Qasym-Jomart Toqaev: Qazaqstan - Frantsııanyń strategııalyq jáne senimdi seriktesi
PARIJ. KAZINFORM - Frantsýzdyq «Le Figaro» gazetinde QR Prezıdentiniń Qazaqstannyń teńgerimdi syrtqy saıasaty, eldiń orta derjava retindegi róli jáne álemdegi zamanaýı qaqtyǵystar jaǵdaıynda beıbit dıplomatııanyń qajettiligi týraly avtorlyq maqalasy jaryq kórdi. Kazinform agenttigi onyń aýdarmasyn usynady.
Seısenbi, 5 qarashada Parıjge memlekettik saparmen baratyn el prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev alǵashqy atom elektr stantsııasyn salý týraly sheshim qabyldanǵannan keıin Qazaqstan frantsýz atom ındýstrııasyn qoldaýy múmkin dep málimdedi.
Qazir álemde buryn-sońdy bolmaǵan geosaıası týrbýlenttilik pen polıarızatsııa jaǵdaıynda boljam jasaý múmkin emestigin aıta ketý kerek. Jaǵdaıdy eki úlken planetalyq syn-qater qıyndatady: údemeli jahandyq jylyný jáne jappaı kóshi-qon. Bul faktorlar bir-birin kúsheıte otyryp, búkil álem boıynsha mıllıondaǵan adamdarǵa áser etetin joıqyn saldarǵa ákeledi. Alaıda, qazirgi basqarý júıeleri men halyqaralyq den qoıý tetikteri mundaı daǵdarystar jaǵdaıynda jetkilikti nátıjeli emes.
Ásirese, kópjaqty ınstıtýttardyń da jıi tyǵyryqqa tirelýi alańdatady. Birikken Ulttar Uıymynyń mysaly bul daǵdarysty aıqyn kórsetedi. Jahandyq yntymaqtastyqtyń sımvoly retinde qyzmet etýge arnalǵan bul taptyrmas jáne balamasyz uıym búginde úlken qıyndyqtarmen betpe bet kelip otyr. Bastapqyda Dúnıejúzilik yntymaqtastyqtyń sımvoly retinde qurylǵan bul uıym búginde taptyrmas bolyp qala beredi jáne kúrdeli qıyndyqtarǵa tap bolýda.
Dástúrli alpaýyt derjavalar, ekonomıkalyq jáne saıası mastodondar kún tártibindegi negizgi máseleler boıynsha jıi alshaqtaıdy. Bul kelispeýshilikterdiń saldary ásirese qaqtyǵystar uzaqqa sozylatyn aımaqtarda qatty seziledi, al bul kelispeýshilikterdi sheshý úshin qurylǵan qurylymdar, eń aldymen BUU, qaýqarsyz qalyp otyr. Osylaısha, biz «geosaıası koordınattar júıesi» birshama ózgeristerge ushyratynyn qabyldap, mýltılateralızmdi qaıta qarastyrýymyz kerek.
Jańa shyndyqtyń negizgi aspektileriniń biri - orta derjavalar tobynyń ósip kele jatqan rólin moıyndaý. Bul elderdiń ekonomıkalyq jáne saıası mańyzy artyp keledi. Olardyń salmaqty jáne syndarly ustanymy jahandyq belgisizdik jaǵdaıynda artyqshylyqqa aınalady. Іri derjavalar konsensýsqa qol jetkize almaıtyndyqtan, bul dıalog múmkindikterin qoldaı otyryp jáne jahandyq yntymaqtastyqqa degen adaldyqty saqtaı otyryp, orta derjavalar deldal rólin ózine jıirek alyp jatyr.
Kóptegen jyldar boıy Qazaqstan teńdestirilgen syrtqy saıasatty belsendi júrgizip keledi jáne búkil álem boıynsha dıplomatııalyq bastamalardy ilgeriletýge qatysady. Orta derjavanyń jańa mártebesi bizdiń elimizge osy mańyzdy mıssııany júzege asyrý úshin úlken jaýapkershilik júkteıdi.
Aǵymdaǵy syn-qaterler men qaqtyǵys táýekelderiniń ósýi jaǵdaıynda Qazaqstan bitimgershilik protsester men órkenıetaralyq dıalogty súıemeldeıdi. Ázerbaıjan men Armenııaǵa beıbitshilik sharty boıynsha kelissózder júrgizý úshin alań bere otyryp, biz eki eldiń qarym-qatynastarynda jańa paraq ashýǵa degen umtylysyn jan-jaqty qoldaımyz. Buǵan deıin Astana Sırııa problemasy boıynsha kelissózder júrgizip, Iran ıadrolyq baǵdarlamasyna qatysty kópjaqty kelissózder alańyn usynǵan bolatyn. Qazaqstan sondaı-aq konfessııaaralyq dıalogty ilgeriletý úshin biregeı tuǵyrnama retinde qyzmet etetin álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezderin udaıy ótkizip turady. Bul kúsh — jiger yntymaqtastyqtyń, teńdik pen beıbitshiliktiń ortaq qundylyqtaryn, ıaǵnı Qazaqstan men Frantsııaǵa da tán ortaq qaǵıdattaryn kórsetedi.
Ulttyq josparda biz ishki saıasatta berik demokratııalyq basqarý júıesin qurdyq jáne «jasyl» energetıka, tsıfrlyq tehnologııalar jáne logıstıka sııaqty bolashaq salalardy, sonyń ishinde frantsýz kompanııalarymen tyǵyz qarym-qatynasta belsendi túrde damytyp jatyrmyz.
Qorshaǵan ortany qorǵaý salasynda biz jahandyq klımattyq kún tártibin berik ustanamyz jáne planeta men bolashaq urpaq aldyndaǵy mindettemelerimizdi rastaı otyryp, Parıj klımattyq kelisimin jan-jaqty qoldaımyz. 2060 jylǵa qaraı kómirtekti beıtaraptyqqa qol jetkizýdiń biz málimdegen maqsaty - Qazaqstannyń ornyqty damý maqsattaryn dáıekti iske asyrýynyń taǵy bir dáleli.
Biz prezıdent Emmanıýel Makronmen birlesip, osy jyldyń jeltoqsan aıynda sý resýrstaryna qatysty barlyq syn-qaterler boıynsha yntymaqtastyqty kúsheıtý maqsatynda jáne BUU-nyń ornyqty damýynyń eń mańyzdy maqsatyna: «barlyǵyna taza sý jáne sanıtarııaǵa» qol jetkizý jolynda One Water Summit bastamasyn ótkizýge qýanyshtymyz.
Qazaqstannyń tatý kórshilik qaǵıdatyna berik mindettemesi «Orta dáliz» – Qazaqstan men Kaspıı teńizi arqyly Azııa men Eýropany baılanystyratyn strategııalyq baǵyt syndy jobalar arqyly óńiraralyq ıntegratsııany belsendi damytýǵa múmkindik beredi.
Bul tek saýda joldaryn keńeıtý týraly emes; ár túrli aımaqtar arasyndaǵy ózara tıimdi ekonomıkalyq baılanystarǵa yqpal etetin yntymaqtastyq rýhyn nyǵaıtý jóninde aıtamyz. Mundaı kúsh-jiger Eýropa men Frantsııanyń energetıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin mańyzdy, bul bizdiń ekijaqty qarym-qatynasymyzdyń mańyzdy aspektisi. Tabıǵı ýran óndirisi boıynsha álemdik kóshbasshy bolyp tabylatyn Qazaqstan frantsýz atom ónerkásibiniń senimdi seriktesi mártebesin saqtap qalýǵa úmittenedi.
Prezıdent E.Makronnyń ótken jyldyń qarasha aıynda Astanaǵa sapary barysynda bizdiń elderimiz sırek jer metaldary, jańartylatyn energııa kózderi jáne azamattyq atom energetıkasy salasyndaǵy ózara is-qımyldy damytýǵa ózara qyzyǵýshylyq tanytty, bul bizdiń strategııalyq áriptestigimizdi keńeıtý úshin jańa perspektıvalar ashady. Jaqynda táýelsiz Qazaqstandaǵy alǵashqy atom elektr stantsııasynyń qurylysy týraly jalpyulttyq referendýmnyń oń nátıjeleri bolashaqta ózara tıimdi yntymaqtastyq úshin berik negiz qalaıdy. Árıne, bul jahandyq energetıkalyq qaýipsizdikti nyǵaıtýǵa yqpal etedi.
Bul álemdegi qazirgi turaqsyzdyq jaǵdaıynda óte mańyzdy. Sondyqtan Qazaqstan sııaqty orta derjavalardyń kópjaqty dıalogty ilgeriletý jáne jahandyq ári óńirlik turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin óz múmkindikterin paıdalanýy qajet.
Qazaqstan árdaıym belsendi, pragmatıkalyq jáne teńgerimdi syrtqy saıasatty júrgizedi, barlyq memlekettermen yntymaqtastyqty nyǵaıta otyryp, osy protseske odan ári belsendi túrde járdemdesýge nıetti.
Biz halyqaralyq arenada sózsiz bedelge ıe jáne úlken dıplomatııalyq tájirıbesi bar Frantsııamen jumys isteýge senemiz. Biz birge turaqty jáne gúldengen álem qurýǵa, qaýipsiz qatar ómir súrýdi, ózara tıimdi yntymaqtastyqty jáne jalpyǵa ortaq progresti qamtamasyz etýge óz úlesimizdi qosa alamyz. Dál osy kózqaraspen Frantsýz Respýblıkasy Prezıdentiniń shaqyrýymen men qarym-qatynasymyzdyń tarıhyndaǵy alǵashqy Parıjge memlekettik saparymdy jasaımyn.
Qasym-Jomart TOQAEV,
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti
