Qaraǵandyda kópqabatty úıde órt shyǵyp, 20 adam evakýatsııalandy
Órt sóndirý bólimsheleri shaqyrý ornyna kelip, 10 qabatty turǵyn úıdiń 2-shi qabatyndaǵy páterde jalpy alańy 3 sharshy metr úı zattary men jıhazdyń órtenip jatqanyn anyqtady. TJD kúshteri baspaldaq marshymen kireberis páterlerinen 20 adamdy evakýatsııalady, onyń 5-ýi balalar. Órt 03-30-da joıyldy.
Qaıtys bolǵandar men zardap shekkender joq. Órttiń aldyn-ala sebebi - elektr symdarynyń qysqa tuıyqtalýy.
Páterdegi órt kezinde qabyldanatyn áreketter:
* Eń aldymen, qutqarý qyzmetterine eń tolyq aqparatty: meken-jaıyn, órt shyqqan jerin, óz derekterin habarlaý kerek;
* Álsiz jáne eńbekke jaramsyz azamattardy, balalar men qarttardy evakýatsııalaý. Bul rette adamdardy ǵımarattyń syrtyna shyǵarý kerek, lıftti qoldanýǵa múldem bolmaıdy.
Eger órt aımaǵy az bolsa, qol astyndaǵy quraldardy paıdalanyp, órtti óz betińizshe oqshaýlaýǵa tyrysyńyz. Órtti sóndirý úshin sý quıylǵan ydysty paıdalanýǵa bolady.
* Eger suıyqtyq (maı, eritkish) janyp jatsa, sý quıyp sóndirý jaǵdaıdy odan ári ýshyqtyrýy múmkin, kez-kelgen tyǵyz materıaldardy (mysaly, kıiz) qoldanǵan jón.
Eger siz órttiń taralýynyń aldyn ala almasańyz jáne ómirińizge qaýip tónip tursa, aldymen esikter men terezelerdi myqtap jaýyp, bólmeden tezirek shyqqan durys.
* Aldyńǵy esikten shyǵýǵa múmkindik bolmasa, balkonǵa baryńyz, esikti artyńyzdan myqtap jabý kerek, eger órt baspaldaqtary bolsa, solarmen tómen túsińiz. Matadan buralyp jasalǵan ımprovızatsııalanǵan arqandardyń, túrli shlangtardyń jáne t.b. kómegimen túsý usynylmaıdy, mundaı quraldardy óte qajet bolǵan jaǵdaıda ǵana paıdalanýǵa bolady.
Órt oshaǵy bar bólmede terezelerdi ashpaǵan jón, sebebi otteginiń túsýi órttiń qarqynyn kúsheıtedi.
Órt kezinde tútindi dálizder nemese baspaldaqtar arqyly evakýatsııalanýǵa tyrysý qaýipti.
Tótenshe jaǵdaıda, tútindi bólmelerden ótý kerek, aldymen tynys alý joldaryn dymqyl shúberekpen jabý qajet.
Eger órt páterden tys jerde bolsa, onda eń senimdi nusqa – órt sóndirýshiler kelgenge deıin, páterden shyqpaı tura turý. Ol úshin aldyńǵy esiktiń sańylaýlaryn dymqyl shúberekpen qymtaý kerek nemese esikke dymqyl kórpe ilip qoıý qajet. Bul sharalar tútinniń aldyn alýǵa kómektesedi.
