Kárim Másimov elimizdiń gaz salasynyń ózekti máselelerin talqylady

None
None
ASTANA. QazAqparat - QR Premer-Mınıstri Kárim Másimov Batys Qazaqstan oblysyna jumys sapary aıasynda elimizdiń gaz salasyn damytý máseleleri boıynsha kezdesý ótkizdi, dep habarlaıdy pm.kz.

Bul taqyrypta QR Energetıka mınıstri Qanat Bozymbaev jáne Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Altaı Kólginov baıandama jasady.

Qazaqstan gaz qory boıynsha álemde 22-orynda, al TMD-da 3-orynda tur. Q.Bozymbaev aıtqandaı, Qazaqstanda jalpy gaz óndirý kólemi 45,3 mlrd m3 qurady, al osy jyldyń alǵashqy 6 aıynda elimizdiń munaı kompanııalary 22,7 mlrd m3 gaz óndirdi.

Tabıǵı gazdy tutyný kólemi 2015 jyly 12 101 241 m3, al osy jyldyń qańtar-maýsym aılary arasynda - 6,42 m3 qurady.

Osy saladaǵy halyqaralyq yntymaqtastyqty eskerer bolsaq, gaz eksportynyń kólemi 2015 jyly - 12,7 mlrd m3, al 2016 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda 6,4 mlrd m3 qurady. Qazaqstandyq gaz negizinen Reseı men Qyrǵyzstanǵa ımporttalady. Sonymen qatar, Qazaqstan arqyly sol kezeńde jalpy kólemi 39,4 mlrd m3 bolatyn reseılik, ózbekstandyq, túrikmenstandyq gaz tranzıttalǵan.

Premer-Mınıstr mundaı statıstıkaǵa qaramastan, atalǵan salada ýaqtyly mán berýdi talap etetin birqatar máseleniń bar ekenin aıtty.

QR Premer-Mınıstri Energetıka mınıstrligi men «QazMunaıGaz» AQ basshylyǵyna  atalǵan máselelerdi pysyqtap, asa tıimdi sheshim shyǵarýdy tapsyrdy.

Atap aıtqanda, Premer-Mınıstr negizinen munaı jáne gazdy az tutyný jaǵdaıynda 2020 jyldan keıin gazdy ishki tutynýdyń artýyna, tabıǵı shıkizattardyń tıimsiz paıdalanylýyna erekshe kóńil bóldi.

Memleket basshysy óziniń «Nurly Jol - bolashaqqa bastar jol» atty Joldaýynda energetıkalyq ınfraqurylymnyń damýyna oń baǵasyn bere otyryp, ótken 5 jyl ishinde energetıkada ındýstrııalandyrý baǵdarlamasy aıasynda úlken jumystar atqarylǵanyn atap ótti.

Atap aıtqanda, «Beıneý-Bozoı-Shymkent» gaz qubyryn salý jobasy júzege asyrylýda. Ótken jyldyń sońynda atalǵan gaz qubyrynyń jelilik bóliginiń qurylysy aıaqtaldy, sonymen qatar «Qazaqstan-Qytaı» magıstraldy gaz qubyrynyń úshinshi júıesi paıdalanýǵa berildi. Munyń bári gaz tasymaldaýdyń tranzıttik jáne eksporttyq baǵyttaryn ártaraptandyryp, ońtústik aımaqtardyń ımporttyq gazǵa táýeldiligin joıady.

Calanyń damýy júıeli baǵdarlamalyq qujattardyń negizinde júzege asyrylady. 2014 jyly Energetıka mınıstrligi Qazaqstan Respýblıkasyn gazdandyrýdyń Bas sulbasy men Gaz salasyn damytý tujyrymdamasyn ázirlep, bekitti. Bul qujattarda otandyq gaz salasynyń 2030 jylǵa deıingi uzaq merzimdi damý perspektıvalary anyqtaldy.  

Qujattarda gaz salasyndaǵy memlekettik saıasattyń negizgi baǵyttary men el tutynýshylaryn turaqty gazben qamtamasyz etý, sonymen qatar el aýmaǵyn gaz qubyrlary jelisin keńeıtý arqyly qamtý boıynsha jumystar bekitilgen. 2030 jylǵa qaraı Bas sulbanyń júzege asýynyń arqasynda:

  • gazdandyrý deńgeıi qazirgi 7 mıllıonnan 10 mıllıon adamǵa deıin artatyn bolady;
  • gazben qamtýmen elimizdiń 1 600 astam eldi mekeni qamtylady.

Eldi gazdandyrý boıynsha jumystar bıýdjet qarajaty, sonymen qatar gaz jáne gazben qamtamasyz etý salasyndaǵy Ulttyq operator «QazTransGaz» aktsıonerlik qoǵamy qarajaty jáne memlektetik-jekemenshik áriptestik esebinen qarastyrylady

2006 jyldan bastap qazirge deıin bıýdjet qarajaty esebinen jalpy somasy 99 mıllıard teńgege aımaqtardy gazdandyrý boıynsha 130-dan astam joba júzege asyrylyp, sonyń nátıjesinde sońǵy 8 jyl jyl ishinde gazdandyrylǵan eldi mekender sany 730-dan 1200-ge deıin artty, ári eldi mekenderdi gazben qamtý 2 mıllıon adamǵa jetti.

Сейчас читают
telegram