«Qazaq batyrlary eskerýsiz qalmasa eken» - baspasózge sholý
***
Elbasy jýyqtaǵy «Ult Jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda jer qoınaýlaryn paıdalaný máselesine toqtala kele «Qazirdiń ózinde aýktsıon tetigin engizý jolymen jer qoınaýyn paıdalaný quqyǵyn usyný resimi jeńildetildi. Al bolashaqta biz izdeýdi, baǵamdaý men ken ornyn ıgerýdi qosa alǵanda, geologııalyq jumystardyń barlyq túrin júrgizý tásilin ońaılatýdy qarastyratyn jer qoınaýyn paıdalanýdyń avstralııalyq modeline kóshemiz», - dep jazdy. Jer qoınaýyn paıdalanýdyń avstralııalyq modeli degenimiz ne? Ony qalaı júzege asyrýǵa bolady? «Egemen Qazaqstan basylymy osy suraqtar boıynsha UǴA akademıgi, jer paıdalaný salasyndaǵy bilikti ǵalym Zaırolla Dúısenbekovten suhbat alyp otyr.
- Qazaqstan ulan-baıtaq jerge ıe. Biz ózimizdiń aýmaǵymyz jóninen alǵanda álemde toǵyzynshy oryn alatyn elmiz. Alaıda, osy úlken aýmaqtyń basym bóligi mıneraldy-shıkizattyq áleýeti turǵysynan alǵanda tolyq zerttelmegen. Biz óz jerimizdiń astynda qandaı baılyq kózderi jatqandyǵyn bilý úshin mine, osy jerlerdi zertteýimiz kerek. Al ol zertteýlerdi júrgizý úshin jáne tıisti baılyq kózderin ıgerý úshin qarjy qajet. Tek qana memleket qarjysyna súıenip bul isti alǵa jyljyta almaımyz. Ony álemdik tájirıbe kórsetip otyr. Álemde jer qoınaýlaryn zertteý, ondaǵy mıneraldy shıkizat kózderin anyqtaý jáne ıgerý isine jeke ınvestıtsııalardyń jumsalatyndyǵy belgili. Sonyń ishinde damyǵan elderde jer qoınaýlaryn paıdalaný salasyna qazirgi zamanǵy ozyq tehnologııalarmen qarýlanǵan jekemenshik kompanııalar belsendi túrde tartylýda», - deıdi Z. Dúısenbekov «Avstralııalyq model. Onyń artyqshylyǵy nede?» degen taqyryppen berilgen materıalda.
Keshe Ortalyq telekommýnıkatsııa qyzmetinde Parlament Májilisiniń saılaýyn merziminen buryn ótkizý jónindegi depýtattar bastamasyna halyqtyń qalaı qaraıtyndyǵy týraly áleýmettik zertteý qurylymdary júrgizgen saýaldamalar boıynsha esep berildi, - dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy «Halyqtyń jaýaby birtekti» atty maqalada.
«Depýtattardyń keshegi úndeýinen keıin biz memlekettik organdar, azamattyq qoǵam ınstıtýttary jáne JOO-lardyń kóptegen ókilderi arasynda jedel-saýaldama júrgizdik. Sonyń ishinde 97 sarapshy boldy. Endi sonyń nátıjeleri týraly aıtsam, ol bylaı boldy: suralǵandardyń 95,6 paıyzy májilismenderdiń bastamasyn qoldaıtyndaryn aıtty. Sonyń ishinde 94,8 paıyzy depýtattardy merziminen buryn saılaý daǵdarysqa qarsy sharalardyń qataryna jatatynyn atap ótti», - deıdi «Demokratııa ınstıtýty» ǵylymı-zertteý qaýymdastyǵy» qoǵamdyq uıymynyń dırektory ıÝlııa Kýchınckaıa.
Onyń sózine qaraǵanda, sarapshylardyń 94,1 paıyzy Májilis jáne túrli deńgeıdegi máslıhattar saılaýlaryn birge ótkizýdi saılaýǵa bólinetin memlekettik qarjyny únemdeý turǵysynan tıimdi dep sanaıdy. Sonymen qatar, sarapshylardyń 90 paıyzdan joǵary bóligi besinshi shaqyrylǵan Parlament Májilisiniń depýtattary ózderiniń negizgi mıssııasyn oryndady dep esepteıdi. Suralǵandardyń 96,7 paıyzy Bes ınstıtýttyq reforma - Ult Josparyn oryndaý úshin Májilis depýtattarynyń saılaýy tez arada ótkeni jón dep sanaıdy. 94,2 paıyzy Parlament jumysyn ártaraptandyrýdyń mańyzdylyǵyn atap ótken. Olar saılaýǵa jańa partııalardyń túsip, óz depýtattaryn ótkizgenin jón kóredi.
***
Qazaqstandyq kásipkerler merziminen buryn saılaý ótkizý týraly bastamany qoldaıdy. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Merziminen buryn ótetin saılaý - ýaqyt talaby» atty maqalasynda habarlap otyr.
Óıtkeni bıznesmender jańarý men jasampazdyqty tańdaı otyryp, memleketimizdiń esh dúrbeleńsiz, evolıýtsııalyq jolmen damýyn jaqtaıdy. Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde jýrnalıstermen kezdesken «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasynyń basqarma tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov óz ustanymdaryn jarııalaı kele, ony negizdep berdi.
UKP jetekshisiniń baılamynsha, Ult josparynda belgilengen mindetterdi jáne jańa reformalardy tıimdi iske asyrý qajettiligine baılanysty bıznes-qoǵamdastyq jańa Parlament saılaýyn ótkizgen durys dep sanaıdy.
- Jalpy, tek Májilistegi ǵana emes, elimizdegi barlyq jetekshi partııalar depýtattardyń merziminen burynǵy saılaýyn ótkizý bastamasymen bir mezgilde shyǵyp otyr. Muny elimizdiń saıası damýynyń jańa belesi deýge bolady. Biz bul bastamany tolyq qostaımyz. Ótken jyly elimizde «100 naqty qadam» - Ult jospary jarııa etilgeni málim, osy jyl boıynda bıliktiń barlyq tarmaǵy ony talqylaý, pysyqtaý jáne zań qabyldaý isine belsene qatysty. Úkimet pen Parlament úlken jumys jasady, - degen Abylaı Isabekuly dál qazirgi ýaqyt saılaý ótkizý úshin eń utymdy ekenin alǵa tartty.
Óıtkeni búginde atqarýshy bılik, bıznesmender jáne búkil el 5 ınstıtýttyq reformany praktıkalyq iske asyrýǵa kirisýde. Oǵan qajetti tuǵyrly zańdar endigi qabyldandy. Demek, jaǵdaıdyń ary qaraıǵy damý barysynda jańa zańdarǵa qajettilikter týyndaǵansha, jańa Parlamentti jasaqtap alǵan jón. Sonda zań shyǵarýshy organ jyl sońyndaǵy saılaýǵa alańdamaı, bılik jáne halyqpen birge, jańarýlardy júzege asyrýǵa bilek sybana kirisedi.
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Qazaq batyrlary eskerýsiz qalmasa eken» atty maqala jaryqqa shyǵyp otyr.
Onda habarlanǵanyndaı, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi Abylaıdyń zamanynda jońǵarlarǵa qarsy kúreste teńdessiz erlik kórsetken tama Bıjigit batyrdyń esimimen tolyǵyp otyr.
«Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq murajaıynyń ǵylymı keńesi jaýjúrek jaýyngerdiń urpaqtary joldaǵan ótinish hat pen tarıhı shejirelerdiń negizinde kúrdeli jóndeý kezinde tizimnen túsip qalǵan bahadúrdiń aty-jónin qaıta qalpyna keltirdi.
Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy qazaq tarıhynyń jańa betin ashty. El bılegen handar men sultandar dáriptelip, batyrlar men bılerge qurmet kórsetildi. Buryn belgisiz bolyp kelgen nemese eńbegi eleýsiz qalyp qoıǵan tarıhı tulǵalar týraly jańa zertteýler jaryqqa shyqty. Túrki halyqtarynyń ulttyq panteony Qoja Ahmet Iassaýı kesenesinde jerlengen tarıhı tulǵalar tizimi de birshama tulǵalarmen tolyǵyp, bıyl tama Buzaý men Bıjigit batyrdyń esimi qosyldy», - delingen maqalada.
***
«Ekspres K» basylymy eger Parlament májilisi mandattaryn erte bosatatyn bolsa, eks-depýtattar qansha ótemaqy alatyndaryn sanap qoıǵan.
«Qazirgi májilismender kezekten tys parlamenttik saılaý ótkiziletin bolsa, eks-depýtattar óte qomaqty demalys ótemaqylaryna ıe bola alady», - delingen «Skolko polýchıt eks-depýtat raspýşennogo parlamenta» atty maqalada.
«Zań shyǵarý jumystaryn támamdaǵan burynǵy depýtattar 6 sandy somany alady. Óziniń depýtattyq qyzmetin toqtatqan tulǵalarǵa aqshalaı ótemaqyny berý erejesi 1995 jyly qabyldanǵan «Qazaqstan parlameti men onyń depýtattarynyń mártebesi týraly» zańda kórsetilgen. Zańda «parlament depýtatyna onyń qyzmet merzimi bitkende, qyzmetten óz erkimen ketkende jáne parlamenttiń nemese parlament májilisiniń taratylýy kezinde jumysqa ornalasqanǵa deıin nemese zeınet jasyna jetkenge deıin ortasha aılyq jalaqy kóleminde úsh aı boıy járdemaqy tólenip turady» delingen», - dep jazady «Ekspres K».
