótetindigi habarlanǵan bolatyn. Jalpy, osy tektes bitimgerlik kelissózder Qazaqstanda ótkizilýi jıilep kele jatqan sekildi?

- Sırııada soǵysty toqtatý boıynsha úlken áreketter jasalýda. Atap aıtqanda, Qazaqstan ári qaraı da bul problemany retteýde 2017 jyldyń 1 qańtarynan 2018 jyldyń 31 jeltoqsany aralyǵynda BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi retinde yqpal etýge ázir. Birqatar elder Astanadaǵy bul kelissózderge qoldaý bildirip otyr. Sondyqtan bul faktor Qazaqstannyń músheligi aıasynda tıimdi qadamdarǵa úles qosyp júrgendigin dáleldeýde. Sebebi, bundaı máselelerde Qazaqstan Prezıdentiniń róli óte zor. Osyǵan deıin elimiz  Túrkııa men Reseıdiń arasyn jaqyndatýǵa, Ýkraınadaǵy jaǵdaıdy retteýde, sondaı-aq Iran máselesinde mámilegerlik áreketter jasady. Bul faktilerdiń barlyǵy Qazaqstannyń mártebesin aıqyn kórsetip tur.