«Kaspıı keleshegin oılastyrýdan kesh qalmaıyq» - baspasózge sholý
***
«Araldy azdyryp alǵan elimizdiń qazirgi qolyna ustap, kózine nur etkeni jalǵyz teńiz - Kaspıı. Balyǵy asqa, jaǵasy demalysqa, sýy tirshilikke, qarym-qatynas, saýda-sattyqqa, ózge de baılyq-bary qajetimizge jarap kele jatqan Kaspııdi «jalǵyz» dep mańdaıǵa basa aldyq pa, joq, baryn talap paıdalanýdan ári asa almaı júrmiz be? Aıtylǵan sóz, jasalǵan jumystyń nátıjesi qandaı? Rasynda, sol jalǵyzdyń muńy da, jyry da jetkilikti sııaqty»,- dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Kaspıı keleshegin oılastyrýdan kesh qalmaıyq» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Kaspıı búginde tek teńiz emes, úlken áleýmettik-ekonomıkalyq mańyzǵa ıe nysanǵa aınaldy. Shartarapty baılanystyrar altyn kópir de - ózi, jandy-jansyz qazynalarǵa toly qazan da - ózi, teńizdiń kúmis sýyna shomylyp, jaǵalaýdaǵy altyn qum men qıyrshyq tasyna jantaıyp, densaýlyqty kútip, jan-júıkemdi demaltamyn degenniń dittegeni de - ózi. Eń basty alań teńiz tabanynan munaı óndirýge baılanysty bolyp tur. Qazirdiń ózinde teńizde Soltústik Kaspııdiń munaı ken oryndaryn ıgerý úshin 300-deı iri tonnalyq kemeler josyp júr. Qyzý jumyspen olardyń kúnine qansha shaqyrym shıyrlaıtyny málim emes, al ol teńizdiń bıoalýantúrlilik ortasyna nuqsan keltiretini anyq.
Osy basylymda elimizdiń Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń jaýapty hatshysy Serikbol Mýsınovpen aradaǵy suhbat jaryq kórdi. Ekeýara áńgime barysynda tilshi tarabynyń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap qaıtarǵan jaýapty hatshy: «Kezinde bul júıe de synalǵan bolatyn. Biraq ýaqyt óte kele júıeniń tıimdiligi baıqalýda. Sol sııaqty, joǵaryda aıtylǵandaı, memlekettik - jekemenshik seriktestik tetikterin engizý de densaýlyq saqtaý salasyn joǵary deńgeıge kóteredi dep senemiz. Búgingi tańda memlekettik-jekemenshik seriktestik tetikteri arqyly júzege asyrylatyn nysandar tizimi (óńirler boıynsha) anyqtalýda. Bul tizim mınıstrlik saıtynda jarııalanatyn bolady», - deıdi. Suhbat «Memlekettik-jekemenshik seriktestik - otandyq medıtsınanyń jańa belesi» degen taqyryppen berilgen.
***
Shalqar aýdany, Shetyrǵyz aýylyndaǵy «Tolaǵaı» balabaqshasynyń tárbıeshisi Gúzzal Myrzaǵarına qazir aýrýhanada em qabyldap jatyr. Baqsha kúzetshisi ony soqqyǵa jaqqan. Qashyp júrip, súrinedi. Sol kezde bolashaq anadan qan ketedi. Dárigerler ony júkti ekenin bilmedi, sóıtip, táni aýyrsa da júre berdi. Kún ótken saıyn álsirep, basyn kótere almaı qalǵan soń ony aýdan ortalyǵyna, keıin Aqtóbe qalasyna ákeledi. «Emdelýshiden 17-18 kún boıy qan etken. Biz ota jasap, bir tútikshesin alyp tastaýǵa májbúr boldyq. Sál keshikkende ol ómirimen qoshtasar edi» deıdi dáriger Gúlnur Aqanova. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń juma kúngi sanyndaǵy «Balabaqshadaǵy bylyqtan tárbıeshi aýrýhanaǵa tústi» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. «Baqshadaǵy bylyq munymen bitpedi. Mazasyz tirlikten sharshaǵan Dáýren Myrzaǵary prokýratýraǵa shaǵymdanady. Aryzdanýshy bul shyrǵalańdy Qarjy polıtsııasy sheshedi dep habar da alǵan. Biraq zańsyzdyqtyń aq-qarasyn anyqtaıtyn quzyrly organ ókilderi áli kúnge deıin bir jaýabyn bermeı, Shetyrǵyzǵa barmaı, «jabýly qazandy jabýly kúıinde» qaldyryp keledi», - dep jazady basylym.
Túrki akademııasynyń prezıdenti Shákir Ybyraevtyń atap ótýinshe, Túrki akademııasy Qazaqstan tarapynan qurylyp, búginde tolyqqandy jumys istep jatyr. Bul mekeme úsh jylǵa jýyq ýaqyttyń ishinde óziniń kóptegen ǵylymı jáne ǵylymı-uıymdastyrý jumystary, shyǵarǵan ónimderi arqyly dúnıejúziniń túrkologtaryna tanyla da bastaǵan. Bul jaıynda ol «Aıqyn» gazetine «Klassıkalyq túrkitaný dástúrin jalǵaıtyn bolamyz» degen taqyryppen bergen suhbatynda aıtqan. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna egjeı-tegjeıli jaýap bergen ol: «Tarıhqa Túrkııanyń ǵalymdary jetikteý. Sonyń aıqyn dáleli retinde olar «Túrkiler» deıtin entsıklopedııalyq jınaq shyǵardy. Árqaısysy 800-900 betten. Barlyǵy - 20 tom. Bul - tálimdi tájirıbe. Biz osyǵan oraı tarıhı máselelerdi jazý barysynda Túrkııa ǵalymdary kóbirek kómek beredi dep oılaımyn. Al endi til ǵylymynda Qazaqstan men Ázirbaıjannyń ǵalymdary kóbirek paıdasyn tıgizbek. Kóne túrki jazba eskertkishterin tanýǵa Túrkııa, Qyrǵyzstan jáne Qazaqstan zertteýshileri naqty úles qosa alady. Bulardyń ádebıettegi, tarıhtaǵy, qoǵamdyq pánderdegi ara salmaǵyn ólshep qoıǵan eshkim joq. Biraq dúnıejúzi boıynsha sózi men zertteýi salmaqty ǵalymdar jobalarǵa qatysa alatyny anyq», - deıdi.
***
Sanaýly kúnderden keıin oqýshylar mektep tabaldyryǵyn attaıdy. Al osynaý mańyzdy kúnderge balańyzdy daıyndaý barysynda qandaı qıyndyqtarǵa betpe-bet kelesiz? Mine osy máseleni talqyǵa salǵan «Lıter» basylymy atalǵan jaıtqa oraı birqatar azamattyń pikirlerin berip otyr.
***
Aqtaýda qaraýsyz júrgen maldarǵa arnalǵan arnaıy aıypqora salynbaq. Bul jaıynda «Ekspress K» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Shtrafstoıanka dlıa korov» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan. Basylymnyń atap ótýinshe, jergilikti bıliktiń mundaı qadamǵa barýyna qalada qaraýsyz júrgen maldardyń kóshe boıyndaǵy jasyl jelekti búldirýi túrtki bolypty.
