Qaraǵandy oblysynda MÁMS júıesiniń pılottyq jobasy qalaı iske asyrylýda
Qaraǵandy oblysyn Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrýdy engizýdiń pılottyq jobasyn iske asyrýǵa daıyndaý sheńberinde úlken jumys atqaryldy. Birinshiden, óńirdiń densaýlyq saqtaý salasynyń basshylyǵy tsıfrlandyrýǵa úlken kóńil bóldi. Oblysta keshendi medıtsınalyq aqparattyq júıe (QAJK) jumys isteıdi. Menshik nysanyna qaramastan barlyq medıtsınalyq uıymdar Biryńǵaı tsıfrlyq keńistikke biriktirilgen jáne respýblıkalyq aqparattyq júıelermen ıntegratsııalanǵan. Emhanalarǵa tirkelgen árbir turǵynǵa elektrondyq densaýlyq pasporty jasaldy. Óńirdegi 400 myńnan astam adam «DamýMed» mobıldik qosymshasyn paıdalanady. Shalǵaıda ornalasqan densaýlyq nysandaryn ınternetpen tolyqqandy qamtý memlekettik-jekeshelik áriptestik negizinde sheshiletin bolady.
Ekinshi baǵyt - bul saqtandyrý medıtsınasynyń qajettiligin eskere otyryp, densaýlyq saqtaý júıesin jetildirý. MÁMS saqtandyrylǵan azamattarǵa dıagnostıkalyq, konsýltatsııalyq jáne emdik qyzmetterdiń keń spektrine qoljetimdilikke kepildik beredi. Bul óz kezeginde ınfraqurylymdy jańǵyrtýdy qajet etti. Óńirde memlekettik-jekeshelik áriptestik tetikterin barynsha paıdalana otyryp, «qadamdyq qoljetimdilik» qaǵıdaty boıynsha qalalardyń tyǵyz ornalasqan aýdandarynda jańa emhanalar ashyldy.
MÁMS jaǵdaıynda medıtsınalyq qyzmetterdiń qoljetimdiligi men sapasyn qamtamasyz etý úshin mańyzdy faktor - densaýlyq saqtaý uıymdaryn bilikti kadrlarmen qamtamasyz etý bolyp tabylady. Jyl basynda jalpy tájirıbedegi bir dárigerge 2,5 myń adamnan keletin. Dárigerlik ýchaskelerdi irilendirý jáne jumysqa 250-den astam jas dárigerdi tartý nátıjesinde bul san 1980-ge deıin azaıdy. Aǵymdaǵy jyldyń sońyna qaraı 1 dárigerdiń júktemesi 1890 adamǵa deıin tómendetiledi.
«Osyndaı máseleni Qaraǵandy qalasynyń №4 emhanasynyń basshylyǵy qosymsha fılıal ashý arqyly sheshti. Qazirgi ýaqytta bul medıtsınalyq mekemege 68 myńnan astam adam tirkelgen. Fılıal ashylǵannan keıin jalpy tájirıbe dárigerlerine júkteme áldeqaıda tómendeıdi», - dep atap ótti №4 emhananyń dırektory Saltanat Shaıdarova.
Kelesi baǵyt – oblys turǵyndarynyń mártebesin ózektendirý jáne ózin-ózi jumyspen qamtyǵan halyqty MÁMS júıesine tartý bolyp tabylady.
2017 jylǵy sáýirden bastap ózin-ózi jumyspen qamtyǵan 390 myńnan astam halyqtyń mártebesi ózektilendirildi. Búgingi kúni MÁMS júıesinde 35 myń turǵyn mártebesin anyqtaý mindeti tur, bul eresek halyqtyń 2% (1,8%) azyn quraıdy.
Árbir turǵynǵa saqtandyrý medıtsınasynyń artyqshylyqtaryn jetkizý úshin búgingi kúni de jalǵasyp kele jatqan aqparattyq-túsindirý jumystary júrgizilýde.
Bıylǵy tamyz aıynda júrgizilgen áleýmettik saýalnamalarǵa sáıkes, Qaraǵandy oblysyndaǵy MÁMS júıesi týraly turǵyndardyń habardar bolý deńgeıi eń joǵary bolyp sanalady. Júıe týraly jumysshylardyń 87,8%, ózin-ózi jumyspen qamtyǵan adamdardyń 45% biletini anyqtaldy. Sondaı-aq, saýalnamaǵa sáıkes, halyqtyń 65% MÁMS engizýge oń kózben qaraıdy.
Eske sala keteıik, 2017 jyldyń shildesinen bastap áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory óz jumysyn bastady. Qordyń negizgi mindeti – MÁMS úshin jarnalar men aýdarymdardy shoǵyrlandyrý, sondaı-aq qoldanystaǵy TMKKK sheńberinde medıtsınalyq qyzmet kórsetkeni úshin medıtsınalyq uıymdarǵa aqy tóleý.
Búgingi kúni qorda aıtarlyqtaı qarajat qory jınaqtalǵan, olar 2020 jyldan bastap TMKKK jáne MÁMS-ke medıtsınalyq qyzmetterdi tóleýge baǵyttalatyn bolady.
2019 jylǵy 31 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha, túsimderdiń jalpy somasy shamamen 224 mlrd teńgeni qurady. Onyń ishinde 215 mlrd teńge (96% – ǵa jýyǵy) jumys berýshilerdiń aýdarymdaryna jáne 8,8 mlrd teńge (4%-ǵa jýyǵy) - azamattyq-quqyqtyq sıpattaǵy sharttar boıynsha jumys isteıtin jeke kásipkerler men tulǵalardyń salymdaryna tıesili. Óńirler bólinisinde eń kóp soma Almaty jáne Nur-Sultan qalalarynan, sondaı-aq Qaraǵandy oblysynan túsedi.
MÁMS júıesi Qazaqstan boıynsha 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap engiziletin bolady.
