Qazaq tarıhshylary «ótkendi eńserý» isinde durys jolda kele jatyr - Avstrııa ǵalymy
«Qazaqstanǵa birinshi ret jolymyz túsip otyr. Alaıda tarıhshy retinde qazirgi qazaqstandyq tarıhshylardyń «ótkendi eńserý» isinde durys jolda kele jatqanyn bilemin. «Ótkendi eńserý» - avstrııalyqtar men nemister úshin álbette, jazylmas jara ispetti. Ózderińiz biletindeı, bizdiń tarıh - úlken jara. Tarıhty túgendeýde ár adamnyń taǵdyry zerttelýi tıis. Reseılik arhıvterdiń arqasynda sońǵy 25 jylda ǵylymı jumystardyń nátıjesinde 10 myń avstrııalyqtyń taǵdyryn zertteýge múmkindik aldyq. Ol 10 myń adamnyń taǵdyry týraly keıingi urpaqtary túk bilmegen edi», - deıdi Boltsman atyndaǵy soǵys kesirin zertteý ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Peter Rýggentaler.
Tarıhshynyń aıtýyna qaraǵanda, SSSR taraǵaly beri Avstrııa da reseılik arhıvterdi aqtarýǵa qol jetkizgen.
«Birneshe jyl buryn Máskeýde atylǵan avstrııalyqtardyń tizimi jarııalanǵan kezde (100-den astam) Avstralııadan bir adam bizge hat jazyp, óziniń ákesin taýyp alǵanyn, ol týraly buryn eshteńe bilmegenin jetkizdi. Ár adamnyń ómiri týraly derek tapsaq, bizge qaıtarym retinde myńdaǵan alǵys joldanyp jatady. Mine, sol sebepti kún saıyn bizdiń jumys qanshalyqty mańyzdy ekenin túısine túsemiz. Basqa halyqtarmen salystyrǵanda álbette, stalınızmnen qurban bolǵan avstrııalyqtardyń sany kóp emes. Dese de, bizge árbir adamnyń taǵdyry qymbat. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy lagerlerge aıdalǵan ondaǵan avstrııalyqtyń baryn anyqtadyq», - dedi ol.
Eske sala ketsek, elordada Qazaqstan halqy Assambleıasy Saıası qýǵyn-súrgin men asharshylyq qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan «Tarıhtan taǵylym - ótkenge taǵzym» halyqaralyq H forýmy ótip jatyr. Atalmysh forýmda Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaev sóz sóılep, stalındik repressııanyń qurbandary boıynsha ortaq aza - qazaqstandyqtardy biriktiretin faktorǵa aınalýy tıis» ekenin málim etti.
