Kaspıdiń taıaz tartýy tabıǵı apat pa, álde tabıǵı tsıkl me
1977 jylǵy jaǵdaı qaıtalana ma?
Kaspıdi bylaıǵy jurt teńiz dep ataǵanymen, geografııalyq sıpaty jaǵynan álemdegi eń úlken aǵynsyz kól bolyp esepteledi.
Eýropa men Azııa qurlyqtarynyń túıisinde jatqan alyp kól 5 memlekettiń arasyn jalǵaıdy. Bes birdeı memlekettiń baılyǵy sanalatyn osy kól keıingi jyldary taıaz tartyp barady. Ony eshbir qural salmaı-aq, kózben kórýge bolady. Ázerbaıjan men Iran jaǵynda kól jaǵasy 10 metr keri ketken. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy soltústik bóliginde sýdyń tartylýy budan da orasan. Munda jaǵa tipti 200 metr keri ketkeni aıtylyp júr. Keı tusynda 20 shaqyrymǵa deıin shegingen kórinedi. Biraq ázirge jaǵdaı 45 jyl burynǵy jaǵdaıǵa deıin ýshyǵa qoıǵan joq. 1977 jyly Kaspıdiń tereńdigi 3 metrge deıin túsken. Jalpy Kaspıdiń taıazdanýy jıyrmasynshy ǵasyrdyń 60 jyldarynan bastalǵan. Brejnev zamanynda Sibirdegi ózenderdi Kaspıge burý týraly ıdeıalar kóterilgen. Ol kezde Kaspıı sýynyń azaıýyn Túrikmenstan jaǵyndaǵy Qarabuǵazkól buǵazynyń tartylýynan kórgen. 1995 jyly Kaspıı men buǵazdyń arasyna bóget salynady. Biraq keıin Kaspıı sýynyń qaıta kóterilgenin alǵa tartyp, bóget ashyldy. Olaı etpese, jaǵadaǵy ınfraqurylymǵa arnasynan asqan sý qaýip tóndiretini aıtylǵan bolatyn.
Kóldiń qazirgi kúıin kórgen jergilikti halyq 1977 jylǵy qorqynyshty jaǵdaıdy jıi esine alatyn bolǵan.
Ǵalymdar ne deıdi ?
Naturalis bıoalýandyq ortalyǵynyń ǵalymdary Kaspıdiń keleshegine keıistikpen qarap otyr. Olardyń paıymynsha, muhıt sýy kóbeıgen saıyn, Kaspıı sýy tartyla bermek. Óıtkeni muhıt sýy aýa temperatýrasynyń kóterilýi saldarynan, muzdyqtar esebinen kóbeıip jatyr. Al Kaspıı klımat qurǵaqtanǵan saıyn azaıa bermek. Kómirtegi gazy da Kaspıge keri áser etýde. Osylaı jalǵasa berse, 2100 jylǵa qaraı kóldiń sýy qazirgi deńgeıinen 34% azaıýy múmkin. Sóıtip deńgeıi 9-19 metr aralyǵyna kemıdi.
Ázerbaıjandaǵy Ulttyq ǵylymı akademııa geografııa ınstıtýtynyń bólim meńgerýshisi, geografııa ǵylymdarynyń doktory Ámir Álıev bolsa, Kaspıdiń keleshegine alańdaýǵa sebep joq dep senedi.
Ekologııalyq boljaý ortalyǵynyń basshysy Telman Zeınalov Kaspıı deńgeıiniń klımattyq ózgeristerge eshqandaı qatysy joq ekenin, onyń tabıǵı jáne tsıkldik sıpaty bar ekenin aıtyp júr
«Kaspıı deńgeıiniń kóterilýi nemese túsýi tek tsıkldik sıpatta bolatyny dáleldengen. Klımattaǵy ózgeristerge baılanysty temperatýra artsa, Kaspıı deńgeıine áser etedi. Biraq bul teńizdiń sarqylyp qalýyna ákelmeıdi», – deıdi ǵalym.
Kól sýy nege qubylyp tur?
Ǵalymdar Kaspıdiń deńgeıin baqylaýmen kópten beri aınalysyp keledi. Ony aspappen baqylaý alǵash ret 1837 jyly Bakýde bastaldy. Qazir mundaı ólsheýler teńizdiń birneshe núktelerinde júrgiziledi. Eski geografııalyq derekter Kaspııdiń deńgeıi kezeń saıyn aýytqyp otyratynyn anyqtaǵan. Shamamen 250 jyl saıyn Kaspıı deńgeıi tómendep, odan keıingi 250 jylda qaıta kóteriletin kórinedi. Aspap aıtqan málimetter boıynsha, Kaspııdiń eń mol sý 1862 jyly tirkelgen. Ámir Álıevtiń aıtýynsha, sodan beri Kaspıı deńgeıi kóterilmegen. Bul teorııaǵa sensek, Kaspıı áli 1-1,5 metr tómen túsýi kerek. Sodan keıin ǵana qaıtadan kóterilmek.
Qazir Kaspıı deńgeıi Baltyq teńiziniń deńgeıimen eseptegende 28 metr bolyp tur. 1977 jyly deńgeı qazirgiden bir metr tómen bolǵan. Al 1978 jyldan 1995 jylǵa deıin sý deńgeıi 2,5 metr kóterilgen. Bul negizinen klımat faktorlaryna baılanysty bolsa kerek. 1995 jyldan bastap búgingi kúnge deıin sý deńgeıi shamamen 1,5 metr tómendegen.
«Kaspıge quıatyn Kýra men Araz ózenderi de taıazdap barady. Olar Ázerbaıjanda tuşy sýdyń negizgi kózi bolyp esepteledi. ıAǵnı qazir Ázerbaıjan atalmysh eki ózenniń boıyna túrli tospalar salyp, burynǵydan kóp tutynatyn bolǵan», - deıdi Ázerbaıjannyń Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi Ulttyq gıdrometeorologııa qyzmeti bastyǵynyń orynbasary Rafık Verdıev.
Biraq Kaspıdiń kúıine bulardan da qatty áser etetin uly ózen bar. Ol – Edil. Kól sýynyń kemýin birinshi kezekte osy Edilden izdeý kerek. 2021 jyldyń kúzinde Kýıbyshev sý qoımasynda sý deńgeıi óte tómen boldy (onyń bazasynda Jıgýlev GES-i jumys istep tur – red.). Mundaǵy sý deńgeıi qalypty jaǵdaıda 52-53 metrden túspeýi kerek. 2021 jyldyń aıaǵynda kórsetkish Baltyq júıesimen eseptegende 49,92 metr bolǵan. Bıyl atalmysh sý qoımasynda buryn-sońdy bolmaǵan taıazdyq tirkelip, rekord ornap otyr.
Reseıdiń Sý resýrstary agenttigi Edil basseınindegi sýdyń azaıýyn tabıǵı jaıtqa siltep otyr. Tabıǵı ylǵalsyzdyq Reseı bóligindegi qoımalardyń sýyn da azaıtqan-mys. ıAǵnı, jaýyn-shashyn az bolyp, saldarynan Edildiń arnasy tarylsa kerek.
Al Qazaqstannyń Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi tabıǵı sebepti de joqqa shyǵarmaıdy, adam faktory bar ekenin de moıyndaıdy.
Dál osyndaı jaǵdaı Ázerbaıjanda da baıqalyp otyr. Keıingi jyldary jahandyq jylyný Ázerbaıjannyń tórt iri ózenin sýalta bastaǵan kórinedi.
Kaspıı sýy tartyla berse, saldary qalaı bolady?
Kól sýy osylaı tartyla berse, soltústik bóliginde araldar paıda bolýy múmkin. Bul Reseı men Qazaqstanǵa tıesili aýmaq degen sóz. Munda qazirdiń ózinde sýdyń eń taıaz tusy eki metr, eń tereń tusy bes metr bolyp tur. Búginniń ózinde Kaspıdiń Ázerbaıjan sektorynda 22 aral bar. Solardyń biri – qoldan jasalǵan Munaı tastary araly. Iranda – 1, Qazaqstanda -17, Reseıde – 28, Túrikmenstanda-1 aral bar.
Kaspıdiń Qazaqstanǵa tıesili bóliginde tartylý qarqyndy júrip jatqanyn eskersek, odan keletin ekologııalyq zardap ta salmaqty degen sóz. Taıazdyq eń áýeli flora men faýnaǵa úlken zııan keltiredi. Topyraq shóleıttenip, ıtbalyqtardyń, bekire tuqymdas balyqtardyń jáne qyzyl balyqtardyń sany kúrt tómendeı bastady.
Ekologtardyń pikirinshe, Kaspıdiń tartylýyna ekologııalyq normalardy elemeıtin memleket pen sol memleket adamdary da «úles» qosyp jatyr. Belsendiler NCOC kompanııasynyń kól túbin tereńdetý jumystaryn júrgizip jatqanyna alańdap, dabyl qaǵyp júr. Kól taıaz tartqan saıyn porttar jaramsyz bolyp, atalmysh kompanııa aýyr kemelerdi munaı qondyrǵylaryna jaqyndatý úshin sýdyń tabanyn tereńdetip qaza bastaǵan. Ekologtardyń paıymynsha, munyń saldarynan balyq joıylyp, klımat ózgeredi, halyqtyń densaýlyǵy nasharlaıdy. Bekire tuqymdas balyqtardyń 90%-y Kaspıdiń soltústik-shyǵys bóligin meken etedi. Ekolog Galına Chernova Kaspıge adamnyń qol suǵýy azaımasa, bekire tuqymdas balyqtardyń analyq tabyny joıylyp ketýi múmkin ekenin aıtady.
Bul dabylǵa halyqtyń da nazary aýdy deýge bolady. 15 myń adam kól tabanyn tereńdetý jumystaryna qarsylyq bildirip, petıtsııaǵa qol qoıdy. Biraq Qazaqstannyń Ekologııa mınıstrligi ekologtardyń paıymymen kelispeıdi.
Kaspıdiń máselesi boıyndaǵy bes elge ortaq bolǵandyqtan kóldiń taıaz tartý sebepterin, onyń saldaryn zertteıtin, zalaldy azaıtýdyń yqtımal sharalaryn qabyldaıtyn memleketaralyq monıtorıng ortalyǵyn qurý qajet. Bul bastamany Qazaqstan BUU aıasynda kótere alady.
Ázerbaıjan ǵalymdary da kólge turaqty baqylaý ornatý úshin halyqaralyq ǵylymı ortalyq qurý durys dep esepteıdi.
Olardyń málimeti boıynsha, qazir Kaspıı týraly aıtylyp júrgen derekterdiń bári 30-40 jyl burynǵy zertteýlerge negizdelgen jáne jańa tehnologııalyq múmkindikterdi paıdalanyp, sol derekterdi ózektendiretin mezgil jetken.
Ár eldiń óz múddesi men paıymy bar
Búginde Kaspıdiń boıyndaǵy elder kóldiń tartylýyna qarsy sharalar josparyn ázirlep jatyr. Sonyń aıasynda memleketishilik jáne memleketaralyq deńgeıde túrli talqylaýlar júrgizýde.
Máselen, 2022 jylǵy 29 maýsymda Ashhabadta ótken Kaspıı mańy elderiniń sammıtinde ekologııalyq apattyń sebepterin anyqtaý jáne Kaspıdiń odan ári tartylýyn tejeý baǵytynda arnaıy saraptamalyq toptar qurý týraly sheshim qabyldandy.
Byltyr qazan aıynda Bakýde Kaspıı kóliniń qorshaǵan ortasyn qorǵaýǵa arnalǵan konferentsııa ótti. Jıynda qabyldanǵan qujat Kaspıı mańy elderiniń ekologııalyq máselelerdi birlesip sheshýine quqyqtyq negiz qalap berdi deýge bolady.
2022 jyldyń 5 shildesinde taǵy da Bakýde Kaspıı taqyrybyna arnalǵan halyqaralyq konferentsııa ótti. Oǵan qatysqan ǵalymdar men sarapshylar Kaspıı deńgeıiniń qazirgi jaǵdaıy men yqtımal aýytqýlardy talqylap, ulttyq jáne óńirlik deńgeıdegi beıimdelý sharalaryn aıqyndaý máselelerin qarady.
Qazaqstan men Reseı Kaspıge quıatyn Jaıyqtyń basseınin birlesip qorǵaıtyndaryn talaıdan beri aıtyp júr. Tipti sol úshin 2021-2024 jyldarǵa arnalǵan yntymaqtastyq baǵdarlamasyna eki taraptyń mınıstrleri qol qoıǵan bolatyn.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstanda Kaspıı teńizin zertteıtin memlekettik ǵylymı ınstıtýt qurý týraly bastama kóterdi.
«Bul másele boıynsha Úkimet Kaspıdi qorshap jatqan ózge memleketterdegi áriptesterimen tyǵyz qarym-qatynasta bolýy kerek», - dedi Prezıdent Mańǵystaý oblysynyń halqymen kezdesýinde.
Memleket basshysy Kaspıı ıtbalyqtaryn saqtaý máselesin de jeke baqylaýyna alǵan. Prezıdent ol máseleni Mańǵystaý óńirinde tabıǵı qoryqtar qurý arqyly sheshý kerek dep esepteıdi.
Joǵaryda aıtylǵan usynystar men qolǵa alynǵan sharalar sońyna deıin jetkizilmese, Kaspıı de Aral tragedııasyn qaıtalaýy múmkin. Olaı bolmaý úshin boıyndaǵy 5 memleketke ǵylymı bazalaryn bir arnaǵa shoǵyrlandyryp, problemany tolyqqandy zerdelep, halyq arasynda ekologııalyq aǵartý jumystaryn júrgizý kerek.
