Kásipkerlerge baqylaý-kassa mashınalaryn qoldaný máseleleri boıynsha zań normalary túsindirildi

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Memlekettik kirister komıteti baqylaý-kassa mashınalaryn qoldaný máseleleri boıynsha zańnamany túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat vedomstvonyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

«Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Qazaqstan Respýblıkasy kodeksiniń (Salyq kodeksi) 166-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynda aqshalaı esep aıyrysýlar derekterdi tirkeý jáne (nemese) berý fýnktsııasy bar Baqylaý-kassa mashınalaryn (budan ári – onlaın - BKM) mindetti túrde qoldana otyryp júrgiziledi.

Bul rette Salyq kodeksiniń 166 babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes BKM mindetti túrde qoldaný boıynsha ereje aqshalaı esep aıyrysýǵa qoldanylmaıdy:

1) jeke tulǵalardyń;

2) advokattar men medıatorlardyń;

3) ýákiletti organmen kelisý boıynsha kólik salasyndaǵy memlekettik saıasatty iske asyrýdy júzege asyratyn ýákiletti memlekettik organ bekitken nysan boıynsha bıletterdi bere otyryp, qalalyq qoǵamdyq kólikte tasymaldaý boıynsha halyqqa qyzmet kórsetý bóliginde;

4) Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń;

5) qyzmeti ortaq paıdalanylatyn telekommýnıkatsııa jelileri joq jerlerdegi salyq tóleýshilerdiń;

6) ekinshi deńgeıdegi bankterdiń aqshalaı esep aıyrysýlaryna qoldanylmaıdy.

«Qolma-qol aqsha jáne (nemese) tólem kartasyn paıdalana otyryp esep aıyrysý arqyly taýardy satyp alý, jumystardy oryndaý, qyzmet kórsetý úshin júzege asyrylatyn esep aıyrysý aqshalaı esep aıyrysý dep túsiniletinin aıta ketý kerek (Salyq kodeksiniń 165-babynyń 1-tarmaqshasy).

ıAǵnı, búgingi tańda qolma-qol aqsha jáne (nemese) tólem kartochkalaryn paıdalana otyryp esep aıyrysý arqyly taýardy satyp alý, jumystardy oryndaý, qyzmetter kórsetý esep aıyrysýdy júzege asyrǵan kezde, Salyq kodeksiniń 166 babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen salyq tóleýshilerdi qospaǵanda barlyǵy BKM qoldanýǵa mindetti», delingen habarlamada.

Bul rette, 2020 jylǵy 1 qańtardan bastap aqshalaı esep aıyrysý kezinde barlyq jeke kásipkerler BKM qoldanýǵa mindetti.

Komıtettiń málimetinshe, memlekettik tizilimde BKM-nyń 243 modeli engizilgen, onyń ishinde 89 onlaın-BKM modeli, onyń ishinde mobıldi qosymsha túrindegi 7 modeli engizilgen.

Onlaın BKM baǵasy modıfıkatsııaǵa jáne tehnıkalyq múmkindikterge baılanysty erekshelenedi. Statsıonarlyq onlaın BKM-nyń eń tómengi baǵasy 60 myń teńge. Bul rette naryqta sondaı-aq uıaly qosymshadaǵy BKM úlgileri bar, olardy paıdalanǵany úshin 3 000 teńgege deıin tólem jasalady (uıaly qosymsha túrindegi tegin onlaın BKM bar).

Sonymen qatar, salyq tóleýshiler BKM memlekettik tizilimine engizilgen onlaın BKM úlgileriniń kez kelgenin derbes tańdaýǵa jáne tirkeýge quqyly. Bul rette, salyq tóleýshiler qyzmeti ortaq paıdalanylatyn telekommýnıkatsııa jelileri joq jerlerde derekterdi berý fýnktsııasy joq BKM qoldanýǵa mindetti.