Káribaı Musyrman: Baǵytymyz aıqyn, tek qarqyndy údetý qajet
- Siz Parlament Májilisiniń Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń múshesisiz. Bul komıtet negizinen Elbasy usynǵan «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrýdy zańnamalyq turǵydan qamtamasyz etýge jaýap beretini de belgili. Osyǵan baılanysty arada ótken eki jyl ishinde atqarylǵan jumystardy qalaı baǵalaısyz?
- Eń birinshi kezekte Parlament «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa qajetti zańnamalyq ózgeristerdiń bárin ýaqtyly qabyldap keletinin aıtqym keledi. Qoǵamdyq sanany jańǵyrtýda buqaralyq aqparat quraldary men áleýmettik jelilerdiń atqaratyn róli zor ekendigi eskerilip, tıisti zańnamaǵa burynǵy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń bastamashylyǵymen ázirlengen birqatar mańyzdy túzetýler engizildi. Sonyń arqasynda qazir áýejaılar men vokzaldarda, basqa da qoǵamdyq oryndarda tek qana Qazaqstan telearnalarynyń baǵdarlamalary kórsetiletin boldy. Áleýmettik jelilerde, ásirese búrkenshik atpen ornalastyrylǵan aqparattar men pikirlerde ar-namysqa tıetin sózderdi aıtý azaıyp kele jatqan sııaqty. Óıtkeni, ar-namysy qorlanǵan adam sotqa shaǵynsa, búrkenshik esimniń syrtynda turǵan naǵyz avtoryn op-ońaı anyqtap, zańnamaǵa sáıkes jaýapqa tarta alatyn boldy. Balalardy tárbıesi men densaýlyǵyna zııandy aqparattan qorǵaýǵa múmkindik beretin zań normalary da qabyldandy. Alǵash ret «Kınematografııa týraly» Zańdy qabyldap, ulttyq kınomyzdy órkendetýge zańdyq negiz jasadyq. Qazir tarıhı-mádenı mura obektilerin qorǵaý jáne paıdalaný jónindegi zań jobasy pysyqtalý ústinde.
Al «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń iske asyrylý barysy ótken jyly Parlament Májilisinde ótkizilgen «Úkimet saǵatynda» jan-jaqty talqylanyp, Úkimetke tıisti usynymdar joldandy. Jalpy, atqarylyp jatqan jumystar az emes. Degenmen, qoǵamdy tolǵandyryp otyrǵan, ıaǵnı sheshimin kútken ózekti máseleler de bar. Elbasy belgilep bergen baǵytymyz Temirqazyqtaı aıqyn bolǵanymen, qoǵamdyq sanany jańǵyrtý isinde qarqynymyzdy údete túsýimiz qajet sııaqty.
-Sizdiń oıyńyzsha, qazir qoǵamda qandaı máseleler kóbirek tolǵandyryp otyr?
-Elbasy óz maqalasynda ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, dańǵoılyq pen kerdeńdikke jol bermeý qajettigin, shynaıy mádenıettiń belgisi - orynsyz sán-saltanat emes, kerisinshe, ustamdylyq, qanaǵatshyldyq pen qarapaıymdylyq, únemshildik pen oryndy paıdalaný ekendigin atap kórsetken bolatyn. Alaıda, bul máselede ázirge onsha alǵa basa qoıǵan joqpyz.
Bul oraıda biz toı-tomalaq ótkizýge kórshiles keıbir elder sııaqty qatań shekteý engizý jaıly sóz qozǵamas buryn, áýeli «Mereıtoılar men ataýly kúnderdi merekeleý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1999 jylǵy 28 qyrkúıektegi qaýlysyn durys oryndap alǵanymyz jón sııaqty. Atalǵan qujatta oblystardyń, qalalardyń, qyzmettiń túrli salasynda aıtarlyqtaı nátıjelerge qol jetkizgen uıymdardyń jáne jekelegen tulǵalardyń mereıtoılary júz jyldyǵynda, odan keıin árbir jıyrma bes jylda atalyp ótiledi dep, taıǵa tańba basqandaı etip anyq kórsetilgen. Ókinishke qaraı, Úkimet bekitken bul tártiptiń saqtalýyn qazirgi tańda qadaǵalap otyrǵan eshkim joq desek, jańylyspaspyz. Tipti mınıstrlikter men jergilikti atqarýshy organdarǵa qaraıtyn memlekettik menshiktegi kásiporyndar men uıymdardyń 5-10 jyldyǵynan bastap, 95 jyldyǵyna deıingi árbir «dóńgelek» jáne «jartylaı dóńgelek» datalary merekelenip kele jatqandyǵy málim. Mundaı mereıtoılardy mınıstrler men ákimder toqtatpaq túgil, keıde ózderi de olardyń tórinen tabylyp, minberden qyzý quttyqtaý bildirip, jumys ýaqytyn shyǵyndap júredi.
Ádette synshyl keletin zııaly qaýym ókilderi de bul máselede ózgelerge ónege kórsete almaýda. Máselen, keıingi jyldary ýnıversıtetterde belgili ǵalymdardyń 70 jáne 80 jyldyq mereıtoılaryna arnalǵan ǵylymı-praktıkalyq konferentsııalar ótkizý dástúrge aınaldy. Tek sondaı jıyndar ǵylymdy damytýǵa qanshalyqty úles qosady? Másele sonda. Al keıbir aqyn-jazýshylarymyz ózderiniń 70 pen 80 jasqa jetýlerin kútýge tózimderi jetpeı, 60 pen 65 jasqa tolýyn da týyp-ósken óńirlerine baryp, oblys pen aýdan basshylarynyń qatysýymen dúrkirete-dýmandata toılaýdy toqtatar emes. Osyndaı mereıtoılardy ótkizý úshin ákimder demeýshi izdep, kásipkerlerge salmaq salatyndyǵy jasyryn emes.
-Sonda siz mereıtoı jasaýdy múldem toqtatý kerek deısiz be?
- Árıne, mereıtoı jasaý-jasamaý - árkimniń óz erki, óz sharýasy. Máselen, álpeshtep ósirgen balalary erjetip, mol tabys taýyp júrgendikten, ózderi jaqyn týystary men syılas dostaryn shaqyryp, asa shashylyp-tógilmeı, shaǵyn toı jasap, ata-analaryna qurmet kórsetip jatsa, áke-sheshe úshin ol da bir ǵanıbet shyǵar. Al mınıstrlerge, ákimderge, rektorlarǵa jáne basqa basshylarǵa: «Elge sińirgen eńbegimdi elep, mereıtoıymdy ótkizip ber...» - dep mindetsý uıat qoı. Tipti jurt aldynda óziniń mereıin asyrý úshin joǵary laýazym ıelerine hat joldap, hám bireýler arqyly qolqa salyp, quttyqtaý jazdyryp alatyn jańa «dert» te shyqty...
- Ózińiz bertinde alpys degen asýdan asypsyz...
-Óz mereıtoıymdy qalaı atap ótkenimdi bilgińiz kelse, men eshqandaı meıramhanaǵa qonaq shaqyryp, toı jasaǵan joqpyn. Al quttyqtap kelgen áriptesterim men dostaryma qarapaıym ǵana dastarqan jaıyp, shaı berdim. Keıbir gazetter redaktsııalarynyń mereıtoılyq maqalalar jazý jaıly usynystaryna rızashylyǵymdy bildirip, eshqaısysyna kelisim bergen joqpyn.
-Ulttyq kodymyzdy saqtaý, qazaq álipbıin latynshaǵa kóshirý barysy kóńilińizden shyǵady ma?
-Bul oraıda da oılanarlyq máseleler barshylyq. Aıtalyq, jýyrda «7 arna» telearnasynyń qyzmetkerleri sensatsııa jasaýdyń jóni osy eken dep, «Óz oıym» baǵdarlamasyna qatysqan qazaq qyzynyń ar-namysyn aýktsıonǵa qoıyp, aqshaǵa satatyndyǵyn aıtýǵa kóndirgendigi kópshiliktiń oryndy ashý-yzasyn týǵyzdy. «Kógildir ekran» ulttyq kodty saqtaýǵa shaqyrýdyń ornyna, osyndaı rýhanı azǵyndanýdy nasıhattap otyrsa, qanyń nege qaınamasyn?! Bizge «Qazaqstan» ulttyq telearnasyndaǵy «Men - qazaqpyn!» baǵdarlamasy sııaqty ulttyq qundylyqtarymyzdy dáripteıtin jaqsy habarlar kerek. Qazaqstandaǵy telearnalardyń bári derlik memlekettik aqparattyq tapsyrys alyp otyrǵandyqtan, olardy «shańyraqqa qaraýǵa» shaqyratyn kez jetken sııaqty. Tıisti memlekettik organdar «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrýdyń ózekti máseleleri týraly BAQ-tardyń basshylary men qosshylarynyń basyn qosyp, Jýrnalıstik ádep kodeksi aıasynda bir salıqaly jıyn ótkizýge uıytqy bolsa, durys bolar edi. Eger odan oń nátıje shyqpaıtyn bolsa, onda qoldanystaǵy zańnamaǵa tıisti ózgeris engizip, «sóz bostandyǵy» degen jeleýmen ultymyzdyń rýhanı quldyraýy men azǵyndanýyn nasıhattaýǵa tyıym salýǵa týra keledi. Saılaýshylar tarapynan bizge osyndaı usynystar qazirdiń ózinde aıtylyp júr.
Latynshaǵa kóshýge kelsek, bul baǵytta qyrýar jumys atqarylyp jatqandyǵynan habardarmyn. Sonymen qatar, osy ıgi istiń áli de pysyqtaýdy talap etetin tustary bar ekendigine jaqynda Parlament Májilisinde «Rýhanı jańǵyrý: qazirgi qazaq termınologııasy» taqyrybynda bolǵan ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa barysynda kóz jetkizdik. Atap aıtqanda, halyqaralyq termınderdi qazaq tiline aýdarýda talas týdyryp otyrǵan dybys úndestigi (sıngarmonızm) máselesinde eki túrli kózqaras bir-birine qaıshy kelip otyr. Lıngvıst-ǵalymdar, mysaly, «avtor» sózin «aptyr», «gýbernııa» sózin «gúbirná», «kýrsant» sózin «kúrsánt» dep jazý kerek deıdi. Munymen kelispeıtinder halyqaralyq termınderdi bulaı aýdarmaı, negizinen, túpnusqasynda alǵan jón, áıtpese, ózimiz de ábden shatasamyz, ózgelerdiń de qazaq tilin úırenýin qıyndatamyz, bárinen de, ana tilimen qatar, orys, aǵylshyn tilderin de meńgergisi keletin balalarymyzǵa qıyn bolady degen ýáj aıtady. Osy problemany aldaǵy ýaqytta keńinen talqylap, bir sheshimge kelý kerek. Óz basym halyqaralyq termınderdi jappaı aýdarý qajet emes dep sanaımyn. Qazirgi qazaqtyń tili - HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaqtyń tili emes. Óıtkeni, biz bala kezimizde áke-sheshelerimizdiń «vokzaldy» «baqzal», «avtobýsty» «aptomoboz» dep aıtatyndyǵyna kúlýshi edik. Óıtkeni, olardyń orys tilinen kirgen keı áripter men sózderge tilderi kelmeıtin. Sondyqtan bizdiń urpaqty qaıtadan óz áke-sheshelerimizshe, ıaǵnı «sıngarmonızm zańyna sáıkes» sóıletýdiń qısyny shamaly sekildi.
