Qazaq eli - álemdik rýhanı qozǵalys bastamashysy - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

None
None
ASTANA. 15 qazan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 15 qazan, senbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

El táýelsizdiginiń 20 jyldyǵy qarsańynda elimizdiń mal sharýashylyǵy da jańa tynyspen tynystap, zaman talabyna saı júıeli damý jolyna túse bastaǵandaı. Buǵan osydan bir jyl buryn Úkimettiń «Qazaqstanda et eksportyn damytý» jóninde qabyldanǵan baǵdarlamasy oń áser etti. Sóıtip, halyqymyzdyń atakásibi bolyp kelgen, onyń ústine aýyl turǵyndarynyń basym bóligi eńbek etip, óz kásipterin ashýǵa yqylas tanytyp otyrǵan osy salany qoldaýǵa memleketten qyrýar qarjy bóliný ústinde. Desek te, bul baǵytta ózindik qıyndyqtar men kedergiler de jetkilikti. Etti mal sharýashylyǵynyń damýyna qatysty qoǵamdyq qyzyǵýshylyqty jáne ártúrli pikirlerdi eskere otyryp, «Egemen Qazaqstan» gazeti oqyrmandardyń kókeıinde júrgen suraqtardy Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekovke qoıyp otyr. Suhbat senbilik nómirde «Et baǵytyndaǵy mal sharýashylyǵy - agrarlyq sektordyń serpindi jobasy» degen taqyryppen berilgen.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, qazannyń 18-i kúni Qazaqstanda «Rýhanı kelisim kúni» atalyp ótkeli otyr. Osy kúni elimizdiń árbir óńirin qamtıtyn qaıyrymdylyq aktsııalary uıymdastyrylmaq. Bul mereke qarsańynda Beıbitshilik jáne kelisim saraıynyń «Besik» zalynda Búkilálemdik rýhanı mádenıet forýmynyń Tóralqasy jıynda bas qosady. Oǵan forýmnyń teń tóraǵalary - senator, halyqaralyq «Rýhanı kelisim kongresi» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti Tólegen Muhamedjanov, Reseı Memlekettik Dýmasynyń depýtaty, KSRO halyq artısi Iosıf Kobzon, Aýstrııalyq «Mádenıet arqyly beıbitshilikke - Eýropa» qaýymdastyǵynyń prezıdenti Vılgelm Avgýstat jáne basqa da qonaqtar qatysady dep kútilýde.Maqala «Qazaq eli - álemdik rýhanı qozǵalys bastamashysy» degen taqyryppen berilgen.

Qazaqstan Prezıdentiniń saıası máseleler jónindegi keńesshisi Ermuhamet Ertisbaevty birqatar qoǵamdyq uıym ókilderi «qazaq tilin damytýǵa kedergi keltirip otyr» dese, saıasatker ózin «qazaq tili - halyqaralyq til dep júrgen jalǵyz qazaqpyn» dep sanaıdy. Osy oraıda «Aıqyn» gazeti saıasatkerden tilge qatysty birqatar saýalǵa jaýap alǵan. «Qazaq tilin basqasha damytýymyz kerek. Bul jerde meniń qandaı qatysym bar? Sonda qalaı, bir ǵana adam - men Qazaqstandaǵy memlekettik tildiń damýyna kedergi keltirip otyrmyn ba? Eger maǵan: «Óz qolyńdy shaýyp tastasań, erteń barlyq on alty mıllıon, onyń ishinde orystar da qazaqsha sóıleıdi» dese, tipti oılanbastan óz elim, halqym, bolashaq úshin sony jasar edim. Biraq másele onda emes, odan da kúrdeli ekeni málim», deıdi ol. Suhbat «Qazaq tili úshin qolymdy shaýyp berýge daıarmyn» degen taqyryppen berilgen.

***

«Internetti asha qalsańyz, Qazaqstanda óz jynysynan bezgen miskinder týraly derekke kóz súrinedi. Erler men erkekshoralarǵa arnalǵan portaldar men forýmdarǵa toqtaý bolsa she, shirkin? Qaıta orystildi aqparat kózderi solardyń quqyǵyn qorǵap, soıylyn soǵyp álek, al Almaty áldeqashan «Qazaqstan geıleriniń ordasy» atalyp ketti», - dep jazady «Alash aınasy» gazeti búgingi sanyndaǵy «Kógildir álem qupııasy nemese Almatyny geıler ordasyna nege aınaldyrdyq?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, qazaqtyń bir kezdegi bas qalasy endi geılerdiń ordasyna aınaldy. Óıtkeni Ózbekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan tárizdi kórshi elderdiń «qylyqtylarynyń» bári keńqoltyq bizdi kelip panalaıtyn kórinedi. Bir ǵana Almatyda 100-den astam klýb bar. Onyń qanshasy óz jynysynan bezgen beıbaqtarǵa tıesili ekenin eseptep jatqan eshkim joq.

***

«Parlament Májilisiniń Tóraǵasy Oral Muhamedjanov Japonııa Parlamenti Ókilder palatasynyń depýtattary, «Japonııa-Qazaqstan» dostyq lıgasynyń músheleri Takeshı Shına, Naokadzý Takemoto jáne Hıroshı Kavaýtımen kezdesti», dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, spıker óz sózinde jahandyq qaýipsizdikti saqtaýda mańyzdy oryn alatyn eń basty másele - ıadrolyq qarýdy taratpaý jolyndaǵy kúreste Japonııanyń aıry­sha úles qosyp kele jatqanyn aıta kelip, Astana qalasynda ótken «ıAdrolyq qarýsyz álem úshin» halyqaralyq forýmynyń jumysyna belsendi qatysqandary úshin japondyq áriptesterine rızashylyǵyn bildirdi. Al japon parlamentshileri Qazaq eliniń álemdik qaýipsizdikti nyǵaıtýdaǵy eńbegin joǵary baǵalaı kelip, atalǵan forýmdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń aıtqan bastamalaryna qoldaý bildiretinderin málim etti.

Сейчас читают
telegram