QAZAQ HANDYǴYNA 550 JYL: Joshy ólimin Shyńǵys hanǵa Ketbuǵanyń estirtýi - dala zańdylyǵy - S.Qasqabasov

None
None
ASTANA. QazAqparat - 20 aqpan kúni L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversı­te­tinde «Qazaq eliniń qaharmandyq tarıhy jáne Ketbuqa tulǵasy» taqyrybynda dóńgelek ústel ótip, oǵan belgili memleket jáne qoǵam qaıratkerleri men ǵalymdar qatysty, dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy.

Qazaq balasynda kishkentaıynan «Aqsaq qulan» kúıiniń shyǵý tarıhy men han balasynyń ólimin Ket­buǵa baba kúımen estirtkende, domby­ranyń shanaǵyna qorǵasyn quıylyp­ty, dombyradaǵy tesik sodan qalǵan eken degen ańyzdy estimegen jan joq shyǵar.

«Qazaqtyń Ketbuǵasy» qoǵamdyq birlestiginiń qolǵa alýymen jaryqqa shyqqan «Abyz tulǵa, ańyz tulǵa - Ketbuǵa» jınaǵyn tanystyryp, baba jaıyndaǵy ǵylymı ortanyń oı-pikirin jınaqtaýǵa qurylǵan dóńgelek ústeldi ashqan EUÝ prorektory Dıhan Qamzabekuly: «Bıyl Qazaqstan halqy Assambleıasynyń, Ata Zańymyzdyń 20 jyldyqtary jáne Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy úlken memlekettik deńgeıde atalyp ótpekshi. Osynyń barlyǵy bizdiń elimizdi birlikke, yntymaqqa, tarıhymyzdy bilýge shaqyrady. Ketbuǵa bolsa, qarapaıym halyqqa ańyz túrinde jáne ǵalymdar izdenisterinde tabylǵan derek túrinde kelip jetti», deı kelip, ony tarıhtyń qoınaýyna jasyrynǵan tek ańyz beıne dep qana emes, tarıhı tulǵa retinde táýelsizdigimizdiń keregine jaratý qajettigine toqtaldy.

Jınalǵandarǵa ataly sózin, bataly sózin baǵyttaǵan kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ómirbek Baıgeldı halqymyzdyń ótken ómirinde tereń izin qaldyrǵan, etken erligi ańyzǵa aınalǵan, uly tulǵa - Ketbuǵa týraly áńgimege jınalyp otyrǵan qalypty saýaby mol, mańyzy telegeı tirshilik dep oılaıtynyn jetkizip: «23 jyldyń júzinde 300 jyl boıyna shashylǵan, burmalanǵan tarıhty jınaqtaý ońaı is emes. Keńes ókimeti alǵash ornaǵan jyldary arabsha jazylǵan kitaptardyń barlyǵyn «Quran» dep jınap, órtetkende, ishinde tek dinı emes, basqa rýhanı dúnıeler de tegis joıyldy. Sóıtsek, onyń bári tarıh eken. Solardyń barlyǵyn jınap, eshkimniń úıinde qaldyrmaı qyrnap, tazartqannyń artynda halyqtyń tarıhı jadyn joǵaltatyn surqııa saıasat jatqan eken. Sonaý ertedegi babasynan qalǵan, urpaǵyna jetken dýlyǵa, qylysh, semserlerdi de nege jınaıdy desek, onyń da ar jaǵynda sanasyna eshteńe qaldyrmaý kerek, tarıhynan eshteńe bilmesin degen tereń saıasat jatypty. Sondyqtan da, tarıhymyzǵa qatysty dúnıeler ózdiginen joǵalǵan joq, jalpy, eshteńe izim-qaıym joǵalyp ketpeıdi. Іzdegen tabady. Ketbuǵa jaıly derekterdi jónin taýyp, retin taýyp izdestirýimiz kerek», dese, ǵalym Tursyn Jurtbaı abyz aǵanyń sózin tiriltti. Sonaý keńester tusynda, osydan 35 jyl buryn asyldarymyzdy zerttep, odan «Dýlyǵa» atty qos tom shyǵaryp, túrkilik tulǵatanýdyń bastaýynda bolǵan ǵalym, Ketbuǵaǵa qatysty derekterdiń frantsýz, arab-mámlúk muraǵattarynda jazylǵanyn aıtyp, ańyz babany zertteýde qatelikterge boı urmaı, ekshep, zerttep baryp ǵylymı aınalymǵa túsirýdiń mańyzyn qadap aıtty.

Folklortanýdyń kózi tiri korı­feıi, akademık Seıit Qasqabasov Ketbuǵanyń Joshy ólimin Shyńǵys hanǵa estirtýin dala zańdylyǵyna jatqyzdy. Óıtkeni, qaı kezde de ómirden aıtýly tulǵa ozǵanda ony estirtetin adam da tolymdy bolýy tıis. Máselen, Abylaıǵa Úmbe­teı jy­raýdyń Bógenbaı qaza­syn es­tirtkeni tárizdi dep, sonaý yqy­lym­nan jetken dástúrdiń kónermeı bú­gingi sanaǵa deıin jetýin mysal etti.

Dóńgelek ústelge qatysqan dáýlesker kúıshi Janǵalı Júzbaev «Aqsaq qulan» kúıiniń de, ańyzynyń da áldeneshe nusqasy barlyǵyn aıta kele, jınalǵandar nazaryna sol kúıdi usyndy. Al belgili tarıhshy Jambyl Artyqbaev: «Tarıh ǵylymy tápsirleýdi (ınterpretatsııa) qajet etedi. Sol tápsirdi kim qalaı jasaıdy, ol qalaı jaryq kórip, aınalymǵa túsedi, solaı tarıhı túsinikter qalyptasyp jatady. Ketbuqaǵa qatysty qolymyzda kóp derek joq, negizinen qazaq, ıran, arab muraǵatynda, al sonyń ishinde qazaq ańyzdary tápsirleýdi qajet etedi. Mysaly, jańa oryndalǵan kúıdiń Ortalyq Qazaqstanda jyr túri de bar ǵoı. Alasha han, Joshy han dep bastalatyn osy jyrdyń nusqasynda nege Shyńǵys han men Joshy han jaıynda emes, nege Alasha han, Joshy han? Bul da belgili bir dárejede ıdeologııa dep oılaımyn. Sosyn bizder úshin Beıbarys pen Ketbuǵa tulǵalaryn qarastyrǵanda aldyńǵysy tarıhı tulǵa retinde moıyndaldy da, al Ketbuqaǵa kelgende olaı bolǵan joq. Sondyqtan, osyndaı tulǵalardy durys tanýǵa kúsh salyp, aldymen derekterdi barynsha jınastyryp, súzgiden ótkizý mańyzdy» degen oıyn aıtty.

Dóńgelek ústel otyrysynda «Qazaqtyń Ketbuǵasy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Tólegen Búki­rov, «Aq jol» demokratııalyq partııasy Ortalyq keńesiniń hatshysy Sábıt Baıdaly zııaly qaýymǵa, ǵa­lymdarǵa Ketbuqadaı ańyz da abyz tulǵany tanýdaǵy jasalǵan qadam­darǵa qoldaý kórsetken jandardyń barlyǵyna alǵystaryn aıtty.

«Abyz tulǵa, ańyz tulǵa - Ket­buqa» jınaǵy Qazaqstan Jýr­nalıster odaǵynyń múshesi Shahmurat Ibadatovtyń qurastyrýymen «Fo­lıant» baspasynan 3000 taralymmen jaryq kórdi.

Сейчас читают
telegram