Qazaq tilin bilýge degen qushtarlyǵymnyń arqasynda jyr marjanymen sýsyndap óstim - Elena Pak
«Táýelsiz elimizdiń erteńi – qazaq tilinde ekenin nazarǵa salyp, «Memlekettik tildi bilý – Qazaqstannyń árbir azamatynyń paryzy. Mindeti dep aıtýǵa bolady» deı kele, árbir azamattyń qazaq tilin meńgeremin degen nıeti bolsa, ol óz maqsatyna jetetindigin alǵa tartty. Sondaı-aq, qazaq qalamgerleriniń úzdik shyǵarmalaryn, shetel jazýshylarynyń tańdaýly týyndylaryn aýdaryp, taratýdy tapsyrdy. Búgingi Prezıdentimizdiń maqalasynda aıtylǵan osyndaı maǵynaly oılar jastardy ǵylym-bilim, til úırenýge shaqyryp, kókjıegin keńeıtip, kókirek kózin oıatýǵa jeteleıdi», - deıdi ol.
Ol óz sózinde qazaq tilin bilýge degen qushtarlyǵymnyń arqasynda kóz kitaptar oqyǵanyn jetkizdi.
«Óz basym bilimge, qazaq tilin bilýge degen qushtarlyǵymnyń arqasynda ulan-ǵaıyr dalanyń tereńnen tartqan tarıhyna boılap, qanshama tolymdy týyndy, jyr marjanymen sýsyndap óstim. Darhan dalanyń danasy Abaı óleńderine degen qyzyǵýshylyǵym mektep qabyrǵasynda júrgende oıandy. Oıshyl aqyn Abaıdyń berer ónegesin boıyma sińirip kelemin. Qazirgi kúni Uly aqynnyń tárbıelik arnanyń qaınar kózi jatqan 200-ge jýyq óleńi men bir poemasyn jatqa bilemin. Búgingi tańda til biliminiń qyr-syryna qanyǵa túsýge ynta jasap, bolashaqta qazaq tilin jas urpaqqa úıretsem degen nıetim bar», - deıdi ol.