Kásipkerlikti damytýdyń jańa tujyrymdamasy neni kózdeıdi
«Úkimet pen «Atameken» birlesip, shaǵyn jáne orta bıznesti damytýdyń jańa strategııasyn ázirleýi qajet. Qujatta bıznesti tikeleı, adressiz qoldaý men sýbsıdııalaýdan meılinshe naryqtyq quraldar men ádisterge kóshý máselesi qarastyrylady. Jalpy shaǵyn jáne orta bıznes sanynyń ósýine qaramastan, ortasha kompanııalar úlesiniń tómen bolýy – burynǵy jáne áli kúnge deıin sheshilmegen problema. Dál osy kompanııalar meılinshe ornyqty ári básekege qabiletti. Osyǵan baılanysty shaǵyn bıznesten orta sanatqa kóshý úshin retteýshi jáne yntalandyrýshy jańa sharalar qajet. Úkimetke «Atamekenmen» birlesip, jyl aıaǵyna deıin Shaǵyn jáne orta bıznesti damytýdyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn qabyldaýdy tapsyramyn», – degen bolatyn Qasym-Jomart Toqaev.
Sonymen Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý úshin Qazaqstan Respýblıkasynda shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýdyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasynyń jobasy ázirlendi. Qazirgi ýaqytta tujyrymdama jobasy Úkimette qaralyp jatyr.
QR Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń málimetinshe, tujyrymdamada shaǵyn jáne orta kásipkerlikti (budan ári – ShOK) damytýdyń qaǵıdattary men tásilderi qalyptastyrylǵan. Olar basym salalarda shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýdyń balamaly tetikterin engizý arqyly pandemııadan keıingi damýdy qamtamasyz etýge, ShOK ushyraıtyn negizgi shekteýlerdi joıýǵa, jeke jáne memlekettik kásiporyndar úshin teń jaǵdaılar jasaýǵa jáne zańnamany jáne zańnyń ústemdigin ákimshilik jeńildetý men jetildirý arqyly ShOK-ty damytýǵa járdemdesýge baǵyttalǵan.
Joba ShOK sýbektisiniń sapalyq jaı-kúıine baılanysty olardyń qol jetimdiliginiń gradatsııasyn qaıta qaraý maqsatynda damýdyń barlyq quraldaryn qamtıdy.
Atap aıtqanda, birinshiden, talap etilmegen quraldardyń qaıtalanýyn boldyrmaý jáne kúshin joıý esebinen qoldanystaǵy rettegish quraldardyń sanyn qysqartý qarastyrylady.
Ekinshiden, jeke bastamany, ekonomıkalyq belsendilikti jáne kásipkerlik táýekelge ázirlikti kótermeleıtin ashyq jáne ınklıýzıvti júıeni qurý arqyly shaǵyn bıznesti orta jáne orta bızneske, iri bızneske transformatsııalaýdy júzege asyrý úshin kásipkerlikti memlekettik retteý fokýsynyń baǵyty aıqyndalady.
Úshinshiden, ShOK-ti damytýdyń memlekettik júıesiniń quraldaryn usyný máselelerinde memleket pen bıznestiń ózara is-qımyly kezinde skorıng tetikteri negizinde qabyldanatyn tsıfrlyq sheshimderdi paıdalaný kózdeledi.
Tórtinshiden, áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalardy Óńirlik damý ınstıtýttaryna transformatsııalaý arqyly, sondaı-aq Óńirlik damý ınstıtýttary janynda jumys isteıtin kelisimshart jasaý ortalyqtarynyń jumys isteýin qamtamasyz etý arqyly iri kompanııalar men ShOK arasyndaǵy tikeleı baılanystardy damytý jáne keńeıtý arqyly kásipkerlikti damytý úshin jaǵdaılar jasaý jolǵa qoıylady.
Besinshi, jetekshi ýnıversıtetterge (nemese salalyq birlestikter men qaýymdastyqtarǵa) ınjınırıngtik ortalyqtar qurý jáne damytý úshin yntalandyrýdy usyný arqyly ShOK sýbektileriniń ǵylymı-qoldanbaly zertteýler júrgizýi úshin qazirgi zamanǵy ınfraqurylym qurýǵa jol ashylady.
Altynshy, reformalardy ilgeriletý men eldiń orta tabyn nyǵaıtý úshin ózek – táýelsiz jáne básekege qabiletti shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń shoǵyryn qurý jolǵa qoıylady.
Bul tásilder memleket pen básekege qabiletti bıznestiń ózara kútýleri men múddeleriniń toǵysynda tur. Osyǵan baılanysty tujyrymdamany iske asyrý jónindegi is-qımyl josparynda orta kásipkerlikti damytý basymdyǵy bar naryqtyq tásilder men quraldarǵa kóshýdi kózdeıtin is-sharalar usynylady.
Kórsetilgen maqsattarǵa qol jetkizý úshin jobada kásipkerlikti qoldaýdyń qoldanystaǵy baǵdarlamalaryn aýystyrýǵa keletin memlekettik qoldaý is-sharalarynyń mynadaı baǵyttaryn ázirleý kózdeledi:
Birinshi baǵyt – «Men kásipker». Onda bastaýysh kásipkerlerge qoljetimdi barlyq memlekettik is-sharalar men quraldar biriktiriledi. Negizgi qaǵıdat – isin jańa bastaǵan kásipkerlerdi shekteýli ýaqyt kezeńinde ornyqty ósý men damý traektorııasyna shyǵýǵa yntalandyrý.
Ekinshi baǵyt «Básekege qabilettilik» jáne jyldam damyp kele jatqan kásiporyndarǵa qoljetimdi barlyq memlekettik sharalar men quraldar biriktiriletin bolady.
«Tujyrymdamany iske asyrý QR 2050 jylǵa deıingi damý strategııasynda, 2025 jylǵa deıingi ulttyq damý jobasynda jáne basqa da strategııalyq qujattarda aıqyndalǵan strategııalyq maqsattarǵa qol jetkizýge baǵyttalǵan. Usynylyp otyrǵan tujyrymdama jobasyn qabyldaý shaǵyn bıznesti orta bızneske jáne orta bıznesti iri bızneske aınaldyrýǵa yqpal etetin bolady. Bul óz kezeginde jalpy ekonomıkaǵa oń mýltıplıkatıvtik áserdi qamtamasyz etedi», - dep atap ótedi Ulttyq ekonomıka mınıstrliginen.
