Qazaq handyǵy qurylýyndaǵy Syǵanaq shaıqasynyń róli
Araldan soltústikke qaraı Shaıbanı áýleti Jumadyq hannyń ulysy, Shaıbanı áýletiniń ekinshi bir tuqymy Mustafa han Atbasarda, úshinshi bir tuqymy Mahmud Qoja - Tobylda. Jazba tarıhı derekterde bul feodaldyq ıelikter «Kóshpeli ózbekter» handyǵy dep te atalǵan. Bul ulystardyń arasynda jer úshin, bılik úshin toqtaýsyz, qııan-keski urystar únemi bolyp turǵan.
Osy talas-tartystar nátıjesinde Joshynyń Shaıban urpaǵynan taraǵan Dáýlet-Shaıhoǵylynyń balasy 17 jasar Ábilhaıyr jeńiske jetti. Ol 1428 jyly Batys Sibirde Týra (Túmen) qalasynda han bolyp jarııalandy. Ony Shaıbanı ulysyna kirgen rýlar men taıpalardyń 200-ge jýyq iri ókilderi qoldaǵan. Halqynyń quramy negizinen burynǵy Aq Ordaǵa kirgen túrik jáne túriktengen túrik-mońǵol taıpalary bolatyn. Ábilhaıyr bul memleketti qyryq jyl basqardy. Degenmen, eldiń saıası jaǵdaıy únemi turaqsyz bolatyn. Bedeldi sultandar kóp jaǵdaıda onymen kelispeı, qarsy shyǵyp otyrǵan. Oǵan qarsy ýáj aıtqandar ishinde keıinnen Ábilhaıyr handyǵynan birshama eldi bólip alyp, qazaq handyǵyn qurǵan, Baraq hannyń tuqymy Kereı men áz Jánibek te bar edi.
Ábilhaıyr 1430 jyly Shaıban urpaǵy Mahmud Qoja handy, al, 1446 jyly Mustafa handy talqandaıdy. Sol jyly Ábilhaıyr han Syrdarııa ózeni men Qarataý baýraıyndaǵy Sozaq, Syǵanaq, Aqqorǵan, Úzkent qalalaryn basyp alyp, Syǵanaqty óz handyǵynyń astanasyna aınaldyrdy. Bul aǵaıyndy Shaıbanı ulysy men Aq Orda ulysy rý-taıpalarynyń arasyndaǵy qyrǵıqabaq qatynastardy odan ári shıelenistire tústi. Memleket ishinde birlik bolmady. Basyp alǵan jeri qansha keń bolǵanymen, bereke men yntymaq joq. Jekelegen rýlar men taıpalar bólinip shyǵýǵa umtyldy. Munyń barlyǵy handyqtyń ózge elder aldynda dármensiz kúıge ushyraýyna alyp keldi.
Ábilhaıyr 1956 jyly bastalǵan Úz Temir Taıshy basqarǵan oırattarmen shaıqasta kúıreı jeńildi. Bul qandy qyrǵyn bir jylǵa sozyldy. Tarıhı ádebıetterde urystyń Syǵanaq qalasynyń túbindegi Kók Kesene degen jerde bolǵany aıtylady. Shaıqastyń saldary Ábilqaıyr han úshin aýyr bolǵany belgili. Urysta «kóshpeli ózbekterdiń» ásker basylary - Bahtııar sultan men Ahmed sultan qaza tapty. Hannyń ózi Syǵanaq qalasyna tyǵyldy. Al, qalmaqtar jergilikti óńirdegi turǵyndardy emin-erkin tonady. Ábilqaıyr han úsh jasar nemeresi Mahmýd sultandy qalmaqtarǵa amanat retinde berýge májbúr bolǵan. Bir top tarıhshylar bul jaǵdaıdy, ıaǵnı han nemeresiniń amanatqa berilýin Ábilqaıyr hannyń qalmaq taıpasynyń joǵarǵy bıligin moıyndaýymen túsindiredi. Osy taqyrypty qaýzap júrgen tarıhshylardyń biri, professor B.Káribaev bulaı oılamaıdy.
Onyń pikirinshe, Ábilqaıyr han Úz Temir taıshynyń saıası bıligin emes, oǵan belgili bir kólemde salyqtar men tólemderdi jyl saıyn tólep turýǵa mindettengen sekildi. Al sonyń kepildigine úsh jasar nemeresin bergen. Degenmen, jeti jyldan keıin Mahmýd sultan aman-esen óz eline qaıtarylǵan. Jalpy alǵanda, 1457 jylǵy shaıqas - Ábilqaıyr handyǵyndaǵy barlyq qaıshylyqtardyń betin ashyp, «kóshpeli ózbekter» memleketiniń saıası tarıhynda bir kezeńniń aıaqtalyp, kelesi kezeńniń ıaǵnı, kúıreý kezeńiniń bastalǵandyǵyn dáleldep berdi. Kereı men Jánibek sultandar bastaǵan ordaejendik taıpalardyń bir bóliginiń bólinip ketýi - soǵan aıǵaq bola alady.
Qalmaqtan jeńilgen Ábilqaıyr han ózin qoldamaǵandarǵa qarsy jazalaý sharalaryn júrgizgen. Kereı men Jánibek Ábilqaıyr hanǵa qarsy toptyń jetekshileri bolǵandyqtan hannyń negizgi soqqy baǵyttary ózderi men ulystaryna baǵyttalatynyn bildi. Nátıjesinde olar handyqtaǵy halyqtyń jartysyn bastap, Shyǵys Deshti Qypshaqtan Túrkistan alqaptaryna jáne Qarataý bókterlerinen Jetisýdyń batys óńirine kóship bardy. Bul týraly Myrza Haıdar Dýlattyń «Tarıh-ı Rashıdı» eńbeginde de aıtylyp ótedi. Sóıtip kóshken jurt 1459 jyly Jetisýdyń batysyna Esenbuǵa han ıeligine Shý men Talas ózenderiniń jazyqtyǵyna qonys tepti. Osy mańda qazaq handyǵy quryldy. Kóp uzamaı Ábilhaıyr handyǵy qulap tyndy. Janat Qapalbaeva
