QazAgro: AÓK bıznestiń kólemin keńeıtedi
Qoıylǵan mindetterdi tabysty iske asyrýda qarjylandyrý máseleleri de mańyzdy oryn alady. Asa ózekti suraqtardyń birqataryn biz «QazAgro» ulttyq basqarýshy holdıngi» AQ Basqarma tóraǵasy Nurlybek Malelovke qoıǵan edik.
- Nurlybek Tólebaıuly, «QazAgronyń» qyzmetin ońtaılandyrý neni bildiredi? Memleket basshysy óziniń Qazaqstan halqyna Joldaýynda eki ulttyq holdıngti qaıta uıymdastyrý qajettigi týraly aıtqany belgili, osy rette olar memlekettik damý baǵdarlamasyn iske asyrý boıynsha operator bolýy tıis. Sizdiń basqarýyńyzdaǵy Holdıng osy tapsyrmalar sheńberinde búgingi tańda ne istedi?
- Baǵdarlamalyq qujatta Prezıdent elimizde ekonomıkalyq ósimniń jańa modelin qurý týraly aıtty jáne Qazaqstannyń úshinshi jańarýyn qamtamasyz etý jóninde mindet qoıdy. Eger, Memleket basshysy atap ótken strategııalyq basymdyqtarǵa anyqtap qarasaq, onda ekonomıkadaǵy jáne qoǵamdaǵy usynylǵan túbegeıli ózgerister shynaıy bolady, onyń basty maqsaty - eldiń ǵalamdyq básekege qabilettiligin qamtamasyz etý.
Respýblıkanyń agroónerkásiptik keshenindegi (AÓK) mańyzdy damý ınstıtýttarynyń biri «QazAgro» holdıngi osyndaı aýqymdy ózgertýlerden shette qalýy múmkin be? Árıne, joq. Memleket basshysynyń qyzmetiniń bir bóligin jeke sektorǵa berýmen jáne ońtaılandyrýmen baılanysty qoıǵan mindetteriniń sheńberinde Holdıng qazirgi ýaqytta eki baǵytta jumys isteıdi: birinshiden, bul birqatar enshiles jáne táýeldi kompanııalardy básekeles ortaǵa berý, ekinshiden, iske asyrylatyn fýnktsııalardy jáne AÓK sýbektilerin qoldaý baǵdarlamasyn ońtaılandyrý.
Búgingi tańda Holdıngtiń qurylymynda 7 enshiles kompanııa bar ekenin esterińizge salaıyn. Jekeshelendirýdiń keshendi jospary sheńberinde onyń 3-eýi básekeles ortaǵa berýge jatady. Bul - «QazAgroQarjy» AQ, «QazAgroÓnim» AQ jáne «Qazagromarketıng» AQ. Odan basqa jekeshelendirýge enshiles kompanııalardyń 17 táýeldi uıymy beriledi. Qazirgi ýaqyttyń ózinde 4 uıymdaǵy qatysý úlesteri satyldy - 2 shaǵyn nesıe uıymynda jáne 2 mal sharýashylyǵy jobalarynda.
- Ońtaılandyrý ne úshin qajet? Bul protsess jalpy salany qarjylandyrýǵa qandaı áserin tıgizedi? Holdıngtiń qoldaýynyń arqasynda ǵana AÓK damıtyn keıbir baǵyttar bar ekeni qupııa emes.
- Bir kezderde (90-shy jyldar, 2000-shy jyldyń basy) bizdiń respýblıkamyzdyń aýyl sharýashylyǵy qıyn ýaqytty basynan ótkizdi, «QazAgro» holdınginiń jalaýynyń astyna birikken agroónerkásip keshenindegi damý ınstıtýttaryn qurý jalǵyz durys sheshim boldy. Búgingi tańda biz baqylap otyrǵan saladaǵy oń ózgeristerdiń mańyzdy úlesi Holdıngtiń kompanııalaryna tıesili Alaıda ýaqyt bir ornynda turmaıdy, sonymen birge «QazAgronyń» aldyna qoıylatyn mindetter de ózgeredi. Holdıng qazirgi ýaqytta klıentterge tikeleı qyzmet kórsetýden qajet ortany qalyptastyrýǵa jáne aýyl sharýashylyǵyndaǵy jeke sektordy damytýǵa kómek kórsetýge kóshýde. Mysaly, aýyldaǵy bıznesti qarjylandyrýǵa baǵdarlanǵan jeke qarjy ınstıtýttaryn damytýǵa, jeke saqtandyrý uıymdarynyń qatysýymen saqtandyrý naryǵyn damytýǵa, jeke aýyl sharýashylyǵy kásiporyndarynyń ónimderin ótkizýge, sonyń ishinde eksport naryqtaryna shyǵarýǵa kómek kórsetý. Osy arada biz ózimizdiń memlekettik damý ınstıtýttary retindegi mindetimizdi kóremiz. Qysqasha aıtatyn bolsaq - Holdıngtiń iske asyratyn fýnktsııasyn ońtaılandyrýdyń negizgi maqsaty AÓK sektoryndaǵy túrli baǵyttardaǵy jeke bıznesti damytý bolyp tabylady.
- «QazAgro» holdınginde bolyp jatqan ózgerister aýyl halqynyń turmysyn jeńildete me?
- Bylaı aıtsaq, olar agrobıznestiń múmkindikterin onyń kólemine qaramastan ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan, sonymen birge aýyl turǵyndarynyń jáne de jalpy eldiń ál-aýqatyn arttyrady. Іske asyrylatyn fýnktsııalardy jáne AÓK sýbektilerin qoldaý baǵdarlamalaryn qaıta qarastyrý AÓK damytýdyń jańa Memlekettik baǵdarlamasynda kórsetilgen mindetterdi esepke ala otyryp júzege asyrylady.
Qazirgi ýaqytta Holdıngtiń qurylymdary AÓK sýbektilerin tikeleı qarjylandyrýdy júzege asyrady. Bul birqatar tujyrymdy problemalardy quraıdy: mysaly, «tar moıyn áseri» týyndaıdy, nátıjesinde qaryz alýshylar qarjylandyrý úshin bir nemese eki kompanııaǵa ǵana ótinish jasaýǵa májbúr bolady. Maýsymdyq kezeńderde qarjylandyrýǵa ótinimder kóptep túsip jatady, saldarynan Holdıngtiń enshiles kompanııalarynyń menedjerleri olarǵa qyzmet kórsetýge úlgere almaıdy. Nátıjesinde, keıbir qaryz alýshylar nesıeni ýaqytynda ala almaıdy, ol ósimdik nemese mal sharýashylyǵyndaǵy tehnologııalyq protsesterdiń saqtalmaýyna alyp keledi.
«Agrarlyq nesıe korrporatsııasy» AQ AÓK sýbektilerin tikeleı nesıeleýdi birtindep qysqartatyn bolady. Korporatsııa qyzmetin nesıe seriktestikterin, shaǵyn qarjy uıymdaryn, ekinshi deńgeıli bankterdi, lızıng kompanııalaryn keıinnen aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerin nesıeleý úshin qorlandyrý arqyly aýyldaǵy qarjy ınfraqurylymyn yntalandyrýǵa jumyldyrady. Bul aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshileri úshin nesıe ónimderin satý kanaldaryn keńeıtýge yqpal etedi jáne klıentterge qyzmet kórsetý sapasyn jáne ýaqyttylyǵyn joǵarylatady.
«Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ qyzmetin AÓK damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy jáne Ónimdi jumyspen qamtý baǵdarlamasy sheńberinde aýyl halqyn shaǵyn nesıeleýge jáne aýyl sharýashylyǵy kooperatsııalaryn damytýǵa toptastyrady.
Kóptegen aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshileriniń qazirgi ýaqytta ekinshi deńgeıli bankterden qarjylandyrý úshin nemese jeke ınvestorlardy tartý úshin mol tájirıbesi bar jáne qajet materıaldyq bazasy jetkilikti. Alaıda, aýa raıynyń jaǵdaılarymen nemese epızootıkalyq ahýalmen baılanysty salalyq táýekelder aýyl sharýashylyǵy bıznesiniń tartymdylyǵyn tómendetedi. Osyndaı táýekelderdi saqtandyrý arqyly tómendetýge bolady. Bul úshin saqtandyrý qyzmetiniń jeke naryǵyn damytý qajet. Bul mindetti «QazAgroKepil» AQ atqarady. Budan basqa, «QazAgroKepil» AQ Ónimdi jumyspen qamtý baǵdarlamasy boıynsha aýylda beriletin nesıelerdi kepildendirýdi júzege asyratyn bolady, ol shaǵyn aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshileriniń nesıe alýyna múmkindikterin joǵarylatady.
Kóptegen aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshileri ónimdi ótkizý problemasyn bastan ótkeredi. Shaǵyn jeke kompanııalarǵa ónimniń kóterme kólemin toptastyrýǵa jáne ony ótkizýge shart jasasýǵa «Azyq-túlik korporatsııasy» AQ kómektesetin bolady.
- Aýyldaǵy shaǵyn bıznes senimdi qarjylyq qoldaýdy qajet etetini qupııa emes. «QazAgro» osyndaı demeý bola ala ma?
- Aldymen mynadaı tsıfrlardy keltireıin. 2016 jyly Holdıngpen agrosektordy nesıeleýdiń jalpy kóleminiń 89%-y shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine tıesili bolady. Holdıngtiń shaǵyn nesıeleý naryǵyndaǵy úlesi 94%-dy qurady, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń lızıngi naryǵyndaǵy úlesi - 72%. Alaıda, salany qarjylandyrý tásilderin ózgertýdiń ýaqyty jetti. Búginde Holdıngtiń óz aldyna qoıatyn basty mindeti - osy naryqqa túrli kommertsııalyq qarjy uıymdaryn tartý. Olardyń keńeıtilgen jelisi, agrarlyq qarjylandyrý naryǵyndaǵy olardyń aralaryndaǵy básekelestik aýyl sharýashylyǵyndaǵy kásipkerlikti damytý úshin jaqsy serpin bolýy tıis. Al bul protseske qazir «QazAgroKepil» AQ ázirlegen kepildendirý júıesi yqpal etýi tıis. Aýyldyq jerlerdegi ibıznesti damytýdyń mańyzdy problemalarynyń biri kásipkerlerdegi kepildikti qamsyzdandyrýdyń jetispeýshiligi jáne olardyń qunynyń tómendigi bolyp tabylady. Baǵdarlamnyń sharttaryna sáıkes, eger kásipkerdiń kepilge qoıýǵa bolatyn múlkiniń jetispeýshiligi jaǵdaıynda, ol úshin «QazAgroKepil» AQ jaýapkershilikti óz mindetine alady, osylaısha memleket atynan aýyldyq jerlerde kepilger bolady. Osy arada basty máni jaı ǵana nesıeniń qaıtarylýyn qamtamasyz etý emes. Usynylatyn kepildendirý júıesiniń basty ıdeıasy aýyl turǵyndarynyń qaryz alýy úshin salmaqty quralynyń bolýy, ol qarjy uıymdaryna da kepildiktiń bolýy týraly mindetti talapty saqtaýyna múmkindik beredi.
«QazAgroKepil» AQ kepildikteri aýyldyq eldimekenderde jáne shaǵyn qalalarda ónimdi jumyspen qamtýdy damytý baǵdarlamasyn iske asyrýǵa kómektesedi. Bıylǵy jyly osyndaı jobalardy qorlandyrýǵa respýblıkalyq bıýdjetten 27 mlrd. teńge somasyndaǵy qarajat qarastyrylǵan.
- AÓK damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasynda mańyzdy baǵyttardyń biri bolyp aýyldaǵy kooperatsııanyń qoldaý anyqtaldy. Bul qozǵalysty damytýǵa «QazAgro» qalaı kómek kórsetýde?
- Qazaqstanda búgingi tańda shaǵyn taýarly sharýashylyq agrarlyq óndiristiń mańyzdy úlesin alady. Mysaly, mal sharýashylyǵyndaǵy jeke qosalqy sharýashylyqtyń, shaǵyn sharýa qojalyǵynyń ónim óndirisindegi úlesi 70%-dan asady, ósimdik sharýashylyǵynda - 45,5%. Osyndaı sharýashylyqtar aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn, tuqymdardy, tyńaıtqyshtar, dánder, jemshóp, janar-jaǵarmaı (JJM) jáne basqalardy satyp alý kezinde problemalarǵa kezigedi. Kóbinese kepildik múliktiń jáne qajet bilimniń bolmaýynan olar jeńildikti nesıe resýrstaryn tarta almaıdy.
AÓK damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasynda shaǵyn taýarly sharýashylyqtardy biriktirýge, kooperatsııany damytý arqyly aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń sany men sapasyn joǵarylatýǵa negizgi kúsh salynǵan. Bul baǵdarlamanyń qarjy operatory - «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ. Aýyl sharýashylyǵy kooperatsııasyn damytý maqsatynda Qor et, sút, jemis-kókónis ónimderin jáne jemshóp daıyndaý jáne ótkizý, otbasylyq bordaqylaý alańdaryn qurý, aýyl sharýashylyǵy maldary men qustardy satyp alý jáne ósirý, otbasylyq sút-taýarly fermalaryn qurý boıynsha kooperatıvter qurýǵa baǵyttalǵan birqatar baǵdarlamalardy iske asyrady. Osy rette, nesıeleý kezindegi syıaqy mólsherlemesi 6%-dan aspaıdy.
- Qazirgi kezdegi eń ózekti taqyrypty aınalyp ótýge bolmaıdy. Elimizdiń astyq egetin negizgi óńirlerinde egistik naýqanyn bastaýǵa sanaýly kúnder qaldy. Kóktemgi egis jáne jınaý jumystaryn qarjylandyrýdaǵy ózgerister týraly aıtyp berińizshi.
- Shynynda, bıylǵy jyly kóktemgi egis jáne jınaý jumystarynyń júıesine birqatar ózgerister engizildi. Aǵymdaǵy jyly nesıeleý mehanızmin Agroónerkásiptik keshendi damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy úılestiredi jáne ol egistik alańdaryn ártaraptandyrýǵa baǵyttalǵan. Áńgime birden 60 mlrd. teńge somasyndaǵy qysqa merzimdi bıýdjettik nesıe qarajatyn paıdalaný týraly bolatynyn aıta keteıin. Bul qandaı ózgerister? Birinshiden, bıýdjettik baǵdarlamanyń operatory bolyp Holdıngtiń enshiles kompanııasy - Agrarlyq nesıe korporatsııasy anyqtaldy, Ekinshiden, 2017 jyly bólingen qarajat birinshi kezekte jemshóp óndirisine, maıly daqyldardy damytýǵa, sondaı-aq aýyldaǵy koopretsııaǵa kómekke jumsalady. Úshinshiden, «Azyq-túlik korporatsııasy» AQ protsesinde qatysý shemasy ózgertildi.
Agrarlyq nesıe korporatsııasy bıýdjettik nesıeniń operatory retinde nesıeleýdiń qoljetimdiligin keńeıtý jáne aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerin kóptep qamtý maqsatynda aıqyndalǵan. Kóktemgi egis jumystarynyń maýsymynyń óte qysqa merzimdi qamtıtynyn eskerý qajet. Shekteýli ýaqyt jaqdaıynda sharýashylyqtar men agroqurylymdardan nesıeleýge óte kóp ótinimder kelip túsedi. Sharýalardyń qarjylandyrýdy ýaqytynda alýy úshin jáne egistiktegi jumystaryn agrotehnıkalyq qajet merzim ishinde ótkizýi úshin Agrarlyq nesıe korporatsııasy qorlandyrý arqyly basqa da qarjy ınstıtýttarynyń múmkindikteri men keńeıtilgen jelisin tartady: ekinshi deńgeıli bankter, nesıe seriktestikteri, shaǵyn nesıe uıymdary.
Daqyldardy qarjylandyrýdyń artyqshylyqtary agrosektordaǵy aǵymdaǵy ekonomıkalyq jaǵdaıǵa qatysty anyqtaldy. Kúshti jemshóp bazasymen qamtamasyz etý mal sharýashylyǵyn, qus sharýashylyǵyn, aýyl sharýashylyǵynyń basqa salalaryn tolyq damytýdyń, sonymen birge - eksporttyq áleýetti damytýdyń negizi bolyp tabylatyny jalpyǵa málim. Budan basqa, AÓK-de otandyq qaıta óńdeýshi kásiporyndardy shıkizatpen júkteý jáne azyq-túlik taýarlarynyń ımportynyń úlesin azaıtý qajettiligi bar. Mysal úshin: maı ónimderin ishki tutynýdaǵy ımporttyń úlesi 30-40%-ǵa jetedi. Osy rette, respýblıkanyń qazirgi 85 maı óndiretin kásiporyndarynyń júktemesi 45-50%.
«Azyq-túlik korporatsııasy» qazirgi ýaqytta maqsatty eksporttyq saıasatty iske asyrýǵa jáne organıkalyq ónimderdiń qazaqstandyq brendin jyljytýǵa baǵdarlanǵan kompanııaǵa qaıta ózgertiledi. Onyń negizgi qyzmetiniń biri qazaqstandyq óndirýshilerdiń ónimderin jyljytýdyń quralynyń keńeıtilgen spektri bolyp tabylady - naryqtardy taldaýdan, tekshelerdi iszdestirý, ımporttaýshylarmen kelissózderge kómektesý,sharttar jasasýdan bastap eksporttyq naryqtyń talaptaryna sáıkestendirý maqsatynda ǵylymı ázirlemeler engizýge deıin.
Azyq-túlik korporatsııasy kóktemgi-egis jáne jınaý jumystaryn qarjylandyrý shemasynyń jınalǵan ónimdi satyp alýǵa kepildik retindegi qatysýshysy bolyp qalady. Osy rette onyń satyp alatyn taýarlarynyń tizimi keńeıtiledi. Eger buryn Azyq-túlik korporatsııasy bıdaı men arpa satyp alǵan bolsa, onda aǵymdaǵy jyly fermerler maı daqyldaryn da ótkize alady (raps, zyǵyr, kúnbaǵys, soıa).
60 mlrd. teńgeniń - barlyq kólem emes, olar kóktemgi-egis jumystaryna jumsalady. «QazAgro» holdınginiń jáne onyń qarjylandyratyn enshiles kompanııalarynyń da menshikti jáne tartylǵan qarajaty bar, ekinshi deńgeıli bankter (EDB) bar, olarda egistik naýqanyn nesıeleıdi. 12 myńnan astam aýyl sharýashylyǵy taýr óndirýshilerin biriktiretin 182 Nesıe seriktestigi (NS) bar. Shaǵyn qarjy uıymdarynyń keńeıtilgen jelisi jumys isteıdi jáne t.b. ıAǵnı, astyq óndirýshilerge nesıe alýlary úshin esh kedergi joq. Alaıda bıýdjettiń aqshasy alǵashqy kezekte qazir eń mańyzdy sharaǵa jumsalady.
- Nurlybek Tólebaıuly, osyndaı tolyq aqparatyńyz úshin rahmet. Holdıngtiń qyzmetine tabys tileımiz!
