Qant salasyn damytý jospary qandaı máselelerdi sheshedi
Bul týraly QR Aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Ábilqaıyr Tamabek Úkimet otyrysynda aıtty.
«Keshendi jospar qant qyzylshasynyń egis alańdaryn keńeıtý arqyly shıkizat bazasyn ulǵaıtýdy, jańa sýarmaly jerlerdi iske qosýdy, sýarýdyń sý únemdeý tehnologııalaryn engizýdi, tuqym sharýashylyǵyn damytýdy, qant qyzylshasyn qaıta óńdeý boıynsha zaýyttardyń qýatyn tehnıkalyq jáne tehnologııalyq qaıta jaraqtandyrýdy, sondaı-aq jańa ınnovatsııalyq zaýyt salýdy kózdeıdi. QR Salyq kodeksiniń 411-babyna sáıkes, 2023 jylǵy 1 qańtarǵa deıin qyzylsha qantyn óndirý kezinde qosylǵan qun salyǵyn 70%-ǵa deıin tómendetetin salyq jeńildikteri kózdelgen», - dedi QR AShM ókili.
Josparda atalǵan preferentsııanyń qoldanylý merzimin uzartý sharasy, tizbeni quraq qantpen tolyqtyrý da kózdelgen. Budan basqa, qant baǵalarynyń eń tómengi deńgeıin (BTD) engizý, memlekettik qoldaý sharalaryn usyný tetigin jetildirý, onyń ishinde, qant qyzylshasyn qaıta óńdeýge tapsyrýdaǵy sýbsıdııalaý normatıvterin, tuqymdar men býdandar baǵasynyń ósýin eskerip, tuqym sharýashylyǵyn sýbsıdııalaý normatıvterin ulǵaıtý pysyqtalady.
Tutastaı alǵanda, shıkizat bazasyn damytýǵa arnalǵan ınvestıtsııalardyń jalpy kólemi – shamamen 495 mlrd teńge. Materıaldyq-tehnıkalyq qundylyqtardy sýbsıdııalaýdyń qajetti kólemi 168 mlrd teńge, onyń ishinde qant zaýyttarynyń negizgi jáne aınalym qarajatyn tolyqtyrýǵa qajetti sýbsıdııalar kólemi – 39,3 mlrd teńge.
«Keshendi jospardy iske asyrý aldaǵy 5 jylda otandyq shıkizattan óndiriletin qant kólemin 250 myń tonnaǵa jetkizýge múmkindik beredi. Bul rette 2026 jylǵa qaraı 2021 jylmen salystyrǵanda ımport úlesi 58%-dan 17%-ǵa deıin tómendeıdi, otandyq shıkizatty qaıta óńdeý esebinen qamtamasyz etý 7%-dan 43%-ǵa deıin ulǵaıady. Qant salasyn damytý máselesi barlyq múddeli taraptardyń úılestirilgen is-qımylyn talap etetinin eskere otyryp, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa keshendi jospar is-sharalaryn sapaly jáne ýaqtyly iske asyrýǵa kómek kórsetýdi tapsyrýdy suraımyz», - dedi Ábilqaıyr Tamabek.
Aıta keteıik, toqsanynshy jyldardan bastap eldegi qant qyzylshasy alqaby 85 myń gektardan 11,6 myń gektarǵa deıin tómendegen.
Vıtse-mınıstrdiń aıtýynsha, respýblıka boıynsha jylyna 532 myń tonna qant tutynylady, onyń ishinde otandyq shıkizat, ıaǵnı qant qyzylshasy esebinen qamtamasyz etý deńgeıi 7%-dy, otandyq zaýyttardyń quraq qantyn óńdeý esebinen – 35%-dy quraıdy, 58% qant ımportqa tıesili.
