Kásiporyndar ozyq tehnologııalardy engizýge múddeli bolady – Ekologııa mınıstri

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Eń ozyq qoljetimdi tehnologııany engizgen iri kásáiporyndar lastaýshy keıpinen arylyp, emıssııa úshin tólenetin tólemderden bosatylady. Bul týraly Senattyń jalpy otyrysynda Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Zań jobasynda Salyq kodeksine jáne Salyq kodeksin qoldanysqa engizý týraly Zańǵa kelesideı máseleler boıynsha túzetýler kózdelgen. Eń ozyq qoljetimdi tehnologııalardy engizý arqyly keshendi ekologııalyq ruqsatty alǵan jańa obektilerdiń operatorlaryna qatysty emıssııa úshin tólenetin tólemderden bosatý boıynsha tıisti túzetýler usynyldy. Sonymen qosa, qoldanystaǵy kásiporyndar úshin de osyndaı tetik qarastyrylǵan. Emıssııa úshin tólenetin tólemderden bosatylýy úshin olar ekologııalyq tıimdilikti arttyrý men eń ozyq qoljetimdi tehnologııalardy engizý baǵdarlamasyn ázirlep, ony júzege asyrý kerek», - dedi mınıstr «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Kodeksine (jáne «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Kodeksin (Salyq kodeksi) qoldanysqa engizý týraly» Zańyna ekologııa máseleleri boıynsha tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn talqylaý barysynda.

Onyń aıtýynsha, keshendi ekologııalyq ruqsatty almaǵan birinshi sanattaǵy qoldanystaǵy obektiler boıynsha qorshaǵan ortany lastaǵany úshin tólemaqy mólsherine 2, 4 jáne 8 ese ulǵaıtylǵan koeffıtsıentter qoldanylady. Buny keshendi ekologııalyq ruqsatqa kóshýdi yntalandyratyn qosymsha bir shara retinde qarastyramyz.

«Bul rette, birinshi sanattaǵy 50 iri kásiporyn úshin mundaı ulǵaıtý 2025 jyldan, al birinshi sanattaǵy qalǵan nysandar úshin 2031 jyldan bastalady. Aıta keterlik, 3 jyl saıyn ulǵaıtý koeffıtsıentteri 2 eselenip turady.

ıAǵnı, qazirgi kezde jumys istep turǵan árbir iri kásiporyn erteń óz erkimen tańdaý jasaıdy. Ne osy qalpynda qorshaǵan ortaǵa keri áser etip, jyldar saıyn eselenetin ekologııalyq tólem tóleıdi. Nemese eń ozyq qoljetimdi tehnologııany engizip, lastaýshy keıpinen arylyp, emıssııa úshin tólenetin tólemderden bosatylady», - dedi Myrzaǵalıev.

«Salyqtyq retteýdi jetildirýge qatysty kelesini aıta ketý kerek. Túzetýler engizilgennen keıin qorshaǵan ortaǵa teris áser etkeni úshin tólemder boıynsha mindettemelerdiń oryndalýyna salyqtyq tekserýlerdi qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organ emes, salyq organdary júrgizedi.

Sondaı-aq, tórtinshi sanattaǵy obektilerdiń operatorlary salyqtyq retteýden shyǵarylatyn bolady. Óıtkeni olardyń tarapynan emıssııasy qorshaǵan ortaǵa áser etýi az kólemde baıqalady», - dedi vedomstvo basshysy.


Сейчас читают
telegram