Qazaq armııasy – Ortalyq Azııadaǵy eń úzdik armııa – sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Qazaq armııasy - Ortalyq Azııadaǵy eń úzdik armııa – «TRT»
Jańa jylda álemdegi eń qýatty armııalardyń tizimi jańartyldy.
AQSh-tyń «Global Firepower» áskerı statıstıkalyq saıty jasaǵan reıtıngide Qazaqstan armııasy 58-orynǵa turaqtady. Tizim boıynsha qazaq áskeri Ortalyq Azııadaǵy eń kúshti armııa atandy. Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady. Túrkııalyq basylymnyń dereginshe, Qazaqstandyq áskerıler reıtıngide bes satyǵa kóterilip, áskerı qýattylyq reıtınginde 58-orynǵa ornalasty.
2023 jyly Qazaqstan armııasy 63-shi orynda bolatyn. Qazaqstan armııasynyń qorǵanys shyǵyndary 7,5 mıllıard AQSh dollaryn qurady. Áskerı qyzmetkerlerdiń jalpy sany 300 myń adamǵa jetti.
«Tizimde Ózbekstan 65-shi, Qyrǵyzstan 100-shi, Tájikstan 107-shi orynda tur. Reıtıngide sarapshylar 145 eldi áskerı bólimderdiń sany, qarjylyq jaǵdaı, tehnologııalyq damý, geografııalyq ornalasýy jáne mobıldilik sııaqty 60 túrli faktor boıynsha baǵalady», - dep jazady túrkııalyq BAQ.
Sonymen qatar «TRT»-da «Almaty qalasy eń úzdik týrıstik baǵyttar tizimine endi» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
«New York Times» gazeti Almaty qalasyn eń úzdik týrıstik baǵyttar tizimine engizgen. «The New York Times» bıyl, 2024 jylda kórýge bolatyn álemdegi 52 orynnyń dástúrli tizimin jarııalady. QR Týrızm jáne sport mınıstrliginiń habaryna qaraǵanda, tanymal basylymnyń nusqasy boıynsha Almaty tizimde 25-orynda tur.
«Almaty Qazaqstannyń eki mıllıon halqy bar eń iri qalasy bolsa da, tynysh, biraq belsendi qala áserin qaldyrady. Almatynyń mádenı ortalyq retindegi mártebesi onyń gastronomııalyq turmysynda aıqyn kórinedi. Un, sý jáne etke negizdelgen «neo-nomadtar» ashanasy gıper-zamanaýı stılde usynylady. Kók bazardaǵy jemister men jańǵaqtardy kórińiz», - dep jazylǵan «New York Times» maqalasynda.
Maqalada Almatynyń fotosýreti de jarııalanǵan.
Qytaı – qazaq astyǵynyń eń iri naryǵyna aınalýy múmkin – «Halyq gazeti»
Resmı málimet boıynsha byltyr Qazaqstannan Qytaıǵa temirjolmen 2 mıllıon 226 myń tonna aýyl sharýashylyǵy ónimderi jetkizilgen.
Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» qazaqstandyq «inbusiness.kz»-ke silteme jasap habarlady.
«Salystyrsaq, 2022 jyl qorytyndysynda bul kórsetkish nebári 615 myń tonnany quraǵan bolatyn. Bul – jańa rekord sanalady. Aldyńǵy eń joǵarǵy kórsetkish sonaý 2019 jyly tirkelgen. Sonda Qytaıǵa 1,2 mln tonna aýyl sharýashylyǵy ónimin ótkizgen bolatyn», - dep jazady qytaılyq BAQ.
Ózbekstan ókili álemdegi 100 sáýletshi áıeldiń qataryna endi – «ÓzA»
Ózbekstandyq sáýletshi Tahmına Týrdıalıeva Brıtan sáýletshileriniń koroldik ınstıtýty (RIBA) shyǵarǵan álemniń 100 áıel sáýletshisi týraly kitapqa endi.
Bul týraly ózbekstandyq «ÓzA» aqparattyq agenttigi habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, osy jyldyń 23 qańtarynda Londonda «100 women architects in practice» dep atalatyn kitaptyń resmı tusaýkeseri ótedi. «RIBA» basyp shyǵarǵan bul kitap áıelderdiń sáýlet ónerine qosqan úlesin zańdy túrde moıyndap búkil álemdegi áıel sáýletshilerdiń alýan túrli jáne qyzyqty jumystary týraly aqparat beredi.
Brıtandyq basylym Tahmına Týrdıalıevanyń jobasy Tashkent qalasyndaǵy Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Shota Rýstavelı kóshesindegi ákimshilik ǵımaraty men zamanaýı óner ortalyǵyndaǵy saıajaı aýlasynyń kóleńkeli qurylysy týraly málimetterdi jarııalaǵan.
Sondaı-aq, osy aptada «ÓzA» aqparattyq agenttiginde «Qazaqstan men Ózbekstan 2024 jylǵa josparlanǵan birlesken is-sharalardy talqylady» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
«ÓzA»-nyń málimetinshe, Ózbekstan SІM basshysynyń orynbasary men Qazaqstan Elshisi 2024 jylǵa josparlanǵan birlesken is-sharalardyń kestesi men uıymdastyrýshylyq aspektilerin talqylaǵan.
Ózbekstan Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Rahmatýlla Nýrımbetov Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Beıbit Atamqulovpen kezdesken. Kezdesýde taraptar yntymaqtastyqtyń basym baǵyttary boıynsha elder arasyndaǵy praktıkalyq yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtý perspektıvalaryn talqylaǵan.
Shyńjańdyq qazaqtyń múıizden jasaǵan músinine Qytaı halqy tańdanyp jatyr – «Harajorga»
Shynjańdyq qazaq ulý jylynyń kelýine oraı aıdahardyń músinin jasap shyqty. Bir ereksheligi, bul aıdahardyń syrtqy qabyrshaǵy, murty, múıizi sııaqty dene bólshekteri múıizden jasalǵan, dep jazady «Harajorga». Qytaılyq BAQ-tyń habarlaýynsha, sheber bul týyndysynyń vıdeosyn óziniń jeke paraqshasynda jarııalaǵan. Vıdeo áleýmettik jeli qoldanýshylarynyń tańdanysyn týdyrǵan.
Jeli oqyrmandary «naǵyz sheber halyq arasynda bolady» degen sekildi pikirler jazǵan.
Sonymen qatar, bul qandasymyzdyń janýarlardyń múıizinen jasaǵan dala mádenıetiniń salt-dástúr qımylyn beıneleıtin «buǵalyqpen at ustaý» sııaqty basqa da kóptegen týyndylary bar eken.
Toqtarbek Qytaıdyń úzdik sportshysy tizimine endi – CNR
Qytaıdyń Memlekettik sport jáne dene shynyqtyrý bas basqarmasynyń kadrlar mekemesi Hanchjoýda ótken HІH Azııa oıyndary jáne IV Azııa para oıyndaryndaǵy úzdik toptar men eń úzdik sportshylardyń tizimin jarııalady. Bul týraly Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» habarlady.
Memlekettik bas basqarmanyń qoıǵan talaptaryna saı Hanchjoýda ótken HІH Azııa oıyndary jáne IV Azııa para oıyndaryndaǵy 96 top jáne 144 jeke azamat úzdik sportshy tizimine endi. Sol úzdik jeke sportshylardyń ishinde Shyńjańnan eki sportshy tańdap alynǵan. Onyń biri qandasymyz, qytaılyq boksshy – Toqtarbek Tańatqanuly.
Atap aıtqanda, Shyńjań ólkelik Dene shynyqtyrý mekemesi boks sportyn basqarý ortalyǵynyń sportshysy – Toqtarbek Tańatqanuly, sondaı-aq Shyńjań ólkelik dene shynyqtyrý mekemesi dene shynyqtyrý №1 komandasynyń sportshysy – Abdýhalyqjan Mútálip.
Altaı jartas sulba sýretteri týraly suhbat – Janadauir.com
Osy aptada «Janadauir.com» saıtyndaMońǵolııanyń Mádenıet mınıstrligine qarasty Mońǵol Altaı jartas sulba sýretteriniń keshendi qoryq ákimshiliginiń dırektory tarıh ǵylymynyń doktory Ómirbek Bıqumarulynan alǵan suhbat jarııalandy.
«Aımaǵymyzdaǵy tarıhı mańyzy asa joǵary qaıtalanbas dúnıelerdiń biri – Altaı sulba sýretteri men kisi tastar. Bul muralar adam balasynyń nanym-senimi paıda bolyp, ártúrli qural-saımandar jasap úırengen tustaǵy ıaǵnı kóne dáýirdiń qoljazbasy ispetti. Sońǵy jyldary adamdardyń teris is-áreketteriniń saldarynan bul jazbalar búlinip, joıylý protsesi júrile bastady. Sondyqtan da arnaıy ákimshilik ornap bul jazbalardy saqtaýǵa múmkindik týdy. 2023 jyly atalmysh zertteý kesheninen jaryq kórgen álemdik mura «Tsagaan salaa – Baga Oıgaryn Hadny Zýrag» kitaby AAÓQ-nyń tóraǵasy Sháripuly Qabyldyń sheshimimen qoǵam qaıratkeri, doktor, professor Qurmetbek Baıtazauly atyndaǵy syılyqty jeńip aldy. Osy jáne ózge de máseleler týraly aımaqtyq Mońǵol Altaı jartas sulba sýretteri keshendi qoryq ákimshiliginiń bastyǵy Ómirbek Bıqumarulymen suhbat órbittik», - dep jazady mońǵolııalyq Janadauir.com saıty.
Suhbatta jartas sulba sýretterine qatysty jáne basqada mańyzdy suraqtarǵa qoryq dırektory, tarıh ǵylymynyń doktory Ómirbek Bıqumaruly jaýap bergen.
Qazaqstan Aqtaý portynyń astyqty tıeý jáne eksporttaý qýattylyǵyn arttyrady – Parstoday
Qazaqstan bıyl Aqtaý portynyń termınaly arqyly kórshiles elder men óńirge astyq eksportyn arttyrýdy josparlap otyr, dep habarlaıdy «Parstoday» aqparat agenttigi.
Irandyq BAQ-tyń keltirgen málimetterine súıensek, Qazaqstan Aqtaý porty termınaly arqyly Iranǵa astyq eksportyn arttyrady. «Aq bıdaı» astyq termınaly bıyl 400 myń tonna astyq ótkizýdi josparlap otyr. Termınaldyń ónimdiligi saǵatyna 350 tonnaǵa deıin. Bul onyń táýligine 3000 tonnaǵa deıin qabyldap, kemelerge 4000 tonnaǵa deıin astyq jibere alatynyn bildiredi. Bul soma ótken jylǵy tasymaldaý kóleminen 3,2 esege artyq.
«Tehranmen jasalǵan azyq-túlik salasyndaǵy yntymaqtastyq kelisimi men qujatyna sáıkes, osy termınaldan Iranǵa nebári 15 tonna 779 keli bıdaı, 106 tonna 714 arpa jáne 3 tonna 348 keli júgeri jóneltilgen. Bul esepte 2024 jyldyń qańtaryna bul júk termınaly 18 tonna 800 kg astyq tasymaldaýǵa keliskeni atap ótilgen», - dep jazady «Parstoday».
Qandastarymyz qar músinderi halyqaralyq baıqaýynda júldeli orynǵa ıe boldy – Ukilialtay
Qytaıdyń Harbın qalasynda ótken Qytaı - Harbın halyqaralyq qardan jasalǵan úzdik músinderdiń baıqaýynda Altaı komandasy «Áıel. Ómir» dep atalatyn týyndysymen 3-oryndy enshiledi, dep habarlaıdy Qytaıdyń Ukilialtay aqparattyq portaly.
Bul baıqaýǵa Reseı, Kanada, Ispanııa, Ońtústik Koreıa, Úndistan jáne Mońǵolııa qatarly 12 elden barlyǵy 29 komanda qatysty. Júzden astam qardan músin jasaýshy sheber tórt kúndik fılosofııalyq kontseptsııalar, ulttyq mádenıet, gýmanıstik ádet-ǵuryp, aımaqtyq erekshelikter jáne t.b. negizdelgen kórkem shyǵarmashylyq qardan jasalǵan músin jumystaryn usyndy. Bas júldeni Ońtústik Koreıadan kelgen komanda jeńip aldy.
Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, Qytaıdyń Harbın halyqaralyq qar músinderi baıqaýynyń negizi 1996 jyly qalanǵan. Bul – Harbın halyqaralyq muz jáne qar festıvaliniń mańyzdy sharalarynyń biri. Conymen qatar álemdegi eń úlken jáne eń yqpaldy muz ben qar músinderiniń baıqaýy bolyp sanalady. Atalǵan baıqaý qazirge deıin 26 ret ótkizilgen.
Baıqaýǵa qatysqan Altaı komandasy quramynda ıÝan Venıý, Jumajan Beshenuly, Serik Batyń, Bádelhan Janimhan sııaqty tórt adam bar.
Aıta keteıik, komandanyń bas músinshisi Jumajan Beshenuly Qytaıdyń Altaı aımaǵy Shińgil aýdanynda dúnıege kelgen kásibı sýretshi. Shyńjań pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń Beıneleý óneri ınstıtýtynyń beıneleý óneri mamandyǵy boıynsha bitirgen. Shyńjań jáne Altaı sýretshiler odaǵynyń múshesi.
