Qaraǵandy jurtshylyǵy Spassk memorıalynda saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske aldy
Arhıv derekteri boıynsha, Spassk zıratynda 50-den astam ulttan 5000-nan astam adam jerlengen.
1987 jyldan bastap memorıal aýmaǵynda ártúrli memleketter eskertkish belgiler ornatty.
Qazir olardyń sany - 28.
2004 jyly Qaraǵandy bıliginiń bastamasymen Qazaqstan jerinde jatqan saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń barlyǵyna eskertkish ornatyldy.
Eske alý rásimine Qaraǵandy oblysyna Eýroodaqtyń birqatar elshilikteriniń ókilderi keldi.
Sondaı-aq, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń músheleri, etnomádenı birlestikterdiń basshylary totalıtarızm jyldarynda jazyqsyz zardap shekken otandastardy eske aldy.
«Vaınah» qoǵamdyq birlestiginiń aqsaqaldar keńesiniń tóraǵasy Sýlım Isakıev nebári 4 jasta edi, ol kezde onyń búkil otbasy týǵan jerinen ajyrap, Qazaqstanǵa jer aýdaryldy.
«Bul týraly aıtqanda denem túrshigedi. Qys mezgili bolatyn. Olar ózimizben eshteńe ala ketýge ruqsat bermedi, adamdardy vagondarǵa tıedi, mal qurly kórmedi. Kóbisi joldy kótere almady, jolda qaıtys boldy. Qazaqtarǵa aman qalýymyzǵa, qıyndyqtarǵa tótep berýge kómekteskeni úshin rahmet. Men osynda qaldym, balalarymdy ósirdim, qazir meniń jeti nemerem bar. Jyl saıyn osy memorıalǵa ata-babamyzdy eske alýǵa kelemiz. Bul qasiret ártúrli ult ókilderine áser etti. Beıbitshilik pen kelisimdi saqtaý úshin bul týraly bilý jáne este saqtaý qajet», - deıdi 84 jastaǵy Sýlım Isakıev.
Qýǵyn-súrgin taqyrybyn zertteýdi jalǵastyrý mańyzdy dep esepteıdi «QARLAG: Bolashaq úshin estelik» jobasynyń avtory, E.A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy ýnıversıtetiniń rektory Nurlan Dýlatbekov.
«El Prezıdentiniń jarlyǵy qabyldanyp, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq ońaltý jónindegi memlekettik komıssııa qurylǵannan keıin ǵylymı-zertteý jumysy jandanyp, keshendi túrde júrgizilýde. Bul óte mańyzdy jáne durys. Jaqynda ǵana Qaraǵandyǵa sapary kezinde Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev asharshylyq týraly materıaldar jınaǵynyń jańa tomdaryn tanystyrdy. Bul - irgeli eńbek. Buryn qupııalanǵan qujattar endi ǵalymdarǵa jáne tarıhqa qyzyǵýshylyq tanytqandardyń barlyǵyna qoljetimdi boldy», - dep atap ótti Nurlan Dýlatbekov.
Esterińizge sala keteıik, 31 mamyr - Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni.
Bul kún 1997 jyly El Prezıdentiniń jarlyǵymen belgilendi.
2020 jyldyń qarashasynda Prezıdent jarlyǵymen saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq ońaltý jónindegi memlekettik komıssııa quryldy.