Qazaq halqyna salt-dástúri men tilin meńgerý arqyly da alǵys aıtýǵa bolady – QHA keńesiniń múshesi
ASTANA. KAZINFORM – Astanadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıyna Alǵys aıtý kúni men Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 30 jyldyǵynyń resmı ashylýyna jınalǵan túrli etnostyń ókilderi aıtýly kúnniń máni men mańyzy týraly paıymyn ortaǵa saldy. Sol jyly lebizderdi yqshamdap, oqyrman nazaryna usynamyz.
Hasan Sharıpov, QHA Ózbek etnomádenı birlestiginiń tóraǵasynyń orynbasary:
- 30 jyl ishinde biz jastarǵa úlgi bolatyndaı biraz dúnıege kýá bolyp kelemiz. Birlik pen tatýlyq bolǵanda ǵana ekonomıkamyzdyń damıtynyn ýaqyt kórsetip otyr. Bárimiz bir otbasy bolyp Qazaqstanda turyp jatyrmyz. Búgin tańerteń tura salyp áýeli otbasyma alǵys aıttym. Al osy sharany paıdalanyp, Qazaqstan halqyna, aǵa býynǵa alǵys aıtqym keledi. Alǵysymyz sheksiz.
Irına Mıkaelıan, Armıan etnomádenı birlestikteri qaýymdastyǵynyń tóraıymy:
- Kóktemniń alǵyshqy kúnin bir-birimizge alǵys aıtýdan bastaımyz. Bul alǵys aıtýdyń tamyry tereńde jatyr. Saıası qýǵyn-súrgin kezinde kóptegen etnostar Qazaqstanǵa qonys aýdaryldy. Sol kezde qazaq halqy úısiz qalǵandarǵa pana boldy, ash qalǵandarǵa aýzyndaǵy asyn bólip berdi. Qazaq halqynyń osy meıirimine alǵys aıtatyn bir kúnniń belgilenýi osy turǵydan qısyndy. Qazir Qazaqstanda 18 myń armıan etnosynyń ókili turyp jatyr. Azamattyǵy joq bolsa da turaqty meken etip jatqan qandastarymyz bar. Qýǵyn-súrgin aıaqtalǵannan keıin qyzmet babymen, saıahattap kelip te osy elde qalyp qoıǵan armıandar bar. Munyń bári Qazaqstan beıbit, tatýlyq ornaǵan otan ekenin kórsetedi.
Evgenıı Bolgert, Senat depýtaty:
- Bul kúnniń áýeli tarıhı máni bar. ıAǵnı ózge etnos ókilderi qazaq halqyna qıyn jyldarda kómek qolyn sozǵany úshin taǵy bir ret alǵys aıtýǵa múmkindik alamyz. Qazaqstandaǵy nemis etnomádenı birlestiginiń basshysy retinde qazaq halqyna degen rızashylyq peıilimiz urpaqtan-urpaqqa berilip kele jatqanyn aıtar edim. Nemisterdi deportatsııalaǵan qıyn jyldarda qazaq halqynyń qamqorlyǵyn bizdiń aǵa býyn jan-tánimen sezindi. Bul kúnniń ekinshi máni janymyzdaǵy jaqyndarymyzǵa, osy eldiń damýyna óz isimen úles qosyp júrgen árbir adal azamatqa alǵys aıtýda dep oılaımyn. Bıyl Jumysshy mamandyqtar jyly bolyp jarııalandy. Sondyqtan men osy kúni óndiris pen sharýashylyqta aýyr eńbekpen eldiń damýyna úles qosyp júrgen jumysshy otandastarymyzǵa alǵys aıtamyn.
Akbarjon Ismaılov, QHA keńesiniń múshesi, Qazaqstandaǵy respýblıkalyq tájik etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy:
- Kezinde qazaq jerine 130-dan astam etnos ókilderi qonys aýdarǵanda jergilikti turǵyndar qolynda baryn bólisip, erekshe meıirim tanytty. Sol meıirimniń arqasynda aman qalǵan býynnyń urpaǵy bizbiz. Jalpy qazaq halqyna kúnde alǵys aıtsaq ta azdyq etedi. Alǵysty sózbey ǵana emes ispen, qazaqtyń salt-dástúrin, memlekettik tilin meńgerý arqyly bildirý kerek dep esepteımin. Óz basym shetelde bilim alyp júrgen kezde qandaı da bir is-shara, kórme ótse qazaqtyń shapanyn kıip, qazaq halqynyń baı mádenıetin nasıhattap júrdim. Sol baǵyttaǵy jumysty qazir Qazaqstanda jalǵastyryp júrmin dep oılaımyn. Búgin eń birinshi áke-shesheme alǵys aıttym. Al qazir búkil qazaq halqyna tájik etnomádenı birlestiginiń atynan alǵys aıtamyn.
Aıta ketý kerek, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qurylǵanyna 30 jyl tolyp otyr.