«Qazaq tili» qoǵamyn memleket tikeleı qarjylandyra almaıdy

ASTANA. KAZINFORM – Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy qurǵan Qazaq Tili Endowment Qory-na Prezıdent jeke qarajatynan 7 mln teńge aýdarǵanyn bilemiz. Memleket basshysynyń bul bastamasyn ilip áketkender týraly estip otyrmyz. Qarajat qaıda jáne qalaı jumsalady? Osy jáne ózge de saýaldarǵa «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti Raýan Kenjehanuly jaýap berdi.

«Endaýment qory – dúnıejúzinde keńinen qoldanylyp kele jatqan qural. Álemdegi eń úlken endaýment qory – Japonııanyń «Ǵylym jáne tehnologııalar qory». Ol qorǵa 80 mlrd dollar jınalǵan. Garvard ýnıversıtetiniń endaýment qorynda 50 mlrd dollar bar. Munyń bári – sol qordyń maqsatyna, mıssııasyna senetin, oǵan óz úlesin qosqysy keletin kásipkerlerdiń, uıymdardyń, jeke adamdardyń jasaǵan úlesinen quralǵan qarajat. Mysaly, Garvardtyń myqty túlekteri kóp. Solar ýnıversıtetti qoldaýǵa qarajat aýdarady. Biraq endaýment qorynyń basqa qorlardan aıyrmashylyǵy – qorǵa túsken qarajat jumsalmaıdy. Ol qarajat basqarylady. Basqarýdyń eń qarapaıym mysaly – bank depozıti. Qarajat depozıtke salynady da, sodan túsken tabys qana jumsalady. Osy tetikti «Qazaq tili» qoǵamynyń uzaq merzimdi turaqty jumysyn qamtamasyz etýge qoldanǵymyz keledi», - deıdi Raýan Kenjehanuly.

Aıtýynsha, Qoǵam jumysyn qabyldap alǵanda shotyndaǵy bar qarajat 29 myń teńge bolǵan. Qoǵamdyq uıym bolǵannan keıin memleket ony tikeleı qarjylandyra almaıdy.

«Sondyqtan osyndaı qoǵamdyq jáne áleýmettik mańyzy bar maqsatqa jumys isteıtin uıymdardyń qarjylandyrý tetikterin zerttedik. Ótken jyldyń qazanynda Prezıdent qabyldaýynda boldym. Sol kezdesýde «Qazaq tili» qoǵamynyń damý jospary egjeı-tegjeı talqylandy. Onyń ishinde qazaq tilindegi mazmundy damytý, qazaq tilin oqytý ádistemesin jetildirý, qazaq tiliniń qoldanysyn jeńildetetin tehnologııalyq sheshimderdi kóbeıtý jaıy aıtyldy. Onyń bári kerek. Biraq sol kerekterdi iske asyrý úshin qarajat kerek. Memleket barlyq maqsatqa jeke-jeke, arnaıy qarajat bóle almaıdy. Sony sheshý amaly retinde endaýment ıdeıasyn usyndyq. Memleket basshysy, árıne, mundaı tetikpen tanys. Usynysty qoldady. Birinshi bolyp óziniń jeke qarajatynan úles qosý týraly sheshim qabyldady. Endaýment qory tirkeýden ótkennen keıin birden jeke qarajatynan 7 mln teńge aýdardy. Memleket basshysynyń bul amaly bizge úlken qoldaý boldy. Qarajattan buryn bul jańalyqtyń sımvolıkalyq mańyzy zor. Bul iri kásipkerlerge, mekemelerge, janashyr ortaǵa jaqsy belgi boldy. Osydan keıin, adamdar jeke habarlasyp, biri jarııa túrde, keıbiri úndemeı-aq qarajat aýdara bastady», - deıdi spıker.

Al endaýment qoryna túsken qarajattyń qalaı basqarylatynyn, tetikterin qamqorshylar keńesi sheshedi. Qamqorshylar keńesine túrli salanyń ókilderi, sonyń ishinde til mamandary kiredi.

«Bizdiń qordyń ári qaraı qanatyn keńge jaıyp ketýine qajet eń mańyzdy nárse – abyroı. Qoǵamnyń senimi bolmasa, qor turaqty jumys isteı almaıdy. Ol qordyń qamqorshylar keńesindegi adamdardyń deńgeıine, tájirıbesine baılanysty», - deıdi Raýan Kenjehanuly.

Aıta ketsek, suhbattyń tolyq mátinin búgin Kazinform-nan oqı alasyzdar.