Qazaq tili men mádenıetin dáripteý úshin til klýbtaryn keńeıtý kerek - depýtat Nadejda Shýshanıkova
- Áńgimemizdi týyp-ósken jerińiz jaıly bastasaq.
- 1982 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Zaısan qalasynda dúnıege keldim. Sondaǵy Lomonosov atyndaǵy orta mektepti támamdap, S.Amanjolov atyndaǵy ShQÝ-ǵa «Qazaq tili men ádebıeti» fakýltetine oqýǵa tústim. Ýnıversıtetti 2003 jyly aıaqtap, keıin osynda magıstratýrada bilim aldym. Eńbek jolym oblystyq ǵylymı óndiristik sot saraptamasynyń zerthanasynda aýdarmashylyqtan bastaldy.
2010 jyly ShQO lıngvıstıka ortalyǵyna jumysqa ornalasyp, 10 jyl eńbek ettim. Onda Óskemen turǵyndaryna, memlekettik jáne azamattyq qyzmetkerlerge qazaq tilin úırettim. 2020 jyly Lev Gýmılev atyndaǵy №38 mektep gımnazııasyna jumysqa turdym. Onda eki jyl qyzmet istegen soń №36 orta mektepke aýystym. Qazir sonda qazaq tili men ádebıeti páninen sabaq beremin.
- Ózińiz qazaq tilin qalaı meńgerdińiz?
- Zaısandaǵy Lomonosov atyndaǵy orta mektep orys tildi bolǵanymen, kórshi-qolań, aýladaǵy qurby-dostarymnyń kóbisi qazaq edi. Es bilgeli qazaqsha sóılep kelemin. Tek qazaqtarmen emes, baýyrym ekeýimiz de úıde ózara qazaqsha sóılesetinbiz. Bastaýysh synyptarda qazaq tilinen olımpıadalarǵa, túrli saıystarǵa qatysyp, júldeli oryndardy alyp júrdim. Aýdandyq aýrýhanada jumys istegen anam sol ujymdaǵy jalǵyz orys bolǵandyqtan, qazaq tilin tez meńgerip ketti. Ákem qazaqsha túsinetin, erkin bolmasa da aýyzeki sóıleıtin.
- Muǵalimdik joldy tańdaýyńyzǵa ne áser etti?
- Bala kúnnen ustaz bolýdy armandadym. Biraq naqty osy joldy tańdaımyn dep 7-synypqa kelgende sheshtim. Aldyma qazaq tili pániniń muǵalimi bolamyn dep maqsat qoıdym. Áıteýir kóp jylǵy eńbektiń arqasynda sol maqsatyma jettim. Balalardy bilim nárimen sýsyndatý – bir ǵanıbet. Al shákirtiń bergen dárisińnen oń nátıje shyǵaryp, bıikterdi baǵyndyryp jatsa odan saıyn shabyttana túsesiń.
- Otbasyńyz jaıly aıtyp ótseńiz.
- Kúıeýim, eki qyzym bar. Jubaıym qalada óskendikten, qazaqsha bilmeıdi. Al qyzdarym eki tildi de meńgergen.
- Depýtat bolý oıyńyz neden týyndady?
- Muǵalim degen halyqpen tyǵyz jumys isteıtin adam ǵoı. Sondyqtan jurtty tolǵandyrǵan máselelerdi, qoǵamdaǵy ózekti taqyryptardy jaqsy bilemin. Sol úshin saılaýǵa qatystym. Saılaýaldy baǵdarlamamda jańa jumys oryndaryn qurý, medıtsınalyq qyzmet pen halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartý, kedeılikti tómendetý máselelerin kóterdim.
Tek kóterip qana qoımaı, naqty áreket joldaryn usyndym. 2023-2025 jyldary halyq qatysatyn bıýdjet sheńberinde 30 aýlany abattandyrý jáne 15 balalar men sport alańyn ornatý, Óskemen qalasy boıynsha keminde 32 dárigerdi shetelde oqytý, oqý oryndarynda bilim sapasyn jaqsartý sharalaryn usyndym. Sondaı-aq bilim berý uıymdaryndaǵy qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin tıisti jabdyqtarmen jaraqtandyrýdy baqylaý, balalarǵa sport sektsııalary men shyǵarmashylyq úıirmelerge tegin barýǵa múmkindik jasaý, dýaldy bilim berý júıesi esebinen tehnıkalyq jáne kásiptik bilim beretin oqý oryndary túlekteriniń jumysqa ornalasý deńgeıin 82 paıyzǵa deıin kóterý qajettigin jetkizdim.
Sodan soń, eń bastysy, tilimiz ben mádenıetimizdi joǵary deńgeıde dáripteý kerektigin aıttym. Ol úshin qala kitaphanalary bazasynda til úıretetin klýbtardyń jelisin keńeıtý arqyly jyl saıyn 1,2 myń adamǵa memlekettik tildi oqytyp, qaladaǵy tarıhı-ólketaný murajaıyn, mádenı mura eskertkishterin el arasynda tanymal etý boıynsha tıisti jobalardy iske asyrý qajet.
Osylaısha, óskemendikterdiń qoldaýynyń arqasynda bir mandatty №11 saılaý okrýgi boıynsha qalalyq máslıhattyń depýtattyǵyna saılandym. Maǵan 5092 adam daýys beripti. Árıne, bul men úshin zor mártebe, úlken jaýapkershilik. Endi halyqtyń artqan senimin aqtaý úshin barymdy salyp eńbek etemin.
- Máslıhat depýtattarynyń alǵashqy otyrysynda sizdiń kelesi sessııany qazaq tilinde ótkizýge usynys jasaǵanyńyz jaıly vıdeo áleýmettik jelide keńinen tarap ketti. Jurtshylyq rızashylyqtaryn bildirip, sizdi qoldaıtyndyqtaryn jetkizip jatyr.
- Iá, sondaı usynys jasadym. Sebebi biz qazaq elinde turatynymyzdy, memlekettik til – qazaq tili ekendigin umytpaýymyz kerek. Memlekettik mekemelerdegi jınalystar, sharalar tek qazaqsha ótýi tıis. Ókinishke qaraı, keıbir sheneýnikter qazaq tilinde eki sózdiń basyn qosa almaı jatady. Tipti jýyqta Parlament Májilisi depýtattarynyń ant berý rásiminde qarakózderimizdiń tilderi kúrmelip, halyqtyń synyna ushyrady. Bul degen uıat qoı!
- Oralhan Bókeı atyndaǵy kitaphanada «Kel, sóıleseıik» atty qazaq tildi klýbynda sabaq beredi ekensiz...
- Bul klýb qala ákimdiginiń qoldaýymen ashylǵan. Usynys túsken soń, til janashyry bolǵandyqtan esh oılanbastan kelisimimdi berdim. Qazir eresekterge jáne balalarǵa memlekettik tildi úıretip júrmin. Kez kelgen adam úıirmege kelip, tildi tegin úırene alady.
- Bos ýaqytyńyzdy qalaı ótkizesiz?
- Bos ýaqytym óte az. Jumys ta kóp, úıde bala-shaǵanyń qamy taǵy bar. Al bylaı mýzykany jaqsy kóremin. Tek qazaqsha án tyńdaımyn. Súıikti ánim – Roza Rymbaevanyń oryndaýyndaǵy «Atameken» áni. Ánshilerden Dımash Qudaıbergendi, «Muzart» tobyn, Qaırat Nurtasty, Qydyráli men Qaraqatty súıip tyńdaımyn.
Odan keıin túrli tamaq pisirgen unaıdy. Qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn túgel derlik ázirleı alamyn. Aýyldan shyqqannan keıin bárin úırendik qoı. Túrim orys bolǵanmen, janym qazaq. Qamyrdy ózim ılep, baýyrsaq pisiremin, et asamyn. Áz-Naýryz saıyn naýryzkóje ázirleımin.
- Áńgimeńizge kóp rahmet!
