Qazaq zııalylarynyń din men jerge qatysty jazǵan hattary jınaq bolyp shyqty
Joba avtory, «Jaıyq Press» JShS bas dırektory Jantas Safýllınniń aıtýynsha, bul - Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasyna sáıkes medıaholdıng qolǵa alǵan alǵashqy jınaq. Hattardy aýdaryp, túsiniktemelerin jazǵan Saıpýlla Mollaqanaǵatuly bolsa, redaktory - jýrnalıst Qazbek Quttymuratuly.
Jınaqtaǵy birinshi hatta qazaqtyń dinı tanym-túsiniginiń tarıhy tereńde, dinı joralǵylardyń oryndalýynyń erekshelikteriniń úlgisi bar ekendigi jáne jasalǵan qysymnyń sebebinen baǵynbaýshylyq oryn alyp jatqandyǵy, problemalardyń beıbit túrde sheshilýin, saýattylyqtyń arttyrylýyn qalap, óz basyna dinı basqarma bolýy kerektigi aıtylady. Bul - sol kezeńdegi saıası ahýaldy jan-jaqty taldap, máseleni oń sheshýge tyrysqan umtylys. Dindi saqtaý arqyly jerdi saqtaýǵa, jerdi saqtaý arqyly otarshyldyqqa toıtarys berýge talpynys ekendigi anyq baıqalady. Bul hatty ǵalymdar buryn da kórip, túrli eńbekterinde qoldanǵan. Biraq arab álipbıinde jazylǵan hat tolyq aýdarylyp, arnaıy jınaq retinde shyǵarylǵan joq edi.
Hatta: «Endi bul zamanda qazaqqa din jóninen bolǵan qysym jáne kemshilikter shekten asty. ıAǵnı qazaq balalarynyń musylmansha oqyp júrgen mektep-medreselerin ákimder japty. Jamaǵat bolyp namaz oqıtuǵyn meshit pen ǵıbadathanalardy japty. Hám neke, týǵan balalar, ólgen kisiler jáne talaqtar týraly jáne metrıke jazýdan mollalardy tyıdy. Hám sharıǵattyń basqa da isterinen mollalardy tyıdy», dep, patsha ókimeti kezindegi qysymshylyqtar anyq kórsetiledi. Sondaı-aq sol kezdegi qazaq halqynyń sany alty mıllıondaı ekendigi aıtylady. Muny da qundy derek deýge bolady.
M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń aǵa oqytýshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Jánibek Ismýrzınniń sózine qaraǵanda, 1905 jyly Reseı ımperııasynyń quramynda bolǵan Qazaqstanǵa sol kezeńdegi Reseıdegi ortalyqta bolǵan qoǵamdyq-saıası ómirdegi, saıası úderisterdegi ózgerister 1905 jylǵy azattyq qozǵalystyń jańa kezeńge, jańa satyǵa órleýine yqpal etkenin tarıhshy qaýym jaqsy biledi. Atalmysh qujattyń negizgi mazmuny - sol kezeńdegi Oral jáne Torǵaı oblystary qazaqtarynyń patsha úkimetine, ortalyq mınıstrlerge jazǵan ótinish, talap-tilegi, ony petıtsııa dep ataıdy. 1905 jyly Reseıdegi aqpandaǵy reskreptıvaǵa qol qoıý, sáýirdegi din máselesine berilgen jeńildikter osy qazaq dalasyndaǵy qoǵamdyq-saıası ómirge jańa ózgerister alyp keldi. Álıhan Bókeıhanov óziniń «Qazaqtar» degen maqalasynda bylaı dep jazdy: «1905 jyly qazaq dalasynyń jazǵyturǵy sezderi boldy. Sol sezderdegi negizgi máseleleri sheshý úshin qazaqtar eń aldymen ortalyq bılikke, patsha úkimetine petıtsııalar jazýdy bastaıdy». Mundaı petıtsııalar sol kezeńde Jetisýda, Qarqaralyda, Batys óńirinde Oralda jazyldy.
Bul jınaqtyń basty maqsaty - 1905 jyly eldiń ıgi jaqsylarynyń, din qyzmetindegi ıshan-qaziret, qazylardyń patsha úkimetine jazǵan talap-tilekteri.
Jınaq eki bólimnen turady. Birinshi bólimde - sol kezdegi patsha úkimetiniń ókili, graf Ignatevke jer, din máseleleri týraly jazǵan talap-tilekteri, ekinshisi - Jerge ornalastyrý jónindegi bas basqarmaǵa jazylǵan jer máselesi. ıAǵnı bul petıtsııada eki túrli másele kóterildi: din jáne jer máseleleri.
Petıtsııa avtorlarynyń sol kezdegi Batys ólkedegi Oral jáne Torǵaı oblystaryndaǵy patsha úkimetiniń qoǵamdyq-saıası, mádenı, dinı, rýhanı, áleýmettik-ekonomıkalyq baǵyttaǵy júzege asyryp jatqan otarshyldyq saıasatyn ashyq túrde áshkerelep, synǵa alady.
Munda tek 1905 jyl emes, máselen, birinshi bólimge toqtalar bolsaq, din máselesine, sonaý qazaq dalasyndaǵy ıslam dininiń 1731 jylǵy qazaq dalasynyń Reseıdiń qol astyna qaraǵan kúninen bastap 1905 jylǵa deıingi aralyqtaǵy din máselesine júıeli, saýatty túrde toqtalyp ótedi. Tipti sonaý Altyn Orda hanynyń Ózbek hannyń tusynda, odan buryn da qazaq halqynyń ıslam dinin ustanǵany aıtylady. Máselen, Ózbek hany - Altyn ordany 1312-1342 jyldar bılegen, Altyn Ordany ıslam memleketi dep jarııalaǵan han. 1905 jyly sol kezeńdegi alty oblysqa qaraǵan úsh júzdiń qazaqtarynyń ıslam dinin ustanatyndyǵy tolyǵymen jazylǵan. Sondaı-aq 1788 jyly Reseı ımperııasynyń arnaıy Orynbor dinı basqarmasynyń 1868 jyly reformadaǵy ýaqytsha erejege deıin múftııatta, Ýfa qalasyndaǵy dinı basqarmasynda qazaqtardyń dinı isterin qarap kelgendigin jazady. Keıin, 1868 jylǵy ýaqytsha erejege sáıkes, patsha úkimeti qazaq dalasyn Orynbor múftııatynan aıyrǵandyǵyn (alyp tastaǵanyn), sol kezden bastap qazaq dalasyndaǵy din máselesinde patsha úkimetiniń otarlaý saıasatyn qatty synǵa alady. Orynbor múftııatynan aıyrǵannan keıin, kerisinshe, qazaq dalasynda meshit-medireselerdiń ashylýy, musylman dininiń damýy qarqyndy túrde júzege asqandyǵy sıpattalady. Odan keıin Orynbor múftııatynyń qaramaǵyna qosý nemese sol 1905 jylǵy ótinish-talaptaryn aıtady. Osy ótinish-talaptarynda eger Orynbor múftııatyna qospasa, arnaıy qazaq musylman dýhovnoe sobranıesin qurý, ıaǵnı qazaq dinı basqarmasynyń basqarý qurylymynyń ishki tetikterin anyq kórsetedi.
Ekinshi bólim jer máselesine arnalǵan. Atalmysh petıtsııa avtorlary 1731 jyly qazaq dalasynyń Ábilhaıyr hannyń tusynda Reseıdiń qolastyna qaraǵannan bastap jer máseleleri boıynsha júrgizilgen agrarlyq saıasatty synǵa alady. 1868 jylǵy ýaqytsha erejege sáıkes, qazaq jeriniń Reseı ımperııasynyń memlekettik menshigi bolyp jarııalandy. Odan keıin Oral, Torǵaı oblystaryna orys sharýalaryn qonystandyrý qarqyndy júrgizilip, negizinen sharýashylyqqa qolaıly, qunarly da quıqaly jerlerdi solarǵa tartyp alyp bergendigin ashyq jazady. Bul kóshpeli qazaqtardyń sharýashylyǵyna kedergi keltirgendigin zańnyń baptary arqyly kórsetip, «qazaq halqynyń qolyna jer máńgilik óziniki» degen dokýment berilsin" degen naqty talap qoıady.
Shyn mánisinde, atalǵan eki bólimde kórsetilgen ótinish, talap-tilekter - sol kezeńdegi qazaq halqynyń kún tártibinde turǵan negizgi máseleleri, ıaǵnı babalarymyzdyń janaıqaıy.
Petıtsııany jazǵan avtorlarǵa keletin bolsaq, eki bólimniń de astyna belgili zańger Baqytjan Qarataev bastaǵan 22 adamnyń aty-jóni kórsetilip, qoly qoıylǵan. Onyń ishinde 17 qaziret bar. Avtorlar Peterbýrgke deıin baryp, ІІ Nıkolaı patshamen kezdesken, estelik sýretke túsken.
Bul jınaq - ólke tarıhyna, qala berdi qazaq tarıhyna qosylǵan tyń derek, qundy qujat.
