Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy mereıtoıyndaǵy jarqyn oqıǵalardyń biri - «Máńgilik El» teatrlandyrylǵan qoıylymy bolmaq
«Qazaq handyǵynyń mereıtoıy eki kezeńde ótedi: birinshisi - Astanada, al ekinshisi - Tarazda. Astanadaǵy saltanatty sharalar 11 qyrkúıekte uıymdastyrylady», - dedi departament dırektory.
Onyń sózine qaraǵanda, sol kúni Táýelsizdik saraıynda Memleket basshysynyń qatysýymen Táýelsizdik saraıynda Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty jıyn ótedi.
Al tústen keıin Nazarbaev Ýnıversıtetinde «Máńgilik El» taqyrybynda halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa uıymdastyrylmaq. Oǵan myńnan astam otandyq jáne sheteldik ǵalymdar, halyqaralyq sarapshylar, depýtattar men uıymdardyń ókilderi qatysady dep kútilýde.
Munymen qosa, keshqurym «Barys» Muz saraıynda teatrlandyrylǵan aýqymdy merekelik qoıylym ótedi.
Belgili bolǵandaı 9 qazanda Tarazda jalǵasatyn ekinshi kezeń aıasynda «Qazaq handyǵyna 550» monýmentin saltanatty túrde ashý, «Kóne Taraz» murajaıynyń ashylýy, sondaı-aq birqatar mádenı sharalar qamtylyp otyr.
Óz kezeginde Astana qalasy Mádenıet basqarmasynyń basshysy Bolat Majaǵulov elordada ótetin baǵdarlamaǵa sándi qoldanbaly óner kórme-jármeńkesi, halyq sheberleriniń kórmesi, elimizdiń úzdik shyǵarmashylyq ujymdarynyń kontsertteri kiretindigin atap ótti.
«Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy aıasyndaǵy mádenı sharalardyń negizgileriniń biri respýblıka aımaqtarynyń qatysýymen «Qazaq eli» monýmenti mańyndaǵy alańda ótetin etno-aýyl men buqaralyq serýen bolyp tabylady. «Qazaq Eli» monýmenti alańy úsh kúnge elorda turǵyndary men qala qonaqtary tamashalaı alatyn úlken etno-aýylǵa aınalady. Alańda elý kıiz úı tigilip, eki úlken sahna, altybaqandar, sporttyq alańdar, taıqazandar jáne basqa da nysandar ornatylady», - dedi basqarma basshysy.