Qaıta qurylǵan tórt oblystyń statıstıkasy qalaı ózgerdi
ASTANA. KAZINFORM – 2022 jyldyń 8 maýsymynda Abaı, Almaty, Jetisý, Ulytaý oblystary resmı túrde qurylǵan bolatyn. Eldiń ákimshilik-aýmaqtyq qurylymyn jetildirý reformasy munymen shektelgen joq. Shyǵystaǵy 4 birdeı shekaralyq aýdan qalpyna keltirildi. Bul sheshimderdiń el turmysyna áserin statıstıka derekterimen tápsirlep kórdik.
Abaı oblysy
Halyq sany
1 mamyrdaǵy statıstıka boıynsha oblys halqynyń sany – 606,4 myń. Onyń ishinde qala turǵyny – 372,9 myń (61,5%), aýyl turǵyny – 233,5 myń (38,5%).
Qańtar-sáýir aralyǵynda halyqtyń tabıǵı ósimi 1409 adam bolǵan. Dúnıege kelgender sany 3177 adam bolsa, qaıtys bolǵandar sany 1768 adamǵa jetken. 2023 jyldyń alǵashqy 4 aıynda tabıǵı ósim kórsetkishi 1388 adam edi.
Degenmen kóshi-qonda teris saldo qalyptasyp otyr – «-2550 adam». Onyń ishinde 672 adam Qazaqstannan tysqary ketse, 2283 adam ózge óńirge kóshken. 2023 jyldyń qańtar-sáýirinde kóshi-qon saldosy «-1434 adam» edi.
Jumyssyzdyq pen tabys
2024 jyldyń 1 maýsymyndaǵy statıstıkaǵa súıensek, óńirdegi jumyssyzdar sany 12,5 myńǵa jetken. Bul – jumysqa jaramdy adamdardyń 3,9%-y degen sóz.
2024 jylǵy I toqsandaǵy jaǵdaı boıynsha oblystaǵy ortasha aılyq 322 830 teńge dep kórsetilgen. Bul kórsetkish 2023 jylǵy kórsetkishten 114,2% joǵary kórinedi. Statıstıka mamandary bul esepti júrgizgen kezde kásipkerlik qyzmetpen aınalysatyn adamdar, shaǵyn kásiporyndardyń kórsetkishteri eskerilmegenin eskertedi.
Al 2023 jyldyń tórtinshi toqsanynda oblys halqynyń jan basyna shaqqandaǵy ortasha aqshalaı tabysy 168 246 teńge dep eseptelgen. Bul 2022 jyldyń tórtinshi toqsanyndaǵy kórsetkishten 14% joǵary.
Ekonomıka
2023 jyldyń 12 aıynda aımaqtyń jalpy óńirlik ónim kólemi 3 trln 34 mlrd 101,7 mln teńgege jetken. Demek, 2022 jylmen salystyrǵanda 5,8% ósim bar.
Bıylǵy qańtar-mamyr aralyǵynda ónerkásip óndirisiniń kólemi 725 352,9 mln teńge boldy. Bul – 2023 jylǵy osy kezeńmen salystyrǵanda 1,3% kóp.
Taý-ken óndirý ónerkásibinde óndiris kólemi 1,4% artsa, aýyl sharýashylyǵynda 2,2%, qurylys jumystarynyń kólemi 9,6% asqan.
Bes aıda negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar kólemi 98 387,9 mln teńge bolǵan. Bul – 2023 jyldyń bes aıyndaǵy kórsetkishten 24,7% az.
1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha óńirde 8 367 zańdy tulǵa (kásipkerler men kompanııalar) tirkelgen. Bul – byltyrǵy jartyjyldyqpen salystyrǵanda 2,1% kóp. Onyń ishinde 8089 kásiporynda jumysshylar sany 100 adamnan az. Alaıda tirkeýdegi 8 3367 kásiporynnyń 6775-i ǵana jumys istep tur.
Almaty oblysy
Halyq sany
2024 jylǵy 1 mamyrda oblys halqynyń sany 1 540,6 myń bolyp tirkelgen. Onyń ishinde qalalyqtar – 248,3 myń (16,1%) bolsa, aýyldyqtar – 1 292,3 myń (83,9%).
Jyldyń tórt aıynda tabıǵı ósim 7 702 adam bolǵan. Byltyrǵy tórt aıda bul kórsetkish 7 475 adam edi. Qańtar-sáýir aralyǵynda bala týý kórsetkishi 3,4% ósse, shetineý jıilegen - 4,5%.
Bul óńirde kóshi-qonnyń oń saldosy tirkelip otyr. 1 698 adamnyń 1002-si ózge elderden kelgen.
Jumyssyzdyq pen tabys
2024 jylǵy I toqsanda jumyssyzdar sany 34,8 myń adamǵa jetken. Bul – jumysqa jaramdy turǵyndardyń 4,6%-y degen sóz.
Oblystaǵy ortasha aılyq ataýly jalaqy 309 548 teńge dep eseptelgen. 2023 jyldyń I toqsanyndaǵy statıstıkaǵa qaraǵanda 12,2% ósim bar.
Byltyrǵy IV toqsanda oblys halqynyń ortasha jan basyna shaqqandaǵy ataýly aqshalaı tabysy 136 253 teńge bolǵan. Bul – 2022 jylǵy IV toqsanǵa qaraǵanda 14,4%-ǵa joǵary.
Ekonomıka
2023 jyly oblystyń jalpy óńirlik ónim kólemi 4 trln 974 mlrd 850,1 mln teńge bolǵan. Bul – 2022 jyldyń kórsetkishinen 2,4% artyq.
2024 jyldyń bes aıynda ónerkásip óndirisiniń kólemi 726 mlrd 329,5 mln teńge bolyp, 2023 jylǵy kórsetkishten 3,3% artty.
Bes aıda negizgi kapıtalǵa 203 mlrd 671,1 mln teńge ınvestıtsııa tartylǵan. Bul – 2023 jyldyń bes aıyndaǵy kórsetkishten 2,9% joǵary.
1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha 20 360 kásiporyn tirkelgen. Bir jylda bul kórsetkish 6,4% ósken. Onyń ishinde 17 392 kásiporyn naqty jumys istep tur.
Jetisý oblysy
Halyq sany
1 mamyrdaǵy statıstıka boıynsha, oblys halqynyń sany 697 myń adam bolǵan. Onyń 311 myńy (44,6%) qalada, 386 myńy (55,4%) aýylda turady.
Tórt aıdyń ishindegi halyqtyń tabıǵı ósimi 2 556 adam bolǵan. Byltyrǵy tórt aıda bul kórsetkish 2 615 adam edi.
Tórt aıdaǵy týý kórsetkishi 2023 jyldyń tórt aıymen salystyrǵanda 1,1% artyp, ólim-jitim 6,6% ósken.
Teris kóshi-qonnyń aıyrmasy «-3736 adam» bolǵan. 2023 jylǵy qańtar-sáýirde bul derek «-2233 adam» edi. 3 815 adam ózge óńirlerge kóship ketken. Olardyń ornyna shetelden 79 adam qonys aýdarǵan.
Jumyssyzdyq pen tabys
2024 jylǵy I toqsanda Jetisý aımaǵyndaǵy jumyssyzdar sany 15 046 myń adam bolǵan, ıaǵnı eńbekke jaramdylardyń 4,8%-y jumyssyz júr degen sóz. Oblystaǵy ortasha aılyq 270 205 teńge dep eseptelgen. 2023 jyldyń I toqsanyna qaraǵanda 9,7% ósim bar.
2023 jyldyń IV toqsanynda oblys halqynyń ortasha jan basyna shaqqandaǵy ataýly aqshalaı tabysy 127 446 teńge bolǵan. Bul – 2022 jyldyń IV toqsanyna qaraǵanda 18,1% joǵary.
Ekonomıka
2023 jyly oblystyń jalpy óńirlik ónim kólemi 1 trln 923 mlrd 707,9 mln teńgege jetken. Demek, 2022 jylǵy qańtar-jeltoqsanmen salystyrǵanda 16,2% ósken.
2024 jyldyń bes aıyndaǵy ónerkásip óndirisiniń kólemi 119 mlrd 400,8 mln teńge bolyp, 2023 jyldyń bes aıyndaǵy kórsetkishten 2,4% kem túsken.
Bul kezeńde negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar kólemi 84 mlrd 605 mln teńge, ıaǵnı onyń aldyndaǵy jyldyń bes aıyndaǵy kórsetkishten 21% joǵary bolǵan.
2024 jylǵy 1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha 8 294 kásiporyn tirkelgen. Onyń ishinde naqty jumys istep turǵany – 6 674 kásiporyn.
Ulytaý oblysy
Halyq sany
1 mamyrdaǵy resmı derek boıynsha oblys halqynyń sany 221,6 myń adam bolǵan. Onyń 175,6 myńy (79,2%) qalada, 46 myńy (20,8%) aýylda turyp jatyr.
Tórt aıdaǵy halyqtyń tabıǵı ósimi 805 adam bolǵan (2023 jyldyń qańtar-sáýirinde 841 adam).
1413 adam dúnıege kelse, (2023 jylǵy qańtar-sáýirge qaraǵanda 2,7% az), 608 adam qaıtys bolǵan (2023 jylǵydan 0,5 % az).
Kóshi-qonnyń teris saldosy «-800 adam» boldy (2023 jylǵy qańtar-sáýirde «-535 adam»). 5 adam Qazaqstannan tysqary ketse, 795 adam ózge óńirge kóshken.
Jumyssyzdyq pen tabys
I toqsanda jumyssyzdar sany 4 174 myń adam bolyp, eńbekke jaramdy halyqtyń 4,2%-yn qurady.
Ortasha aılyq kólemi 501 624 teńge dep eseptelgen. Bul – 2023 jyldyń kórsetkishinen 11,3% kóp.
2023 jylǵy IV toqsanda oblys halqynyń ortasha jan basyna shaqqandaǵy ataýly aqshalaı tabysy 291 600 teńge bolǵan. Bul - 2022 jylǵy kórsetkishten 23,2% joǵary.
Ekonomıka
2023 jyly oblystyń jalpy óńirlik ónim kólemi 1 trln 949 mlrd 728,3 mln teńge bolǵan. JÓÓ 2022 jylǵy kórsetkishinen 21,1% ósken.
2024 jylǵy qańtar-mamyrda ónerkásip óndirisiniń kólemi 475 mlrd 859,7 mln bolyp, 2023 jylǵy kórsetkishten 1,9% asqan.
Atalǵan kezeńde negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar kólemi 61 mlrd 267,2 mln teńge bolyp, 2023 jylǵy kórsetkishten 14% asqan.
Tirkelgen zańdy tulǵalar sany – 2 969. Bul byltyrǵy kórsetkishpen birdeı. Bulardyń ishinde 2 876 kásiporyndaǵy jumysshy sany 100-den kem. Al naqty jumys istep turǵan kásiporyndardyń sany – 2 642.
Jańa oblystardyń aıaqtan turýyna qansha qarajat jumsaldy?
- Abaı oblysyna 2022 jyly respýblıkalyq bıýdjetten 76 mlrd 266 mln teńge, 2023 jyly 51 mlrd 188,7 mln teńge, 2024 jyly 63 mlrd 162 mln teńge bólingen.
Munyń syrtynda óńir bıýdjetine sýbventsııa túrinde 2022 jyly 18 mlrd 268 mln teńge, 2023 jyly 220 mlrd 533,2 mln teńge, 2024 jyly 234 mlrd 948,9 mln teńge baǵyttalǵan.
Al Úkimettiń rezervinen 2022 jyly 5,9 mlrd teńge, 2023 jyly 28 mlrd 187,7 mln teńge, 2024 jyly 362,1 mln teńge berilgen.
- Almaty oblysyna 2022 jyly respýblıkalyq bıýdjetten 233 mlrd 762,9 mln teńge, 2023 jyly 146 mlrd 935,3 mln teńge, 2024 jyly 169 mlrd 402,5 mln teńge bólingen.
Munyń syrtynda óńir bıýdjetine sýbventsııa túrinde 2022 jyly 16 mlrd 331 mln teńge, 2023 jyly 185 mlrd 755,7 mln teńge, 2024 jyly 183 mlrd 608,5 mln teńge baǵyttalǵan.
Al Úkimettiń rezervinen 2022 jyly 5,9 mlrd teńge, 2023 jyly 49 mlrd 210,3 mln teńge, 2024 jyly 2 mlrd 52,3 mln teńge berilgen.
- Ulytaý oblysyna 2022 jyly respýblıkalyq bıýdjetten 33 mlrd 513,5 mln teńge, 2023 jyly respýblıkalyq bıýdjet pen Ulttyq qordan 29 mlrd 64,5 mln teńge, 2024 jyly 29 mlrd 253,2 mln teńge bólingen.
Munyń syrtynda óńir bıýdjetine sýbventsııa túrinde 2023 jyly 49 mlrd 718,2 mln teńge, 2024 jyly 51 mlrd 803,9 mln teńge baǵyttalǵan.
Al Úkimettiń rezervinen 2023 jyly 4 mlrd 485,6 mln teńge, 2024 jyly 5 mlrd 215,7 mln teńge berilgen.
- Jetisý oblysyna 2022 jyly respýblıkalyq bıýdjet pen Ulttyq qordan 108 mlrd 331,7 mln teńge, 2023 jyly respýblıkalyq bıýdjetten 51 mlrd 593,9 mln teńge, 2024 jyly 66 mlrd 390,8 mln teńge bólingen.
Munyń syrtynda óńir bıýdjetine sýbventsııa túrinde 2022 jyly 143 mlrd 338,5 mln teńge, 2023 jyly 338 mlrd 878,2 mln teńge, 2024 jyly 335 mlrd 343,6 mln teńge baǵyttalǵan.
Al Úkimettiń rezervinen 2022 jyly 3 mlrd 79,7 mln teńge, 2023 jyly 4 mlrd 664,1 mln teńge, 2024 jyly 4 mlrd 88,9 mln teńge berilgen.
Túsken salyq kólemi
2022 jyldyń 8 maýsymynan bastap 2024 jylǵy 18 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha Abaı oblysynyń jergilikti bıýdjetine 123,5 mlrd teńge, Almaty oblysynyń jergilikti bıýdjetine 618,3 mlrd teńge, Jetisý oblysynyń jergilikti bıýdjetine 87,7 mlrd teńge, Ulytaý oblysynyń jergilikti bıýdjetine 122,0 mlrd teńge salyq tústi.
Ákimshilik-aýmaqtyq reforma aýdandar deńgeıindegi eldi mekenderdi de qamtydy. Keıingi bes jylda Túrkistan oblysynda Saýran aýdany qurylsa, Aqmola oblysyndaǵy Qosshy aýylyna oblystyq mańyzdaǵy qala mártebesi berildi. Sondaı-aq, Abaı, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda shekaralyq aýdandar qalpyna keltirildi.
