Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy mereıtoıy datasy patrıotızmdi kúsheıtýge keń jol ashady - Memlekettik hatshy
«Kóshpendiler uǵymynda tirshiliktiń bastaýyn, ómirdiń jalǵasyn sabaqtastyrýshy retinde áıelder qaýymy erekshe qurmet tutylǵan. Biz ult tanymyna, ult parasatyna, ult pálsapasyna ózgeniń emes, óz kózimizben qaraıtyn kezeńde kóterildik. Sondyqtan jaýgershilik zamandarda kirmeni ózekke teppegen, keńestik kezeńde qýǵyn-súrginge ushyrap, qazaq jerine aıdalyp kelgen ulttar men ulystardy baýyryna basqan. Sol arqyly óziniń erekshe ómir súrý salty men ulttyq dástúri men toleranttylyqtyń úlgisin kórsetken halqymyzdyń tamasha qasıetterin tanyp, ult tarıhyndaǵy uly analardyń ulaǵatyn jas urpaqtyń sanasyna sińirý biz úshin kókeıkesti másele. Osy ult dástúri dep atalatyn genetıkalyq kodymyzdyń bastaýy da, jalǵastyrýshysy da áıel analar ekeni aqıqat», - dep atap ótti G.Ábdiqalyqova.
Memlekettik hatshy 2015 jyly Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń tereń saıası sheshimi arqasynda búkil el bolyp atap ótip jatqan Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy mereıtoıy aıtýly datasy halyqtyń ulttyq-tarıhı sanasyn tereńdetýge jáne qazaqstandyq patrıotızmdi kúsheıtýge keń jol ashyp bergenin qadap aıtty.
«Qazaq qyzyn qadirlegen, anasyn ardaqtaǵan halyq. Elbasy «Áıel - oshaqtyń uıytqysy, altyn besiktiń ıesi, el bolashaǵynyń barlyǵy áıel azamatshanyń qolynan ótedi» degen sózi árqashan barshamyz úshin úlken taǵylym. Bul biz mejelep otyrǵan Máńgilik el murattarynyń aıyryqsha bir bastaýlarynyń biri bolyp sanalady», - dedi ol.
Aıta keteıik, atalǵan respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııany QR Prezıdenti janyndaǵy áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa, L.N. Gýmılev atyndaǵy EUÝ men Qazaqstandaǵy BUU Damý baǵdarlamasy uıymdastyrdy.
Konferentsııaǵa qatysýshy ǵalymdar Aıǵashym hansha, Bopaı hanym men Baı Ananyń, Toıqara hanymnyń jáne qazaq halqynyń ózge de belgili ókilderiniń esimderi jaıynda baıandamalar jasady.
