«Qazaq» sózi týraly 1245 jylǵy qypshaq-arab sózdiginde ne aıtylǵan? - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Parlament Senatynyń Tóraǵasy, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezi Hatshylyǵynyń basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyq etýimen V sezge daıyndyq jáne ótkizý jónindegi memlekettik komıssııanyń qorytyndy otyrysy boldy. Dinı forým 2015 jyly 10-11 maýsymda Astanada ótedi jáne dinı kóshbasshylar men saıası qaıratkerlerdiń beıbitshilik jáne damý jolyndaǵy únqatysýyna arnalady. Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń V sezine álemniń 42 elinen 80 delegatsııa qatysatyn bolady. V sezdiń aıasynda eki jalpy jáne tórt sektsııalyq otyrys ótedi. Dinı forýmdaǵy pikirsaıys taqyryptary: dinı jáne saıası qaıratkerlerdiń adamzat aldyndaǵy jaýapkershiligi; dinniń jastarǵa áseri; din men saıası ózara is-qımyldyń jańa kórinisteri men keleshegi; beıbitshilik, qaýipsizdik jáne úılesim jolynda álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń ózara qurmet jáne túsinistigi sekildi ózekti taqyryptar. Q.Toqaev Memlekettik komıssııa múshelerine birqatar tapsyrmalar berdi. Senat Tóraǵasy sharany joǵary deńgeıde uıymdastyrýdy qamtamasyz etý qajettigine nazar aýdardy. Bul materıal (Komıssııanyń qorytyndy otyrysy» degen taqyryppen kópshilik nazaryna usynylyp otyr.
Sondaı-aq bas basylymdaǵy «Aýyldarda sút qabyldaý oryndary ashylýda» degen maqalaǵa Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy sút óndirý máselesi ózek bolǵan. Óńir basshysy Danıal Ahmetov bıyl turǵyndar aldyndaǵy eseptik kezdesýinde oblys kóleminde 37 taýarly sút fermalary qurylatynyn aıtqan bolatyn. Osy oraıda, oblys kóleminde halyqtan sút satyp alýdy uıymdastyrý, sút qabyldaý beketterin ashý jáne sút óńdeý kásiporyndarynyń áleýetin nyǵaıtýdyń keshendi jumystary qolǵa alyndy. Oblys ákimi Danıal Ahmetov Jarma aýdanyna jumys sapary barysynda Birlik aýylyndaǵy «Imadilov» sharýa qojalyǵynda ashylǵan sút qabyldaý beketimen tanysty. Reseıden ákelingen «Fresh milk» sút qabyldaý pýnkti halyqtan kúndelikti 850 lıtr kóleminde sút qabyldaýǵa eseptelgen eken. Turǵyndar tapsyrǵan sút ári qaraı óńirdiń sút zaýyttaryna jetkiziledi. Atalǵan qurylǵy «Aýyl sharýashylyǵyn qoldaý qory» AQ nesıeleý jelisi arqyly 3,2 mln. teńgege satyp alyndy.
- Buryn aýyl turǵyndarynyń sút jınaýǵa qaýqary joq bolatyn. Búginde biz súttiń bir lıtrin 60 teńge kóleminde satyp alamyz. Tek bizdiń aýyldyq okrýgtiń ózinde kún saıyn 184 otbasy sút ótkizedi, - dedi sharýa qojalyǵynyń basshysy Erbolat Imadilov.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstandaǵy 17 mıllıonnan astam turǵynnyń 5 mıllıonyn balalar quraıdy. Resmı málimetke qaraǵanda, munyń 33 682-i ata-ana qamqorlyǵynan tys qalyp, balalar úıinde tárbıelenip jatyr. Sondaı-aq 138 518 búldirshin ártúrli aýrýǵa ushyrap, shekteýli múmkindikpen tirshilik keship keledi. Al 3 pen 7 jas aralyǵyndaǵy 600 myńdaı bala ál-aýqaty óte tómen otbasynda kúneltýde. Árıne, bul - jalpy qoǵamnyń jumylyp sheshetin máselesi. Sońǵy kezderi balalar arasyndaǵy túrli keleńsizdikterdiń beleń alýyna baılanysty olarmen jumys júrgizýdi de zaman talabyna saı jetildirý kún tártibine shyqty. Sondyqtan da keshe Astanadaǵy Táýelsizdik saraıynda «QR Konstıtýtsııasy 20 jyl balalardyń quqyǵy men densaýlyǵyn qorǵaýda» atty respýblıkalyq konferentsııa ótkizgen «Asyl bala» respýblıkalyq qaýymdastyǵy jańa bastama kóterip otyr. Jıynda sóz sóılegen qaýymdastyqtyń tóraıymy Anar Rahymbaeva elimizdegi bala quqyǵyn qorǵaýmen aınalysatyn barlyq birlestikterdi «Asyl balanyń» aınalasynda toptastyrýǵa shaqyryp otyr. Bul maqala «Keleńsizdikpen birigip kúresedi» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Amanat» - abyroıly fılm» atty maqala jarııalandy. «Qazaqfılm» sońǵy ýaqytta súbeli týyndylarmen qýantyp júr. «Bitken iske synshy kóp» demekshi, ár fılm saıyn túrli pikir aıtylyp, sońy qyzý pikirtalasqa ulasyp jatady, bul - zańdylyq. Al kúni keshe ǵana premerasy ótken «Amanat» fılmi kóptiń kóńilinen shyǵatyn dúnıe desek, daý týa qoımas. Qazaqtan shyqqan tuńǵysh tarıh ǵylymynyń doktory Ermuhan
Bekmahanovtyń ómirin ózek etken fılm arnaıy kórsetilimnen keıin-aq kórermenniń yqylasyna ıe bolyp úlgerdi»,-dep jazady basylym.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Qazaq» sózi týraly 1245 jylǵy qypshaq-arab sózdiginde ne aıtylǵan?» degen maqala berilgen. «Qazaq» sóziniń maǵynasyna qatysty zertteý jumystary eki jarym ǵasyrǵa jýyq ýaqyt júrgizilip kele jatsa da, zertteý jumystarynyń kópshiligi «qazaq» sózine qatysty jazylǵan maqalalarǵa sholýlar boıynsha jasalǵan kózqarastar men paıymdaýlardan turady. Kózqarastardyń keıbiri kóńilge qonymdy boljamdar bolsa, endi bireýleri ańyz-áńgimelerge súıenip jasalǵan etımologııalar bolyp keledi. Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı osy suraqtyń sheshimin tabýǵa óz úlesimizdi qossaq degen nıetpen, «qazaq» sózine arab tilinde túsindirme jasalǵan 1245 jyly Mysyrdaǵy mámlúk qypshaqtary tarapynan jaryqqa shyqqan «Qypshaq-arab sózdigi» qoljazbasynyń túpnusqasy negizinde zertteý jumystaryn jasaǵan edik»,-dep jazady maqala avtory. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany oqyp shyǵyńyzdar.
