Qara sabyn - qazaqtyń patenttelmegen tapqyrlyǵy
Sol pıǵyly bótenderdiń syńarezýliginen ǵoı «qazaqtardyń revolıýtsııaǵa deıin 2-aq paıyzy saýatty bolǵan» degen «teorııanyń» shyǵyp júrgeni. Alaıda qazaq halqynyń densaýlyǵyna degen kózqarasy halyq bolǵannan damyp kele jatqan toqtaýsyz ár ýaqytta jańalyǵyn ortamen bólisip, jan saýlyǵy mol ekendigin talaı ǵasyrdan ǵasyrǵa jetkizgen.
Týmysynan talantty halyqty jabaıy etip kórsetýden bireýler upaı jınasa jınaıtyn shyǵar. Alaıda, bárine tarıhtyń ózi tóreshi. Áńgimeniń ashyǵyn aıtsaq, Eýropalyqtarǵa monshaǵa túsýdi, shalbar kııýdi úıretken bizdiń arǵy ata-babalarymyz ekeni anyq. Halqymyz «táni saýdyń jany saý» dep bekerge aıtpasa kerek. Tándi de, jandy da saý etý úshin qazaq halqy tazalyqqa erekshe mán bergen. Búgingi urpaqtan-urpaqqa jalǵasqan «dáret alý» dástúri osy tazalyqtyń aıqyn kórinisi ekeni anyq.
Búgin qazaqtyń bireýlerge shalbar kııýdi úıretkenin aıtpaı-aq qoıalyq. Odan beri túskende de jáı ánsheıin kúndelikti ómirde tutynatyn buıymdarynyń ózi de yqshamdyǵymen, tánge de, janǵa da jaılylyǵymen, turmysqa beıimdigimen este qalmaı ma?!
Bárin sanamalap qaıtesiz, búkil Batystyń kýlınarlary qazaqtyń basqa taǵamdaryn aıtpaǵanda, bir qurtty almastyratyn ne oılap taýypty?! Qazaqtyń kúndelikti turmysynan mundaı mysaldardy tizbeleı bersek óte kóp. Biz sonyń ishindegi búgingi tańdaǵy umyt bolyp bara jatqan, burynǵy ájelerimiz óz qoldarymen qazanǵa bulǵap, qatyryp alatyn qara sabyny týraly áńgime etýdi jón kórdik.
Qazirgi urpaq qara sabyndy kórmegeli qashan. Dúkenge sabyn alýǵa bara qalsańyz búgingi zaman talabyna saı óndirilgen sabynnyń san túrin kezdestirýge bolady. Alaıda, qazaqtyń baıyrǵy qara sabynyn emge tappaısyz.
Qara sabyn tek kirdi ǵana almaıdy, onyń erekshe emdik qasıeti bar ekenin bireý bilse, bireý bile bermeıdi. Kezinde ata-babalarymyz osy qara sabynmen basy-kózin de, kir-qolańynda jýǵan. Sol sabynnan betimiz bórtip ketti, shashymyz túsip qaldy degendi estigen emespiz. Kerisinshe qazir bir sabyn satyp alyp edim: «betim bórtip ketti, shashymdy túsirdi, denemdi qyshytty» dep ýáj aıtatyndar kóp. Sebebi, búgingi sabyndardyń quramy hımııalyq qospalarǵa toly. Paıdalanýǵa qolaıly bolǵanymen adam densaýlyǵyna zııandy jaqtary kóptep kezdesedi.
Qara sabyndy qalaı daıyndaıdy?
Qyryq túrli dertke shıpa qara sabyndy daıyndaýdyń túk te qıyndyǵy joq. Daıyndalý tehnologııasy barynsha qarapaıym. Al, kez kelgen ulylyq qarapaıymdylyqtan bastaý alady.
Sonymen, qara sabyn qazaq halqynyń turmysymen bite qaınasqan tutyný buıymdarynyń biri. Onyń negizgi quramy - alabota, túıeqaryn, ermen, sekseýil qatarly ósimdikterdiń kúli men kádimgi maldyń maıy. Joǵaryda atalǵan ósimdikterdi kúzde japyraǵy sarǵaıǵan kezde qıyp, ne oryp ákelip, keptirip, órtep, kúlge aınaldyrady. Kúldi qazan toly sýǵa qaınatyp, kúldiń quramyndaǵy saqardy tundyryp alady. Sosyn ony qashan qoıylǵansha toqtamaı aralastyryp otyrady. Ósimdik kúli aqyrynda aq untaqqa, ıaǵnı aq talqanǵa aınalady. Mine, saqar degenińiz osy. Bul qazaqtyń ósimdik kúlin mánerlep saqar jasaý óneri sanalady.
Al, sabynǵa aınaldyrǵanda bir shyny saqarǵa bir shyny maı quıyp, taǵy da otqa qoıyp aralastyrady. Saqar men maı aralasyp, ılengen qamyr formasyna kelgende onyń kólemine qaraı qoıdyń ne túıeniń júnin qosady. Sebebi, sabyn bir-birin jaqsy ustap turýy úshin. Ábden aralasyp bolǵan sabyndy taza bulǵa, ıaǵnı mataǵa domalaqtap orap, keptiredi. Jaqsylap kepse, sabynyńyz daıyn boldy degen sóz.
Qara sabyndy jasaýda qatyp qalǵan zańdylyq joq. Árkim óz qalaýymen ár túrli etip jasaı beredi. Keı adamdar ártúrli hosh ıisti shópterdiń nilin, úlpildek japyraǵyn untaqtap sabynǵa qosý arqyly sabyndy hosh ıisti etip te jasaıdy.
Qara sabynnyń qandaı emdik qasıeti bar?
Qara sabyn adam denesine shyqqan jarany, syzdaýyqty ketiredi. Qara sabynmen qotyr bolǵan adamdy da emdep jazady. Ol úshin eshqandaı da dári-dármek satyp alýdyń qajeti joq. Qazir biraz allergologtar kóptegen teri aýrýlarynyń búgingi zamanǵy sabynnan paıda bolyp jatqandyǵyn da joqqa shyǵarmaıdy.
Buryn qara sabyn jasaǵan kún otbasy úshin úlken mereke bolǵan eken. Sebebi, qara sabyndy árkim jasaı bermegen. Aýyl jurtshylyǵy kim sabyn jasasa, soǵan sálem aıta kelip, qara sabyndy qalap surap alady eken. Qazan túbinde qalǵan sabynnyń bólikterin kishkentaı etip, ádemilep domalaqtap, balalardy jýyndyrýǵa paıdalanǵan. Muny buzaýshyq dep ataıdy. Sonymen qatar, buzaýshyqty «mynaý seniń buzaýshyǵyń» dep qyz balalarǵa menshiktep beretin de dástúr bolǵan. Demek, qara sabyn qazaqtyń turmysynda jalǵyz turmystyq buıymnyń ǵana rólin atqarmaǵan.
Eshkim qara sabyn óndirýdi memlekettik deńgeıde qolǵa alaıyq dep otyrǵan joq. Sebebi, búgingi urpaq onyń qadir-qasıetin túsine bermeıdi. Alaıda, qara sabyndy kerek qylatyndarǵa ony daıarlaý túk te qıyndyq týdyrmaıtynyn aıtqymyz keledi. Joǵaryda atalǵan ósimdikter elimizde jetkilikti. Jasalýy da qarapaıym, eshqandaı tehnıka kerek emes, úlken qara qazanyńyz bolsa bolǵany.
Qara sabyn umytylyp bara jatqan ulttyq ónimderimizdiń biri ǵana. Basqa da qanshama ulttyq ónimderimiz eskerýsiz umytylyp bara jatyr. Ótken tarıhymyzǵa moıyn buryp qarasaq, qazaqtyń patenttelmegen tapqyrlyqtary jeterlik. Osylardyń barlyǵyn zerttep, zerdelep, zaman talabyna saı jańǵyrtyp, qoǵamdyq óndiriske salsaq, suranysqa ıe bolaryna esh kúmán keltirmeımiz.
Kúnsultan OTARBAI
