Qazaq dalasyndaǵy meshitter júrgizip kelgen tirkeý qujattary qaıta zerttelmek
Onda atalmysh medıaholdıngtiń basshysy Jantas Safýllınniń málim etkenindeı, meshitterdegi tirkeý qujattary (metrıke) Bashqurtstannyń Ýfa qalasyndaǵy ulttyq arhıvte saqtalǵan. Atyraý qalasynyń týmasy, qazirgi kezde Almatyda turatyn Eskendir Tóremuratov osy metrıkelerdiń birsypyrasyn aldyrtyp, olardy Batys Qazaqstandaǵy qulpytastardy zertteýdi qolǵa alǵan jáne biraz tájirıbe jınaqtaǵan «Jaıyq Preske» bergen edi. Meshitterde sol kezde ár sábıdiń týǵan kúnin, áke-sheshesiniń kim ekendigin, týǵan jerin tirkeý kitaptaryna jazyp otyrǵan. Ekinshiden, nekesi qıylǵandar jóninde de tolyq málimetter keltirilgen. Onda kimniń kýálik etkeni, nekeniń qashan qıylǵany óz aldyna, máhirdiń, ıaǵnı qalyń maldyń qansha ekendigi kórsetilgen. Úshinshiden, talaq etilgen kezde ajyrasýshylar jóninde sondaı derekter alýǵa bolady. Tórtinshiden, qaıtys bolǵandardyń jasy neshede ekendigi, qandaı aýrýdan kóz jumǵandyǵy aıtylǵan. Mysaly, 1865 jyly sol kezdegi Bókeı ordasyna qarasty aýmaqtaǵy meshitterdegi tirkeý kitaptarynda jańaǵy derekterdiń bári hattalǵan.
Tirkeý kitaptarynyń qaı ýaqyttan qaı kezge deıin júrgizilgendigin tarıhshy-ǵalymdar anyqtaı jatar. Bir anyǵy, 1905 jyly qazaq zııalylary meshitterdegi metrıkeni toqtatpaý jóninde Sankt-Peterborǵa hat ta jazǵan. Bul meshitterdegi osy jumystarǵa baılanysty patsha úkimetiniń tarapynan qysym bolǵandyǵyn kórsetedi. Eń bastysy, Ýfa arhıvindegi tirkeý kitaptarynyń kóshirmelerin túgel aldyryp, zerttese, tarıhtyń talaı tyń betteri ashylar edi. Ázirge qolda bar tirkeý kitaptaryn kúni búgin Saıpýlla Mollaqanaǵatuly arab qarpinen kırıllıtsaǵa aýdarý ústinde. Onyń sózine qaraǵanda, bul qujattar rý men taıpaǵa qatysty shejirelerdi anyqtaı túsýge múmkindik beredi. Sonymen qatar jer-sý ataýlary jóninde de mol maǵlumat alýǵa bolady.
M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń aǵa oqytýshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Jánibek Ismýrzınniń málim etkenindeı, otandyq tarıhnamada qazaq dalasyndaǵy metrıkelik kitaptar tolyq ári keshendi zerttelip bolǵan joq. Bul - aqtańdaq máselelerdiń biri. On segizinshi ǵasyrda patsha úkimeti qazaq dalasyn otarlaý maqsatynda óz yqpalyn kúsheıtý sharalaryn júrgizdi. Sonyń biri 1788 jyly Ýfada Orynbor múftııaty quryldy. Metrıkelik kitaptar shirkeýlerde de bolǵany belgili. Qazirgi kezde Ýfadaǵy ortalyq arhıvtiń 295-qorynda Orynbor dinı basqarmasynyń 71 myńnan astam qujaty jınaqtalǵan, jıyrmadaı tizbe bar. Sonyń ishinde Bókeı ordasyna qatysty qujattar óte kóp (ol kezde Bókeı ordasy bes qısym, eki okrýgqa bólindi). Munyń bári arnaıy ekspedıtsııa shyǵaryp, egjeı-tegjeıli zertteýdi qajet etedi.
BQO tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Murat Sydyqovtyń paıymdaýynsha, metrıkelik kitaptardyń zerttelýi tarıhı demografııany naqtylaýǵa da septigin tıgizer edi. Sondyqtan bul qujattardyń elektrondy nusqasyn jasaý qajet.
«Jýyrda Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasyna sáıkes Oralda Alash jáne ulttyq baspasóz tarıhy mýzeıin ashý jóninde usynys aıtylǵan bolatyn. Mine, osy mýzeı janynan ǵylymı ortalyq ashyp, metrıkelik kitaptardy da zertteýdi qolǵa alǵan jón», dedi jıyn sońynda Jantas Safýllın.
