Qazaq jerindegi tarıhı eskertkishter: Alasha han kúmbezi
Bul joba aıasynda «Babalar sózi», «Qazaq handary», «Ejelgi qalalar tarıhy», «Halyq qazynasy» qatarly jańa aıdarlar ashyldy. «Babalar sózi» aıdary negizine «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda shyqqan 100 tomdyq aýyz ádebıetiniń jyr-tolǵaýlary, qıssa-dastandar, sóz ustaǵan sheshender men bılerimizden qalǵan naqyldar, tarıhı jádigerler alyndy. «Qazaq handary» aıdarynda tarıhymyzda eline qorǵan bolǵan handardyń ómiri týraly derekter beriledi. Al «Ejelgi qalalar tarıhy» aıdaryna qazaq dalasyndaǵy órkenıettiń ordasy bolǵan kóne qalalardyń tarıhy týraly jazbalar jarııalanady. «Halyq qazynasy» aıdary boıynsha, Qazaqstandaǵy tarıhı, mádenı eskertkishter, qazaq halqynyń salt-dástúrleri, qolóner, qarý-jaraqtary týraly maǵlumattar berilmek. Joba materıaldary qazaq tilinde (qazaqsha jáne tóte jazýmen) agenttik saıtynda jarııalanyp otyrady.
***
Alasha han kúmbezi - Qaraǵandy oblysynyń Ulytaý aýdanyndaǵy Qarakeńgir jáne Sarykeńgir ózenderi qosylar tustaǵy bıik jotanyń ústinde ornalasqan kóne sáýlet óneri eskertkishteriniń biri. Ǵalymdar kúmbezdi Qarahan áýletine, oǵyz-qypshaq zamanyndaǵy sáýlet óneriniń qataryna qosady. Zertteýshiler jańa boljam aıtqanymen, kúmbezdiń ýaqyt zardabynan mújilip tozǵan túri men basqa eshbir eskertkishke uqsamaıtyn kórkemdeý tásili arǵy zamandarǵa silteıdi. Alasha han kúmbezi portaldy-kúmbezdi sáýlet óneri úlgisine jatady. Aýmaǵy 9,73h11,9 metr. Bıiktigi 10 metr. Tóńiregi qalyń qorym, neshe túrli beıitter turǵyzylǵan. Kúıdirilgen qyzyl kirpishten qalanǵan. Olardyń kólemi 230h14h60 mm, 260h230 mm, 320h320h60 mm, taǵy sol sııaqty ár túrli bolyp keledi. Qurylys ústinen bıiktigi eki jarym metrge jýyq baraban kúmbez moıyndyǵy salynyp, odan kúmbez shyǵarylǵan. Baraban satylanyp kishireıe túsetin tórt beldeýden turady. Kóp qyrly jáne tsılındr tárizdi etip jasalynǵan bul beldeýdiń dıametri 743,673,643 sm. Kireberis qaqpa-portal arkasy men eki jaq ustandy munaralyq bólikteriniń bıiktigi qandaı bolǵandaǵy belgisiz. Olardyń kúmbez barabandary bastalatyn tustan joǵary jaǵy joıylyp ketken. Kúmbezge kireberis sol jaq buryshta baspaldaqty tar qýys bar. Sol arqyly joǵary kóterilip baryp, kúmbezdik aınalma ekinshi qabatqa (baraban galereıasy), odan portal arkasynyń jelke tusynan kesene ústine shyǵýǵa bolady. Jaryq kesenege qabyrǵada ornatylǵan terezeler arqyly túsedi. Portal men kúmbezdiń shyny syrly qaptama juqa órnekterinen esh nárse qalmaǵan. Ary-beri ótken jolaýshylar tábárik etip alyp ketken bolýy kerek. Alasha han kúmbeziniń shynaıy qalpyn onymen tustas, sáýlettik úlgileri ortaq jádigerliktermen salystyrý arqyly elestetýge bolady. Bul oraıda ol, negizinen, Qarahan áýleti dáýiri sáýlet úlgileriniń Saljuq óneri atalatyn túrlerimen baılanystyrylady. Bul úlgidegi eskertkishter kóbine-kóp Túrkimenstanda kezdesedi. Alasha han kúmbezin Qazaqstan jerindegi Aısha Bıbi, Joshyhan, Qoja Ahmet ıAssaýı mazarlary úlgilerimen de salystyrýǵa bolady. Ásirese, kóne Syǵanaq mańyndaǵy Kók kesene ǵımaratynyń kórkemdik naqyshtarymen úndestik birden kózge túsedi. Alasha han kúmbeziniń ár tústi jáne ár kólemdi kirpishterdi qııýlastyra qalaý arqyly geometrııalyq beıne jasap, kúmbezdiń barlyq betterin masaty kilemniń túrine uqsatyp órnekteýi Ulytaý óńirindegi ózinen keıingi boı kótergen Talmas ata, Juban ana, Bolǵan ana, Qaıyp ata, Aıranbaı, Buzaý, Shegir, Dúzen, Erden mazarlaryna úlgi bolǵan. 1894 jyly jaryq kórgen «Qyrǵyz dalasynyń ocherkterinde» orys orıentalısi E.Shmıdt jazǵan shyny sııaqty aq sylaq pen kók sylaq, tórt qubylasy saı ǵajaıyp proportsııa Aısha bıbi, Qoja Ahmet ıAssaýı kesenelerinde kezdesedi. Qazirgi ýaqytta Alasha han kúmbezi respýblıkalyq dárejedegi mańyzy zor sáýletti eskertkish retinde memleket qorǵaýyna alynyp, sońǵy jyldarda qalpyna keltirý jumystary júrgizildi. Munyń ózi osynaý kóne murany qalpyna keltirip, qorǵaýmen birge onyń tarıhı mánin saralap berýdi qajet etedi. Sonda ǵana kúńgirlep turǵan ǵajaıyp kúmbez búgingi, bolashaq urpaqtardy tań qaldyryp qana qoımaıdy, sonymen birge halyqtyń asyl murasy retinde bizdiń árqaısymyzdy maqtanysh sezimine bóleıdi. Alasha (Alash) han - halyq ańyzy boıynsha «Alty alashty» qurǵan taıpalardyń túp atasy. Qazaq shejiresinde Alasha hannyń shyqqan tegi qarapaıym kisi bolǵan delinedi. Onyń esimi qazaqtyń shyǵý tegin baıandaıtyn eń kóne ańyzdarda kezdesedi. Sondyqtan keıbir ejelgi derekterde «Alash» etnonıminiń shyǵýy osy Alasha han atymen baılanystyrady. Onyń esimi 9 ǵasyrdyń týyndysy «Qorqyt» dastanynda aıtylady. Al Orta ǵasyr muralaryndaǵy Alasha han 14 ǵasyrdyń ekishi jartysy men 15 ǵasyrdyń birinshi jartysynda ómir súrgen ári batyr, ári bı, ári ulys bıleýshisi. Ol el jadynda jaýynger taıpalar kóshpeli túrkilerdi biriktirip, tuńǵysh alash (qazaq) memleketin qurǵan uly qaıratker retinde qasterlenedi. Ábilǵazy shejiresinde Alasha hannyń ákesi Kók han bolǵandyǵy, urpaqtarynyń biriniń esimi Qara han, al nemeresi oǵyzdardyń túp atasy Oǵyz han atalǵandyǵy jazylady. Rashıd ád-Dın men Ábilǵazy Alasha hannyń ómir súrgen jeri Deshti Qypshaqtyń ortalyq bóligi dep kórsetedi. Bul tarıhı derekter el aýzyndaǵy Alasha han ordasy Ulytaý tóńireginde bolǵan degen tujyrymmen ushtasady. Shoqan Ýálıhanov Ulytaý-Jezqazǵan óńirine sapar shegip, Alasha han kúmbezi, Juban ana kesenesi, Aıaqqamyr kúmbezi sekildi sáýlet eskertkishterine alǵash zertteýler júrgizip, sıpattama bergen. Ǵulama ǵalymnyń pikirinshe, Túrkistannyń bir hany (Qyzyl Arslan) balasy ala bolyp týǵandyqtan, ony unatpaı «Alasha» degen at berip, Syr boıynan Arqaǵa jiberedi. Az ýaqyttyń ishinde onyń qasyna jigitter jınalyp, elde bedeli asady. Alasha bilimpaz, kemeńger kisi bolǵandyqtan, ony qadirlep, han kóteredi. Alasha han kúmbeziniń tarıhı jáne sáýlettik mańyzdy eskertkish ekenin uǵynyp, ol jaıly tuńǵysh málimetti qaǵazǵa túsirgen Kenesary hannyń qolynda tórt aıdaı tutqyn bolǵan baron Ýslar. 1868 jyly Alasha han kúmbezin kózimen kórgen podpolkovnık N.I.Krasovskıı keseneniń áli de berik, bútin qalypta turǵanyn, tek kúmbeziniń kók boıaý jalatqan sylaǵy ǵana azdap qabyrshaqtanyp túse bastaǵanyn atap ótken.
Derek kózderi: Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 1-tom Q.Ahmetov, «Ulytaý», « Meniń Otanym - Qazaqstan» serııasy; A.Seıdimbekov. «Kúńgir-kúńgir kúmbezder» kitaby
