Qaraǵandy qalasynda «Adamzattyń Abaıy» atty merekelik sharalar ótip jatyr
Alǵashqy basqosý Qaraǵandy qalasy ákimdiginiń qoldaýymen Abaı eskertkishiniń janynda ótti. Onda qatysýshylar Abaı óleńderi men qarasózderin oqyp, ánderin shyrqady.
Aldymen sóz alǵan E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy ýnıversıtetiniń profesory Beısenbekova Nursahan aqynnyń ómiri, ultqa, elge qyzmetine toqtalyp, Abaıǵa qurmet kórsetý – barshamyzdyń mindetimiz ekenin atap ótti.
Іs-shara barysynda Erqanat Keńesbekuly, Elmıra Saılaýqyzy syndy jas aqyndar Abaı óleńderin oqydy.
Sonymen qatar, Qazaqstan halqy Assambleıasy analar keńesiniń músheleri, etnos ókilderinen quralǵan DALA RUHÝ folk-ansambli men «Aqnıet ardagerler» ansambliniń qórkemdik jetekshisi Tóleýhanova Kúlish pen Natalıa Arystanova, Gorızanov Vladıslav, Mılana Kım jáne t.b. aqynnyń «Ólsem ornym qara jer syz bolmaı ma» shyǵarmasyn náshine keltirip oryndady.
Sonymen birge, qalanyń bilim berý ortalyqtarynyń oqýshylary Álfarabı Dosjanuly, Oralhan Erhan, Kaverın Vıktor, Qalqoja Aıala, Toqashev Abylaılar ónerlerin pash etti.
Uly baba qurmetine arnalǵan is-shara sonynda ardager ustaz Ózbek Isataıuly, 6505 áskerı bóliminiń sarbazy Ermekbaı Muhtar men kópshilik DALA RUHÝ folk-ansambliniń súıemeldeýimen Abaıdyń «Kózimniń qarasy» ániń birge shyrqady.
Іs-sharaǵa qatysýshylarǵa belgili kásipker, metsenat, «Natige» JShS dırektory Erlan Áshimniń demýshiligimen shyǵarylǵan aqynnyń «Adamzattyń bárin súı» kitaby tabystaldy.
Osy kúni Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Qaraǵandy oblystyq fılıalynyń bastamasymen Ortalyq mádenı jáne demalys saıabaǵynda «Adamzattyń Abaıy» taqyrybynda belgili aqyndardyń qatysýymen poezııa keshi ótti. Onda aqyndar Janat Janqashuly, Saltanat Qaıyrbek, Sultan Dáýlethan, Elmıra Saılaýqyzy, Bektas Juman, Erik Naryn jáne Bıjan, Nurdaýletter Abaıǵa arnaǵan óleńderin oqysa, óńirige belgili ánshiler Saıan Bódes, Araılym Júkenova jáne t.b. Abaıdyń ánderin shyrqady.
18 tamyz kúni osy saıabaqta «Abaı jáne tabıǵat» taqyrybynda «Jasyl El» jasaqtary sarbazdarymen erkin formattaǵy kezdesý keshi ótti.
Abaı shyǵarmashylyǵy – otandyq mádenıetimizdiń maqtanyshy, ulttyq kodtyń ajyramas bóligi. Atalǵan is-sharaǵa E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy ýnıversıtetiniń profesory Beısenbekova Nursahan men Álıhan Bókeıhan aýdanyndaǵy №61 orta mekteptiń muǵalimi, shákirtteri respýblıkalyq Abaı oqýlarynyń birneshe dúrkin jeńimpazy atanǵan ulaǵatty ustaz Dıdar Tórekeldiqyzy qatysty. Nursahan Ahmetqyzy aqynnyń ómiri, shyǵarmashylyǵy, ultqa, elge qyzmeti jáne búgingi jastar arasynda nasıhattalýy jóninde aıtyp, «Dostyq» óleniń oqydy.
Dıdar Tórekeldiqyzy shákirtke bilim berý arqyly elin, jerin súıetin azamattardy tárbıeleýdegi eńbegine toqtalyp, shákirtteriniń kóptegen mádenı-rýhanı sharalarda júldeger bolǵanyn jetkizdi.
Іs-shara sonynda qala ákiminiń orynbasary Lázzat Tókenqyzy kelgen qonaqtarǵa qala ákimi atynan syı-syıapattaryn jasap, alǵysyn bildirdi. Barlyq qatysýshylar estelik sýretterge tústi.
Sol sııaqty, osy kúnderi Qaraǵandy qalasynyń Oqyrman kitap dúkeninde belgili ǵalym, alashtanýshy Tursyn Jurtbaımen kezdesý ótti. Óte qyzyqty ári tanymdy basqosýda «Abaı joly» týraly ǵana emes, Muhtar Áýezovtiń shyǵarmashylyq jolyna qatysty, Alashorda týraly tyń málimetter aıtyldy. Bul kezdesýge óńirdiń belgili tarıhshylary Jaýymbaev Saǵyndyq, Nursahan Ahmetbekqyzy, Máýlen Jakın, Ádilet Jaǵypar, ardagerler Ǵazıza Ǵabdollaqyzy, Aıtkúl Tóleýhanqyzy, Kúlshim Tóleýhanqyzy, Jeltoqsan oqıǵasynyń ardagerleri men mektep ustazdary, jastar, qala turǵyndary qatysty.
Abaı qazaqtyń ár balasyn ultjandy azamat etip tárbıeleýge shaqyrdy. Onyń murasy - parasatty patrıotızmniń mektebi, eldikti qadirleýdiń negizi. Sondyqtan Abaıdy oqýdan, aqyn óleńin jattaýdan jalyqpaǵan jón. Sol sebepten de Qaraǵandy qalasynyń kitaphanalarynda «Abaı - kemeńger», «Abaı - oıshyl», «Abaı - dana» taqyryptarynda kórmeler, belgili tulǵalarmen kezdesýler, dóńgelek ústelder jáne t.b. is-sharalar uıymdastyrylýda. Ondaǵy maqsat - rýhanı oı ıirimderimen jastardy Abaıdy oqýǵa, tanyýǵa shaqyrý.
