Qaraǵandy oblysynda gaz jarylysynan úısiz qalǵan otbasy áli týystaryn panalap júr
QARAǴANDY. KAZINFORM – Redaktsııamyzǵa Qaraǵandy oblysy Buqar jyraý aýdany Botaqara kentiniń turǵyny habarlasyp, qaıǵyly oqıǵadan keıin jergilikti bılik áli kúnge deıin shyǵyndy óteý máselesin sheshe almaǵanyna shaǵymdandy. Eske salsaq, jyl basynda turǵyn úıde gaz ballony jarylyp, 3 adam qaza tapqan edi. Zardap shekkenderdiń aıtýynsha, odan beri 5 aıǵa jýyq ýaqyt ótse de, ákimdikten áli kómek almaǵan. Agenttik tilshisi máseleniń mán-jaıyn anyqtap kórdi.
Botaqara turǵyny Aıda Saǵyntaeva sol túndi qorqynyshpen eske alady. Gaz tsılındri 30 qańtarda jarylǵan. Ol ata-enesinen, ıaǵnı jubaıy Dáýren Tursynbekov ata-anasynan aıyryldy. Úlken uly da úıindiniń astynda qaldy.
«Oqıǵa túngi on ekide boldy. Bir daýys estildi. Basynda buǵan nazar aýdarmadyq, birdeńe qulady dep oıladyq. 6-7 sekýndtan keıin bári opyrylyp tústi. Kózimdi ashsam, aınalam tas qarańǵy. Balalarym shań-topyraq astynda qaldy. Ornymnan turyp, zalǵa qaraı júgirdim. Onda úlken ulymyzben birge enem men qaıyn atam uıyqtap jatqan. Kúıeýim ekeýmiz kishi balalardy kórshi úıdegi sińlime apardyq. Al qaıtyp kelgende ata-anamyzdy da, ulymyzdy da shyǵara almaıtynymyzdy túsindik. Saǵat 00:06-da jedel járdemge qońyraý shaldym. Barlyq qutqarý qyzmeti osynda jınaldy, biraq ulymyzdy tek 02:30-da shyǵaryp aldy. Kran bolǵan joq. Bir kran keldi, biraq onyń akkýmýlıatorynyń qýaty az boldy. Manıpýlıator kabeli úzilip, peshti kótere almady. Manıpýlıator kelgenge deıin anamyz sóılep jatty. Ony ulymdy shyǵaryp alǵan qutqarýshy aıtty. Al qaıyn atam til qatpady. Ol eń sońynda tańǵy tórtke jaqyn shyǵaryldy. Enem shamamen 03:30-da shyǵaryldy. Jedel járdemge aparǵanda ol dem alyp jatty. Al qazir bizge ol úıindi arasynan shyǵarǵanda qaıtys bolǵanyn aıtady», – dedi Aıda Saǵyntaeva.
Sol túni qaıǵyly oqıǵa ornyna aýyldyń barlyq turǵyny jınalǵan. Olardyń pikirinshe, eger tótenshe jaǵdaılar qyzmetiniń jabdyqtalýy tıisti deńgeıde bolsa, áıeldi qutqarý múmkin edi.
«Biz osynda júgirip kelgen kezde men ápkem Baıandy izdeı bastadym. Ol jıen nemeresi úıindilerdiń astynda qalǵanyn aıtty. Bizben birge kelgen Qorǵan esimdi jigit kúrteshesin sheship alyp, ishke kirip ketti. Qatty aıaz bolsa da, ol júgirip kirip, balany qutqardy. Ájesiniń de tiri ekenin aıtty. Men óz kózimmen kórdim, bári vıdeoǵa túsirip aldym. Traktor kelip, peshti kótermek bolǵanda kabeli úzildi. Ekinshi ret kótergende de kabeli qaıta úzildi», – deıdi Botaqara kentiniń turǵyny Bıbinur Janasheva.
Baıan Kóbentaeva sol túni qaıtys bolǵan qudalarynyń qabyrǵalas kórshisi boldy. Ol da kúızeliske tústi. Óıtkeni, úıindilerdiń astynda qudalary men jıen nemeresi qaldy. Sol qaıǵyly túndi áli kúnge deıin umyta almaıdy. Biraq bárinen buryn ony kelesi kúni tańerteń odan kómek kórsetýden bas tartý týraly qaǵazdarǵa qol qoıýdy talap etken jergilikti bıliktiń áreketi qapalandyrady.
«Men sol qaıǵyly oqıǵadan keıin bir táýlikke jýyq uıyqtamadym, jıen nemeremmen qalalyq aýrýhanaǵa bardym. Tańerteń bizdi ákimdikke jınady. Ózim kúızeliske túsip, eseńgirep júrsem de ákimdiktegi qyzmetkerler artymnan júgirip, qaǵazdarǵa qol qoıýdy surady. Bul – kıim men qujattardy qutqardyq degen kelisim degen edi. Men qol qoıdym. Al bul kómekten bas tartý qaǵazy bolyp shyqty. Biz ózimizge kelgenshe birneshe kún kúte turýǵa bolady ǵoı. Men úıden qujattar men kıimderden basqa eshteńe alǵan joqpyn. Barlyq jıhazym áli tur. Sebebi, TJD qyzmetkerleri jıhazǵa tıispeý kerektigin, qabyrǵa qulaýy múmkin ekenin eskertti», – deıdi Baıan Kóbentaeva.
Sol qaıǵyly túnnen beri bes aıǵa jýyq ýaqyt ótti. Alaıda, zardap shekkender jergilikti bıliktiń kómegin sezine almaı otyrǵanyna shaǵym aıtady. Osy oraıda, aýdandyq ákimdikten zardap shekkenderdiń nege áli kúnge deıin zańǵa sáıkes kómek almaǵanyn surap kórdik. Buqar jyraý aýdany ákiminiń orynbasary Berik Kópbaev jaýap berdi.
«Qaıǵyly oqıǵa kezinde 12 adam zardap shekti. Biz zań aıasynda barlyq zardap shekken adamdarǵa baspana berdik. Áli baspana almaǵan jalǵyz adam – Dáýren Tursynbekov. Bul onyń ýaqytynda ıpoteka alýyna baılanysty jáne oǵan jumysynan organ qyzmetkeri retinde turǵyn úı járdemaqysy beriledi. Biz jergilikti atqarýshy organ retinde keltirilgen zalaldy esepteı otyryp, oǵan balamaly turǵyn úı usyndyq. Biraq ol jumys ornyndaǵy turǵyn úı tólemine baılanysty biz usynǵan úıdi ala almaıtynyn aıtty. Bul úsh bólmeli úı, ortalyq jylytýǵa qosylǵan, jóndeý jumystarynan ótken. Biraq kommýnaldyq menshiktegi turǵyn úı. Eger biz kelisimshart jasasaq, onda oǵan jumystan turǵyn úı tólemderin tóleýdi toqtatady. Óıtkeni ol resmı túrde úıdiń ıesi bolady. Alaıda, ol jumys ornynan aı saıynǵy tóleminen aıyrylǵysy kelmeıdi. Sol úshin basqalaı kómek berýdi surap otyr», – deıdi aýdan ákiminiń orynbasary.
Sondaı-aq ol máseleni basqa jolmen sheshý úshin arnaıy qurylǵan qoǵamdyq qordyń qarajaty esebinen zardap shekken adamǵa turǵyn úı satyp alý týraly sheshim qabyldanǵanyn aıtty. Alaıda buǵan biraz ýaqyt qajet.
«Biz zań aıasynda kómek eki taraptan qarastyrylatynyn túsindiremiz: memlekettik bıýdjetten qıraǵan úıdiń shyǵynyna teń turǵyn úı bólinedi, al ekinshiden – qoǵamdyq qor esebinen zardap shekkenderge tehnıka, jıhaz jáne basqalaryn satyp alýymyz kerek. Bul qoǵamdyq qor qaıǵyly oqıǵadan keıin birden quryldy jáne qazirgi ýaqytta bul shyǵyndardy jabýǵa jetkilikti qarajat jınalmady. Dáýren Tursynbekov suraǵandaı, biz oǵan baspanamen kómektesýdiń basqa joldaryn izdeımiz. Eger qoǵamdyq qorda oǵan úı satyp alý úshin jetkilikti soma jınalsa, alyp berer edik. Mundaı qoldaý is-tájirıbemizde buryn bolǵan. Eger kómek alýshynyń kommýnaldyq turǵyn úımen qandaı da bir nıýanstary bolsa, olarǵa qor qarajaty esebinen úı satyp alynady. Biz de osylaı jasaǵymyz keledi. Ol resmı túrde kommýnaldyq turǵyn úıden bas tartqan joq. Sondyqtan oǵan qor esebinen qajetti soma jınalǵan jaǵdaıda ǵana úı satyp ala alatynymyzdy eskerttik. Bul biraz ýaqytty alady. Osynyń bárin eskere otyryp, oǵan ýaqytsha baspana usyndyq. Biraq ol bas tartty. Ol barlyq máseleni túpkilikti sheshýdi talap etip otyr. Bul, árıne, úlken tragedııa. Ol ata-anasynan aıyryldy. Biz ókilettikter men zań sheńberinde barlyq jaǵynan kómektesýge tyrysamyz. Oǵan qolymyzdan kelgenniń bárin usyndyq», – dep túsindirdi Berik Kópbaev.
Zardap shekken otbasy usynylǵan úı nashar bolǵandyqtan, bas tartypty. Aıda Saǵyntaevanyń aıtýynsha, ákimdik usynǵan úıde bir kún turý da múmkin emes.
«Tórt aı ótti, biraq bizge materıaldyq shyǵyn da tólenbedi. Qorda qarajat jınalmady deıdi. Baspana týraly múldem aýyz ashpaımyn. Olar bizge usynǵan úıge tipti qaraý qorqynyshty. Bul – birneshe jyl boıy eshkim turmaǵan, qaraýsyz qalǵan úı. Kógergen, ylǵaldanǵan jerleri kóp. Biz tek sol jerde turýdan bas tarttyq. Biraq turǵyn úı alýdan múldem bas tartqan joqpyz. Osydan keıin ákimdik biz ózimiz turǵyn úıden bas tartty dep, qolaıly úı izdeýdi múldem toqtatty. Bizdiń páterimiz jaqsy kúıde bolǵan edi, al olar usynǵan úı óte eski. Bizde barlyq jabdyq, jıhaz boldy, jóndeý júrgizilgen – bári jańa boldy. Muny kórshiler de rastaı alady. Bizdiń eki kórshimizge jıhazǵa tapsyrys bergenin estidik. Olarǵa baspana da berilipti», – dep shaǵymdanady Aıda.
Basqa zardap shekkenderdiń turǵyn úı alǵanyn ákimdik joqqa shyǵarmaıdy. Aýdan ákiminiń orynbasary aıtqandaı, olar ózderi usynǵan úılerde turýǵa kelisip otyr.
«Qaıǵyly oqıǵadan keıin zardap shekkenderdiń barlyǵyna ýaqytsha baspana berdik. Komıssııa quryldy, táýelsiz sarapshy-baǵalaýshylar keldi. Zardap shekken 7 páterdiń 5-i kommýnaldyq menshikte boldy. Eki páter jekeshelendirildi. Turǵyndarmen kelisip, páterlerdi satyp alyp, qıraǵannyń ornyna berdik. Al jıhaz ben tehnıkaǵa keletin bolsaq, biz naryqtyq quny boıynsha túgendeý men baǵalaýdy júrgizdik. Bul zalal qoǵamdyq qordyń qarajaty esebinen óteledi. Qajetti soma jınalǵannan keıin barlyǵyna bir ýaqytta tólenedi. Biz qalǵan turǵyndarmen birinshi kezekte Dáýren Tursynbekov kómek alady dep kelistik, óıtkeni ol eń kóp zardap shekti. Ol qoǵamdyq qorǵa zııandy óteý týraly ótinish jazýy kerek. Biraq áli jazǵan joq», – deıdi Berik Kópbaev.
Aıtýynsha, Dáýren Tursynbekov bul máseleni sheshý úshin zańgerlerdi jaldaǵan. Ákimdik ókili zardap shekken adamǵa kómektesýge daıyn ekenin aıtady. Biraq bári zań aıasynda. Dese de zańnyń ádildigine zardap shegýshi tarap kúmándanyp otyr. Qaza tapqandardyń kelini Aıda Saǵyntaeva qaıǵyly jaǵdaıǵa kináli barlyq adam jazalanýy kerek dep esepteıdi.
«Olar barlyq kináni qaıtys bolǵan jumysshy ózbekke ilip qoıǵysy keledi. Biz kinálilerdiń jazalanǵanyn qalaımyz. Bul jumysshyǵa muzdatylǵan tsılındrdi ákelgen sol páterdiń ıesi. Al jumysshy ıesiniń tapsyrysyn oryndady. Buǵan ákimdik te kináli», – deıdi Aıda Saǵyntaeva.
Alaıda, bul zardap shekken otbasynyń bir ǵana narazylyǵy emes. Olardyń aıtýynsha, qıraǵan úı apatty jaǵdaıda turǵan. Sondyqtan jarylys saldary osynshalyqty qaıǵyly boldy.
«Bul úı birneshe jyldan beri apatty dep sanalǵan. Biz birneshe ret shaǵymdandyq. Biraq ákimdik osy úıden kem degende bir kirpish qulaǵan kezde kóshiretinin aıtty. Endi, mine, úıdiń edeni qulap, adamdar qaıtys boldy. Tipti jertóle de joq. Ár joly biz tereze astyndaǵy jarylǵan jerlerdi jóndep otyrdyq. Bizdiń bul úı tipti kartada joq jáne kireberis jol joq. Bul úı áldeqashan buzylýy kerek edi. Tipti, bastapqyda durys salynbaǵan. Ákimdik úıdiń qashan paıdalanýǵa berilgenin de bilmeıdi. Olar 2014 jyly tapsyrdy deıdi, biraq adamdar 2012 jyldyń aıaǵynda, 2013 jyldyń basynda qonystana bastady», – deıdi Aıda Saǵyntaeva.
Alaıda Berik Kópbaev bul málimetti joqqa shyǵaryp otyr.
«Eger bul úı apatty dep tanylsa, onda eki turǵyn páterin jekeshelendire alar ma edi? Bul úılerge áleýmettik jaǵdaıy tómen jaqyn aýyldardyń turǵyndary qonys aýdardy. 2014 jyly paıdalanýǵa berilgen. Salystyrmaly túrde jańa úı bolyp sanalady. Bul úı apatty boldy dep turǵyndardyń nege súıenip aıtqanyn bilmeımin. Eger solaı bolsa, onda resmı shaǵymdar bolar edi. Biraq mundaı shaǵymdar túsken joq», – dep jaýap berdi aýdan ákiminiń orynbasary.
Ázirge eki tarap ortaq kelisimge kelgen joq. Al Dáýren Tursynbekov jubaıymen jáne úsh balasymen ázirge týystarynyń úıin panalap otyr.
