Kaspıı mańy oıpatynyń óte tereń qabatyn zertteıtin konsortsıým qurylady
Mınıstrdiń aıtýynsha, júrgizilgen zertteý álem munaı tutyný kóleminiń shyrqaý shegi 2030 jyly oryn alyp, 2050 jylǵa qaraı ol tómendeı bastaıdy. Osyǵan baılanysty elimizdiń Energetıka mınıstrligi munaı salasyna ınvestıtsııa salýdy yntalandyrý úshin sharalar ázirleý ústinde. Máselen, ınvestıtsııalyq tartymdylyqty arttyrý jáne ákimshilik kedergilerdi tómendetý úshin Jer qoınaýy týraly kodeks pen Salyq kodeksiniń jobalary ázirlengen. Atalǵan jobalardy osy jyldyń qyrkúıek aıynda Parlament qaraýyna engizý josparlanýda.
«Munaıdyń baǵasy tómen bolǵan jaǵdaıda atalǵan túzetýler jyl saıyn munaı-geologııalyq barlaý jumystaryna shamamen 1 mlrd dollar ınvestıtsııa tartýǵa múmkindik beredi. Kúni keshe ǵana biz Eni, Rosneft, CNPC, SOCAR, NEOS GeoSolutions jáne QazMunaıGazben birge «Eýrazııa» jobasy boıynsha kelisimge qol qoıdyq. Kaspıı mańy oıpatynyń óte tereń qabatynda Qazaqstannyń jer qoınaýyn zertteýmen aınalysatyn kontsortsıým qurýǵa ýaǵdalastyq. Mundaı joba buryn-sońdy álemde bolǵan emes. Kaspıı mańy oıpaty qorynda mamandar 50 mlrd tonnadan astam munaı bar dep baǵalaýda», - dedi Q. Bozymbaev.
Aıta keteıik, Sheteldik ınvestorlary keńesi Qazaqstan Prezıdentiniń tóraǵalyǵymen ótetin keńesshi-konsýltatıvti organ bolyp sanalady. Keńes 1998 jyly eldegi ınvestıtsııalyq qyzmet pen ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartýmen tikeleı baılanysty ózekti máselelerdi tıimdi sheshý úshin memleket pen sheteldik ınvestorlar arasyndaǵy tikeleı únqatysýdy qamtamasyz etý maqsatynda qurylǵan. Eldiń ınvestıtsııalyq saıasaty men ekonomıkalyq damýynyń basty aspektileri boıynsha Qazaqstan Prezıdenti men Úkimetiniń qaraýyna usynymdar men usynystardy ázirleý Keńestiń basty mindeti sanalady.
