«Qara lashyq arman bop...» - baspasózge sholý

None
None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 3 qazan, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

« Egemen Qazaqstan » gazetiniń jazýynsha, Ulttyq kásipkerler palatasy 2015-2025 jyldarǵa arnalǵan Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl baǵdarlamasyn qoldap, ony júzege asyrý boıynsha Jol kartasy aıasynda kásipkerlerdi sybaılas jemqorlyqtan qorǵaý sharalaryn ázirleýge qatysýdy usyndy. QR UKP Basqarma tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov otyrysta sóılegen sózinde sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jolynda «Nur Otan» partııasynyń atqaryp otyrǵan jumysyna tolyq qoldaý tanytyp, kásipkerlik qyzmette jemqorlyq quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alýda bıýrokratııalyq protsedýralardy jeńildetý jáne osyǵan jergilikti atqarýshy organdardyń belsendi túrde járdemdesýi pármendi shara ekenin atap ótti. «Ulttyq kásipkerler palatasy óz tarapynan «Іskerlik ahýal» táýelsiz reıtınginiń nátıjelerin, sondaı-aq, Ulttyq palataǵa kásipkerlerden kelip túsetin ótinish-hattar boıynsha statıstıka málimetterin usyna otyryp, «Nur Otan» partııasynyń Memleket basshysy men qoǵam aldynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres baǵdarlamasynyń júzege asyrylýy boıynsha daıyndaıtyn jyl saıynǵy esebin ázirleýge qolushyn berýge daıyn ekendigin bildirdi», - delingen « Kásipkerler jemqorlyqqa qashanda qarsy » atty taqyryppen berilgen maqalada.

Bıylǵy Parlament Senaty depýtattaryn saılaý úderisine elimizdiń syrtqy saıasat vedomstvosynyń usynysymen shetelder men halyqaralyq uıymdardan 129 baıqaýshy tirkelse, sonyń biri - Grýzııa ókili. Arnaıy baıqaýshy retinde kelgen Grýzııa parlamentiniń múshesi Mıhaıl Machavarıanımen « Egemen Qazaqstan » tilshisi áńgimelesip, ony basylymnyń búgingi sanynda « Bul ádil saılaý múmkindigi » degen taqyryppen jarııalady. Basylym tilshisiniń saýaldaryna tuşymdy jaýap qaıtarǵan baıqaýshy: «Saılaýdyń bul túri, ıaǵnı halyq ókilderi arqyly saılaý halyqaralyq tájirıbede bar. Bizde de buǵan deıin jergilikti ózin ózi basqarý júıesi saılana salysymen aýdan basshysyn tańdap alatyn. Men ózim sol júıeni qatty qoldaǵan edim. Qazir ol ózgertilip, jergilikti aýdan basshylyǵy tikeleı saılaý arqyly tańdap alynatyn bolǵan. Sondyqtan da eń bastysy - qaı elde bolmasyn, qaı jerde saılaý ótpesin depýtattyqqa kandıdattardyń saılanýǵa degen múmkindikteri saqtalýy tıis. Sizderde ádil saılaý ótkizýge múmkindik mol degim keledi», - deıdi.

***

«Túrki álemine ortaq «álipbıdiń» qajettigine keıbir senatorlar kúmán bildirýde. Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótken Senattyń keshegi jalpy otyrysynda depýtattar Májilis maquldaǵan «Túrki akademııasyn qurý týraly» kelisimdi qarady», dep jazady « Aıqyn » gazeti búgingi sanyndaǵy « Latyn álipbıi kerek pe? » degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, otyrys barysynda senator Qojahmet Baımahanov túrki elderine ortaq álipbıdiń qajetsizdigi týraly oıyn ashyq aıtty: «Bizdiń qalyptasqan óz kırıllıtsamyz bar emes pe?», - dedi ol. Eger latynshaǵa kóshsek, Keńes tusyndaǵy ádebı-shyǵarmashylyq muralardan keler urpaq kóz jazyp qalady dep alańdaıtyndar depýtattar arasynda da bar eken. Degenmen, Túrki akademııasynyń basshysy Darhan Qydyráli basý aıtyp, onyń ǵasyr ortasyna taıaý keleshektiń úlesinde ekendigin habarlady. «Ózbekstan, Túrikmenstan, Ázirbaıjan latyn qarpine kóshken. Sol sebepti Túrki akademııasyn qurý kezinde onyń mindetteri men maqsattaryna «jınaqtalǵan álipbı túzý» Ázirbaıjan men Túrkııanyń usynysy retinde kirgizilgen bolatyn. Sebebi halyqaralyq qujat daıyndalǵanda, uıym qurýshy memleketterdiń ymyra-konsensýstyq sheshimi negizge alynady. Osy boıynsha «eger bolashaqta, ıaǵnı 2020, ne 2050 jyldarǵa qaraı Qazaqstan latyn qarpine kóshetin bolsa?» dep alynǵan. Jalpy, 1926 jylǵy Baký kongresiniń sheshimi bar, sonda álipbılerdi jaqyndastyrý týraly usynys jazylǵan. Sondyqtan Kelisimge de engizilip otyr», - dedi D.Qydyráli.

Qazaq jýrnalıstıkasy úısiz-kúısiz júrgeli qashan?! Memlekettik standartqa engizilmegen jýrnalıstik uıymdar páter máselesi boıynsha tirkelýge de quqy joq. Aqyl-oı ıesi, shyǵarmashylyq adamy baspanasyz júr? Bul - búgingi kúnniń eń ózekti máselesi. Dál osy jaıtty qozǵaǵan « Aıqyn » gazetiniń jazýynsha, keshe Senattyń jalpy otyrysynda tilshi qaýymdy kúpti etken baspananyń jyryn alǵashqy bolyp depýtat Nurlan Orazalın kóterdi. Depýtat óz sózinde: «Qazaqstan jurtshylyǵyna rýhanı qyzmet kórsetip, respýblıka kóleminde bolyp jatqan jańalyqtar men aqparattardyń der kezinde taraýyna, sonymen qatar saǵat-sát saıyn ózgerip turǵan jahandaný jaǵdaıyndaǵy ár alýan dúnıelik qubylystardy tanýda qomaqty mindet atqaryp júrgen jýrnalıster qaýymynyń qoǵamdaǵy orny arta túsýde. Bul - dálelsiz shyndyq», - deı kele, elimizde 252 elektrondyq BAQ-tyń, 146 teleradıokompanııanyń, 88 arna men 58 radıonyń, 1364 gazet pen 522 jýrnaldyń, 64 aqparat agenttiginiń bar ekendigin aıtty. «Senatordyń sózinde shyndyq bar. Qazirgi tańda jas jýrnalısterdiń kóbi otbasymen páterden-páterge kóship, sandalyp júr. Tapqan-taıanǵandarynyń kóbi páter jaldaýǵa ketedi. Al Almaty men Astanadaǵy páter jaldaý qunynyń qymbat ekeni belgili. Aılyq jalaqyńyzdyń seksen paıyzyn jalǵa berip otyrsa, qalǵan aqshaǵa qalaı kún kórýge bolatynyn ózińiz-aq baǵamdaı berińiz», - dep jazady basylym. Maqala « Qara lashyq arman bop... » degen taqyryppen berilgen.

*** 26 myńǵa jýyq almatylyq ishimdikke salynǵan belgili bolyp otyr. Bul jaıynda «Lıter» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Zatochennye v býtylke» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, Almatyda medıtsınalyq-áleýmettik ońaltý qalalyq narkologııalyq ortalyqta eki myńnan astam áıel «alkogolızm» dıagnozymen esepke alynǵan. Resmı derekterge qaraǵanda, aǵymdaǵy jyldyń 1 qazanynda 444 jasóspirim ishkish retinde esepke tirkelgen. Bul emdelýge óz erkimen kelip, tirkelgender. Emdelýshilerdiń arasynda egde jastaǵy adamdar da kezdesedi. Almaty oblysyna qarasty birqatar aýdandyq ákimdikterde testileýden ótkendigi jaıynda jalǵan sertıfıkatpen jumysqa turǵan sheneýnikter qyzmet etip kelgen, dep jazady «Ekspress K» gazeti juma kúngi nómirindegi «My akademıev ne konchalı» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, qazirgi kúni mundaı jalǵan sertıfıkatpen jumys istegen 33 qyzmetker anyqtalyp otyr. Tipti, keıbir sheneýnikter laýazymyn kóterip te úlgergen. Prokýratýra organdarynyń anyqtaýynsha, mundaı jalǵan sertıfıkattardy Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń Almaty oblystyq departamenti qyzmetkerleri daıyndaǵan. Іsti endigi ýaqytta qarjy polıtsııasy tergeýge aldy.

Сейчас читают
telegram