Qaraǵandyda ǵarysh monıtorıngi bazada tirkelmegen 11 myń jer ýchaskesin tapty
Eń aldymen vıtse-mınıstr tsıfrlyq sheshimder engizý arqyly halyqtyń jaǵdaıyn jaqsartý máselesine toqtaldy.
Onyń aıtýynsha, mınıstrlik júzege asyryp jatqan jobalar adamdardyń ómir sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan.
Bul oraıda kóptegen memlekettik qyzmetterge eGov portaly men mGov mobıldi qosymshasy arqyly qol jetkizýge bolady. Sondaı-aq keń qoldanystaǵy 18 qujattyń - jeke kýálik, vaktsınalaý pasporty, týý týraly kýálik jáne taǵy basqa qujattyń tsıfrlyq nusqasyn paıdalanýǵa bolady. Onyń ústine, azamattarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý maqsatynda, memlekettik qyzmetterdi ekinshi deńgeıli bankterdiń qosymshasy arqyly alý múmkindigi qarastyrylǵan.
Ashat Orazbek birqatar memlekettik qyzmetterdi HQKO-ǵa barmaı-aq, proaktıvti túrde alýǵa bolatynyn atap ótti.
«Búgingi tańda áleýmettik mańyzy bar 23 qyzmet proaktıvti nusqada usynylady. Mysaly, bala týǵanda, ata-anasyna SMS-habarlama joldanyp, tıisti aqparat suratylady da, týý týraly kýálik avtomatty túrde resimdeledi», - dedi vıtse-mınıstr.
Sonymen qatar qarjyny únemdeýge jáne sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alýǵa múmkindik beretin bıometrııa tehnologııasy men QR-kod arqyly tólem jasaý, jer qatynastaryn tsıfrlandyrý, tsıfrlyq ıpoteka, «vıdeo-HQO» jáne basqa da qyzmetter iske qosyldy.
Ashat Orazbektiń aıtýynsha, mınıstrliktiń maqsaty – memlekettik qyzmet kórsetý protsesindegi adamı faktordy alyp tastaý.
Bul rette jeke kýálikti mıgratsııa qyzmetine júginbeı-aq, 5-10 mınýtta alý jáne qaıta jasatý úshin «qujattandyrý termınalyn» engizý josparlanǵan.
Kezdesýde baılanys jáne ınternet máselesi de qozǵaldy. QR TsDIAÓM habarlaýynsha, qazir Qaraǵandy oblysy halqynyń 99 paıyzy ınternetpen qamtylǵan. Qalǵan 1 paıyzyna ınternet keń jolaqty jáne geostatsıonarlyq spýtnık júıeleri arqyly 2024 jylǵa deıin jetkiziledi. Sátbaev qalasynda ınternet 2023 jyldyń sońyna deıin ótkiziledi.
Sondaı-aq vıtse-mınıstr jaıylymdar men ormandardy zertteý, zańsyz basyp alynǵan nemese maqsatsyz paıdalanylyp jatqan jerler, zańsyz aǵash kesý jaıttaryn anyqtaý úshin oblys terrıtorııasyna ǵaryshtyq monıtorıng jasalatynyn aıtty.
Mysaly, aǵash kesýdiń 44 polıgony, jer kadastry bazasyna engizilmegen 11 myń jer telimi, maqsatsyz qoldanylyp jatqan 34 ga jer aýmaǵy anyqtalǵan.
«Onyń ústine ǵaryshtan monıtorıng jasaý arqyly órt oshaqtary men mańaıynda ornalasqan eldi mekenderdiń, sondaı-aq asa mańyzdy nysandardyń, joldardyń jáne t.b. naqty geografııalyq koordınattaryn anyqtaýǵa bolady. 2021 jyly 1, 098 ga ormandy dala órtengen, 2022 jylǵy sáýir-mamyr aılarynda – 31,3 ga, tasqyn sý qaýipi bar 154 ýchaski», - dedi Ashat Orazbek.
Ashat Orazbek Temirtaý qalasynyń halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynda azamattardy qabyldady.
Vıtse-mınıstr halyqtyń saýaldaryna jaýap berip, mınıstrlik quzyretine kirmeıtin suraqtar boıynsha tıisti mekemelermen kelissóz júrgizip, máseleni sheshýge atsalysatynyn aıtty.
Foto: gov.kz
