Qaraǵandynyń kórki — Kenshiler mádenıet saraıy
ASTANA. KAZINFORM — Qaraǵandy kenshiler mádenıet saraıy — qalanyń kórnekti jeri sanalatyn sáýlet týyndysy. 72 jyl ishinde ǵımarat kóptegen ózgeristerge ushyrady. Bul týraly arhıv sýretterinen bilýge bolady.
Qaraǵandydaǵy Mádenıet saraıynyń qurylysy 1940 jyly bastaldy. Jobanyń avtorlary sáýletshiler Iosıf Brenner men ıAkov ıAnosh boldy. Qurylys bir jyldan sál astam ýaqytqa sozyldy, biraq Uly Otan soǵysynyń bastalýyna baılanysty toqtap qaldy.
Saraı qurylysy tek 1948–1949 jyldary ǵana qaıta jalǵasty. 1950 jyly saraıdyń birinshi bóliginiń qurylysy aıaqtaldy. 1951 jyly mádenı ortalyqtyń ortalyq bólikteri paıdalanýǵa berilip, 1952 jyly qalalyq mádenıet úıi retinde ashyldy.
Ásirese saraı aldyndaǵy alty músin qala turǵyndary men qonaqtarynyń nazaryn aýdaratyn. Olar qarapaıym keńes azamattary: kenshi, qurylysshy, qozyly shopan, kolhozshy, dombyra ustaǵan aqyn jáne sarbaz. Eskızderdiń avtory máskeýlik músinshi Evgenıı Výchetıch boldy.
Mádenıet saraıynyń ishki kórinisine kelsek, kontsert zalyndaǵy úlken tóbe sáýletshiler men sýretshilerdi erekshe tańdaı qaqtyrady. Tóbesi 17 ǵasyrǵa jatatyn batystyq klassıka ádisimen boıalǵan. Keskindemeniń taqyryby ǵana keńestik dáýirge sáıkes keldi: demonstratsııa, týlar, keńes jumysshylary, pıonerler. Kartınany Máskeý sýretshiler qaýymdastyǵynyń músheleri Týtevol men Aksenov jasady.
70-shi jyldardy Kenshiler mádenıet saraıynyń gúldengen shaǵy deýge bolady. Ol kezde Mádenıet saraıynda 48 óner ujymy boldy.
Al 90-shy jyldar mádenıet saraıy úshin eń qıyn jyldar boldy.
1994 jyly saraıda bar bolǵany 11 folklorlyq ujym jumys istedi. 1996 jyly Qaraǵandy oblysynyń ákimi Petr Nefedov Mádenıet saraıyn jekeshelendirýge ruqsat berdi.
1997 jyly Mádenıet saraıynyń ǵımaraty satylymǵa shyǵarylyp, mádenıet oshaǵyn «Valıýt-Tranzıt» seriktestiginiń enshiles kásiporny «Argýs» JShS satyp aldy.
2000 jyldardyń basynda ǵımarat mýnıtsıpaldyq menshikke qaıtaryldy. 2007 jyldyń 26 aqpanynda aýdanaralyq ekonomıkalyq sot mádenıet úıin jekeshelendirýdi zańsyz dep tanydy.
2007 jylǵy 25 sáýirde ekonomıkalyq sot Kenshiler mádenıet saraıynyń ǵımaratyn memleket menshigine qaıtarý týraly sheshim qabyldady.
Biraq osy 10 jyl ishinde Mádenıet saraıynyń ishki ıntereri tonalyp, kórinisi aıýandyqpen ózgerdi. Jeke menshik ıesi onda keńse ǵımarattaryn jasamaq bolyp, barelefter men karnızder, emennen jasalǵan oryndyqtar alynyp, perdeler aýystyryldy.
Mýnıtsıpaldy menshikke qaıtarylǵannan keıin nysan ákimshiligi mádenı murany qalpyna keltirýmen aınalysady.
Ǵımarattyń syrty ózgerissiz qaldy. Tek ol birneshe ret boıaldy: kók, sary jáne aqshyl túske. Tek sońǵy jyldary ǵana saraı burynǵy sur túsine qaıtaryldy.
Qazir Kenshiler mádenıet saraıynda 26 shyǵarmashylyq top jumys istep, 700-den astam adam eńbek etip jatyr.
