Qazaqstan 2,3 mlrd teńgege Túrki ınvestıtsııalyq qorynyń aktsııalaryn satyp aldy

KAZINFORM. ASTANA – Qazaqstan Túrki ınvestıtsııalyq qorynyń aktsııalaryn satyp alýǵa 2,3 mlrd teńge jumsaǵan. Bul týraly Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń bıýdjet týraly anyqtamasynda aıtylǵan.

Qujattaǵy málimet boıynsha, vedomstvonyń úsh jyldyq bıýdjeti 995,4 mlrd teńge bolyp belgilengen. Sonyń ishinde 2024 jylǵa teńge, 2025 jylǵa 272,5 mlrd teńge, 2026 jylǵa 263,7 mlrd teńge qarastyrylǵan.

Bıylǵa bólingen 459,2 mlrd teńgeniń qalaı ıgerilgenine kóz salsaq, ishinde forýmdar ótkizý, halyqaralyq qordyń aktsııasyn satyp alý shyǵyndary bar.

Mysaly, Túrki ınvestıtsııalyq qorynyń aktsııalaryn satyp alýǵa 2,3 mlrd teńge jumsalǵan. 10 taqyryp boıynsha analıtıkalyq zertteý júrgizýge 1,4 mlrd teńge baǵyttalǵan. «Astana» halyqaralyq forýmyn ótkizýge de dál osynsha qarajat ketken.

Standard&Poor's, Fitch jáne Moody's halyqaralyq reıtıng agenttikterimen jumysqa 1 mlrd teńge bólingen.

Bıylǵy shyǵynnyń eń úlken bóligi «Aýyl-El besigi» jobasyna baǵyttalǵan – 76,9 mlrd teńge. Bul qarajat aýyldardyń ınfraqurylymyn retke keltirýge ketkenin aıtý kerek.

Al oblys ortalyqtarynda ınjenerlik kommýnıkatsııalar júrgizýge 35,2 mlrd teńge jumsalǵan. «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasyna 30 mlrd teńge, Astana, Almaty, Shymkent qalalary men Aqmola oblysynyń aglomeratsııalaryn damytýǵa 23,9 mlrd teńge, monoqalalar men shaǵyn qalalarda ınfraqurylymyn jetildirýge 22,8 mlrd teńge bólingen.

Eske salsaq, Túrki ınvestıtsııalyq qorynyń prezıdenti Baǵdat Ámireevtiń agenttik tilshisine bergen arnaıy suhbatynda atalǵan qordyń jumysyna qatysty tyń málimetter aıtylǵan.