«Qazaqqa kerek fılmder qandaı bolmaq?» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 26 tamyz, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Jaqynda Elbasymyz Nursultan Nazarbaev jumys saparymen Jezqazǵan óńirinde bolǵany gazet oqyrmandaryna jaqsy málim. Sapar barysynda Prezıdent arnaıy suhbat berdi. Búgin jurtshylyq nazaryna «Egemen Qazaqstan» basylymy «Ulytaý tórindegi tolǵanys» degen taqyryppen Elbasynyń Ulytaý tórindegi ult týraly tolǵanystaryn usynyp otyr. Áńgime qazirgi ekonomıka máseleleri, el tarıhy, til taǵdyry, din ahýaly tóńireginde órbidi.

Bıyl Shyǵys óńirinde halyqaralyq «Shyńǵystaý jármeńkesi» ekinshi márte uıymdastyryldy. Abaı aýdanynyń ortalyǵy - Qaraýylda ótken asyl tuqymdy mal jármeńkesi dástúrge aınalyp, jyldan-jylǵa qanatyn keńge jaıyp keledi. Atalǵan jármeńkeniń negizgi maqsaty - mal sharýashylyǵy ónimderin óndirýshilermen tikeleı, deldalsyz saýda kelisimderin jasaýǵa jol ashý. Bul rette «Shyńǵystaý-2014» jármeńkesi Shyǵys Qazaqstan óńirimen kórshi ornalasqan Almaty, Qaraǵandy, Pavlodar oblystary jáne Reseı Federatsııa­sy­nyń Altaı Respýblıkasy men Altaı aımaǵy, Mońǵolııa, Qy­taı Halyq Respýblıkasy, sondaı-aq Birikken Arab Ámirlikte­rimen aradaǵy ıntegratsııa­lyq qa­­rym-qatynastar men árip­tes­tik­ti damytýǵa septi­gin tı­gizip ­otyr. Jalpy, ­jár­­meń­kege elimiz­diń barlyq óńi­ri­nen arnaıy shaqy­rylǵan qona­qtar, kórme jumysyna elimizdiń alty oblysynan jáne tórt ­memleketten kelgen ókilder ­qatysty. Bul maqala «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Shyńǵystaý jármeńkesi» degen ataýmen jarııalandy.

***

Prezıdent Nursultan Nazarbaev ótken aptada «Qazaqfılm» aktsıonerlik qoǵamynyń prezıdenti Ermek Amanshaevty qabyldady. Kezdesý barysynda Memleket basshysy óskeleń urpaqtyń tárbıesine oń yqpalyn tıgizýi tıis patrıottyq taqyryptaǵy fılmder óndirisi qajettigin atap ótti. Qazaqstan Prezıdenti qazaq handyǵynyń túrli tarıhı kezeńderine jáne sol zamannyń aıtýly tulǵalaryna arnalǵan kınolar túsirýdiń ózektiligine toqtaldy.

- Qazaqtyń handyǵy bolǵan. Qazaqtyń qantógis kúresi bolǵan jer úshin, el úshin. Biz­diń babalarymyzdyń kúresi, soǵysy, eldi qorǵap qalýy, sonyń ishindegi sóılep otyrǵan handarymyzdyń, ulylarymyzdyń, batyrlarymyzdyń sózimenen eldi qorǵaý degen ne, el úshin qan tógý degen ne deseń, my­na jas náresteler sony qabyldaıdy, - dedi Elbasy.

«Elimizde patrıottyq fılmder kóptep tú­sirilý qajettigin aıtyp, Elbasy arnaıy tap­­syrma berdi. «Qazaqfılm» basshysy ta­­rıhı fılmder túsirýdi qolǵa alatyny bel­­gili. Tarıhı fılmder degende, eń a­l­dy­men, qan­daı fılmder túsirilý qajet? Onyń naq­ty josparyn qalaı jasaımyz? «Qa­zaqfılm» naq­ty qandaı tarıhı fılm­derge suranys bermek? Stsenarııdi kim jazady? Rejısser kim? Qazaq da­la­sy­ topyraǵynyń ıisi mur­nyna bar­maǵan qala balasy tarıhı fı­lm­di túsire ala ma? Másele - osynda», - dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanyndaǵy «Qazaqqa kerek fılmder qandaı bolmaq?» atty maqalasynda.

Osy basylymda «Dárigerler qashanǵy qatelese beredi» degen maqala berilgen. Búginde kóptegen naýqas dárigerlerdiń biliktiligi ǵana emes, adamgershilik qasıetiniń quldyrap bara jatqanyn aıtyp jatady. «Basy aýyryp, baltyry syzdaǵan kez kelgen naýqasqa dáriniń shıpasy ǵana emes, dárigerdiń jyly sózi men peıiliniń ózi úlken demeý ekeni daýsyz. Biraq kóp jaǵdaıda aq halattylardan jyly sóz estimek túgili aldynan meselimiz túsip qaıtyp jatatynymyz ótirik emes. Mysaldy alystan izdep áýre bolmaı-aq qoıalyq. Ekibastuz qalasynyń Marks Ońǵar atty bir turǵyny kúndelikti qabyldaıtyn dári-dármegin almaq bolyp, Ekibastuz qalasyndaǵy №1 polıklınıkaǵa bas suǵady. Alaıda polıklınıkanyń bas dárigeri dári berýdiń ornyna múgedek adamdy balaǵattap, qýyp shyqqan», - dep jazady gazet.

***

«Ana tili» basylymynyń sońǵy sanynda «Dápterdiń ózinen ulttyq sıpat baıqalý kerek» atty maqala basyldy. «Kópshiligimiz mán bermesek te, «dápter» dep qazaqsha jazylǵan ónim joqtyń qasy. Biz nege ózimizdiń qarakózderimizdi oılamaımyz? Nege otandyq kásipkerler rasymen de muqabasy qazaqsha toltyrylǵan dápterler shyǵarýdy oılamaıdy dep tańǵalasyń. Árıne, eshqandaı talap qoıylmaǵan soń, burynǵysha «tetrad» dep shyǵara berý kásipker úshin de yńǵaıly ǵoı. Mektepte oqýshy úshin basty talap retinde dápteriniń syrtynyń durys toltyrýy qoıylady. Al «tetrad» dep turǵan soń, oqýshylarymyz ony aq qaǵazben orap, qaıtadan qazaqsha toltyrýǵa májbúr bolyp otyr», - dep jazady maqala avtory.

***

«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda « Dojıt do kanıkýl » atty maqala berildi. Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipov birqatar óńirlik pedagogıkalyq keńesterge barǵannan keıin brıfıng ótkizdi. Onda mınıstr jańa oqý jylynyń mán-jaıymen tanystyrdy. Sonymen qatar ol oqýshylar men muǵalimderdiń qýanyshyna oraı jaqsy jańalyqty habarlady: jazǵy kanıkýl qysqarmaıtyn boldy.

Сейчас читают
telegram