Qazaq óneriniń sańlaǵy Mádı Bápıulynyń týǵanyna — 145 jyl
ASTANA. KAZINFORM — Búgin Qazaq óneriniń sańlaǵy, ánshi kompozıtor Mádı Bápıulynyń týǵanyna 145 jyl toldy.

Mádı Bápıuly 1880 jyly qazirgi Qaraǵandy oblysy, Qarqaraly aýdanynda kedeı sharýanyń otbasynda dúnıege kelgen. Jas kezinen-aq án aıtyp, dombyra tartyp aty shyqqan. Arǵy atalary ataqty bı Qazybek eken. Bolashaq sazgerdiń balalyq shaǵy ásem tabıǵat aıasynda ótedi. Alǵashqy óleńderiniń taqyryby týǵan jer, shetsiz de sheksiz keń dala. Ánshi ári dáýlesker kúıshi retinde de erte tanylady. Aqan seri, Birjan sal, Balýan Sholaq, Úkili Ybyraı sııaqty sańlaqtarmen kezdesip, ónege, tálim alady.
Sol kezdegi ústem tap ókilderiniń «ury» degen jalǵan jalasymen Atbasar, Karqaraly, Semeı, Omby túrmelerinde bolady. Qamaýda elin, jerin saǵynyp, ádiletsiz zamanǵa nalyǵan Mádı óziniń ataqty «Qarakesek» ánin shyǵarady.
1915 jyly Mádı túrmeden qashyp shyǵady. Bul kezde onyń ánderi halyqqa tarap ketken edi. Mádı jóninde talaı ańyzdar da aıtyla bastaǵan. Atqaminer jandaıshaptardan jasyrynyp, uzaq ýaqyt týǵan jerge at izin sala almaıdy. «Shirkin-aı» áni osy kezde týǵan.
1916 jyly ol eline oralady. 1917 jyly bolys bıleýshi Aıtqoja Temirjanov Mádıdi «jylqy urlady, túrmeden qashty» dep aıyptap, taǵy da túrmege jóneltedi. Qazan tóńkerisin Mádı Qarqaraly abaqtysynda qarsy alady.
1918 jyly bostandyqqa shyǵady. Kompozıtordyń halyq arasyna keń taraǵan ataqty «Mádı» áni osy keńestik kezeńmen baılanystyrylady. Keńes ókimeti kezinde 1919 jyly Mádı Kolchakqa qarsy shaıqastarǵa qatysady. Aq gvardııashylardy Qarqaralydan qýyp shyǵysymen, jańa ómirdi nyǵaıtýǵa kirisedi. Al Keńes qyzmetine kirip alǵan jaýlary ony ebin taýyp óltirýdi uıǵarady. 1921 jyldyń aqpan aıynda Mádı qaza tabady.
Ataqty ánshi-kompozıtor Mádı Bápıuly óz shyǵarmalarynda bostandyqty, adam janynyń tereńdigin, qazaq halqynyń tamasha dástúrlerin jyrǵa qosady. Keń tynysty, saltanatty, shattyqqa toly onyń ánderi kúni búginge deıin el aýzynda. Olar operalardan, sııýtalardan, kantatalardan turaqty oryn aldy. Kompozıtordyń taǵdyr-talaıynan tereń syr qozǵaıtyn Mádı Bápıulynyń ánderi talaılardy tebirentýmen keledi.
Mádıdiń shyǵarmashylyq murasy tolyq jınalmaǵan.
Onyń halyq jadynda saqtalǵan ánderi áli kúnge syr — symbatyn joǵaltqan joq. Bıik pafosy, erkin, jan-dúnıeni baýraıtyn onyń sulý ánderi qazirgi kezde sahna men radıodan jıi estiledi. Onyń ánderi E. G. Brýsılovskııdiń «Qarakesek», «Er Tarǵyn», «Shirkin-aı», «Mádı», «Qyz Jibek» operalarynda qoldanyldy. Mádıdiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna A. Jubanovtyń, A. Bektasovtyń zertteýleri, Á. Ábishevtiń «Naızaǵaı» romandary arnalǵan.