«Qanmen jazylǵan kitap»: Erlik degenimiz - durys júrgizilgen áskerı tárbıeniń jemisi

None
None
ASTANA. QazAqparat - Uly Jeńistiń 70 jyldyq merekesine arnalǵan tarıhı mańyzdy aıdardy ári qaraı jalǵastyramyz. QazAqparat Halyqaralyq agenttigi budan buryn Baýyrjan Momyshulynyń «Moskva úshin shaıqas» romanyn nazarlaryńyzǵa usynǵan bolatyn. Shyǵarma oqyrmandar tarapynan joǵary suranysqa ıe boldy. Biz aldaǵy ýaqytta batyrdyń «Qanmen jazylǵan kitabyn» sizdermen birge oqýdy jón kórip otyrmyz.

Otty jyldarda qan keshe júrip, qan-terin sarqyp, bolashaqqa amanat retinde qaldyrǵan jazýshynyń bul eńbegi jastardy patrıotızmge, erlik-jigerge, adamgershilikke tárbıeleıtin ónegeli ómir mektebi bolary anyq.

*** Erlik degenimiz ne? Bul - adamǵa týa bitken qasıet emes, durys júrgizilgen áskerı tárbıeniń jemisi. Erjúrektilik pen batyrlyqty naızalasqan qolma-qol urystan kórgisi keletin adam qatelesedi. Erlik - tabıǵat syıy emes, eń aldymen ózińniń ar-namysyńdy jáne azamattyń qasıetti abyroıyn uıatqa qalý, opasyzdyq pen masqara bolý seziminen qorǵaı otyryp, adamnyń eń uly sezimin - azamattyq paryzyn oryndaý úshin osyndaı adamgershilik, teńdikte ózińmen saıysqa túse otyryp, tutas kollektıv ómiriniń ıgiligin ǵana emes, sonymen qaýip-qaterin de bólisip, jaýdy barynsha joıý, janǵa-janmen, qanǵa-qanmen aıaýsyz kek alý jolymen jeke basyńdy jáne otandastaryńdy qaýipsiz etýge umtylý, sanaly túrde qaýip-qaterge bas tigýge májbúr etý. Batyldyq - qımyl áreket esebin táýekel etýmen úılestire alýshylyq. Táýekeldi esep aqtaıdy. Esepsiz táýekel - tul. Kózsiz batyrlyq - eptilikti batyldyqpen ushtastyra bilýshilik. Oılanbaı jasalynǵan kózsiz batyrlyq - esersoqtyq. Eptilik - adamnyń aqyl-oıyn ushqyr oılaı bilýge, dene qımylyn ıkemdilikke, bulshyq etteriniń shıyrshyq ata qozǵalys jasaýǵa qatań júıeli túrde tárbıeleýdiń (jattyqtyrýdyń) nátıjesi. Kelesi másele soldat týraly. Bul - bylaısha aıtqanda, óte kúrdeli máselelerdiń biri. Búgingi kúni ádilin aıtsaq, áskerı taqyryptaǵy barlyq shyǵarmalar men zametkalarda soldattyń beınesi ashylyp kórsetilmeı keledi, onyń ornyna jansyz qaǵaz adamnyń obrazy jasalynýda. Olardyń shyǵarmalarynda soldat adamzattyń áldebir jaratylysy bólek perzenti sııaqty sýrettelinedi, sóıtip soldattyń shynaıy beınesi shyqpaı qalady. Qorqynyshqa oralaıyqshy. Men sizderge «Urys kezindegi qorqynysh» dep atalatyn qoıyn jazbalarymnan úzindi keltireıin dep edim: «Urysta adamnyń barlyq qasıetteri synǵa túsip, tekserilip, bári de sheshiledi. Urys ótiriktiń, jalǵan batyrlyqtyń bet perdesin syryp tastaıdy, ekijúzdilik oqtyń astynda shydas bermeıdi. Urysta záre-qutyńnyń ushqanyn jasyra almaısyń. Batyldyq múldem joǵalady, bolmasa óziniń barlyq kórinisimen tek urysta ǵana kórinedi. Jaýynger óziniń qarýymen kúshti, biraq ta alyp batyrdyń qara kúshi de tabandy jaýyngerdiń jaı qarýynyń aldynda qaýqarsyz bolatyny sııaqty álsizdiń qolyndaǵy eń qýatty qarý da dármensiz. Tabandylyq - batyldardyń qalqany. Qutqarý - qashýda emes, qorǵaný men shabýyl jasaýda. Kimde-kim qorǵanbasa, sol óledi. Táýekelsiz erlik joq. Shabýylǵa shyqqan, ólimdi kútpeı, ólimge betpe-bet barǵan adam ǵana jeńip shyǵady. Óıtkeni ol ómirdi óte súıedi, ómir men otannyń azattyǵy úshin urysqa attanady. Urysta ómir eshkimge syılanbaıdy, ol jaýlap alynady, óıtkeni urys aıaýshylyqty bilmeıdi.Qaýiptilik urysta joramaldan naqtylyqqa aınalady, ol tikeleı jaqynnan seziledi - aınalaǵa ólim qaýpi tónip, árbir qadam saıyn kúsheıip, údeı túsedi. Janyńdaǵy seriktesteriń oq tıip sırep, ysqyryna zýlaǵan oq, snarıadtar men mınalar ulı, qulaq tundyra yzyńdaı ushyp, kedergige qatty soǵyla, gúrs ete jarylyp, jan-jaqqa ártúrli kólemdegi tıgen jerin opyryp, jaraqattap, mertiktiretin, jolyndaǵynyń bárin jaıpap ótetin jaryqshaqtar ushady da, jarylys bolǵan jerden qan aralas shań, topyraq, balshyq aralas qop-qoıý qara tútin tereń shuńqyr qaldyra aspanǵa kóteriledi. Maıdan dalasy men aspanynan sát saıyn ólim qaýpi tónedi. Ýaqyt jyljyp óte beredi, bir saǵat - 60 mınýt ótedi, bir mınýtta - 60 sekýnd, al sekýndyna myńdaǵan adam qaza bolady, olardyń jer baýyrlap jyljýyna, júrýine, qarsy júgirýine týra keledi. Adam ómirinde buryn-sońdy bolmaǵan syn saǵat - qorqynysh sezimi men paryz sezimi taıtalasqa, arpalysqa, jan bepip, jan alysýǵa túsedi, tipti ábden ashynǵan ań da qorqynysh pen paryz sezimi sııaqty qatal arpalysqa túse qoıýǵa dármensiz bolar: «Sen ólesiń, seniń jastyq shaǵyń osymen bitti, seni qazir óltiredi, bolmasa qaıtyp bas kótertpeıtindeı etip janshyp tastaıdy, seniń deneńniń byt-shytyn shyǵaryp, butarlaıdy, seni eshkim de taba da, jerleı de almaıdy». «El qaıda, Edil qaıda, mura qaıda, Esh pende ál aqýalyń suramaıdy. Osy jerde ajal jetip ólip ketsem, Esh pende, oı baýyrym, dep jylamaıdy». «Qutylýǵa asyq, jasyryn, zytyp kelemiz, tezirek zytyp, júgirip kelemiz...» Qorqynysh sezimi aıaǵyńdy artqa tartady nemese qorǵasyndaı aýyr salmaqpen jerge jabystyra túsedi, bolmasa shıneldiń eteginen jabysyp, ilgeri jibermeıdi. Qolyń talyp, ál ketip, saýsaqtaryń shúrippeni basýǵa kelmeıdi, kóz sharasynan shyǵyp, qaraýylǵa alyp, nysanany kózdeý túgili qaraýdan da qorqady. Býyndary dirildep, tizesi qaltyraıdy. Ókpesi aýa jetpeı alqynady. Keýdeńde júregiń dúrs-dúrs soǵady, túsi qashyp, óńi sup-sur bolyp ketedi. Júıkesi shegine jete shıryǵady: munyń bári qashý kerek, artqa qaramaı zytý kerek, qutylý qajet degendi bildiredi. Sen adamsyń! Sen azamatsyń! Sende uıat, masqara bolý, opasyzdyq sezimi bar - sende jeke bastyń asyl abyroıy, óz otbasyńnyń abyroıy, óz ultyńa degen maqtanysh - paryz sezimi bar. Sen jalǵyz emessiń, bul aýyrtpalyq seniń jalǵyz ózińe ǵana túsip turǵan joq, janyńda ózińniń otandastaryń, seniń qarýlas joldastaryń bar, olar senen kem emes, sen sııaqty, bular da ómir súrgisi keledi. Seniń qara basyńa bola shynymen basqalar seniń úı- ishińdi, ata-anańdy, seniń týǵan halqyńdy qoıan júrek dep ataǵany ma! Basqa jurt bular Otan degen sózdi júregimen emes, tiliniń ushymen aıtady demes úshin óz basyńa, úı-ishińe, týǵan halqyńnyń atyna kir keltirip, qorlyq tańbasyn túsire kórme. Olar seniń esimińdi ataýǵa arlanyp, seni máńgi baqı qarǵamaıtyndaı áreket etkin. Oılanshy! Eger sen buqpantaılap qasha jónelseń, onda óz zamandasyńnyń aldynda masqara bolasyń, laǵynet qarǵys aıtady, jurttyń bári senen syrt aınalady: senen áke- shesheń de satqyn retinde bezinip, beti kúıip, kórshileriniń júzine qaraı almaıtyn bolady. Áıeliń de birjola senen bezinip, saǵan ózińniń júrek syryn ashqan baqytsyz kúndi sherli kóńilmen eske alatyn bolady. Seniń súıikti balalaryń da bezinip, myna barlyq baqytsyz balalardyń ishinde eń baqytsyzy bolmaq. Olar seniń famılııańdy alyp júrýge uıalyp, ózderiniń ákesiniń kim bolǵanyn jasyratyn bolady. Ózińniń qaıǵyńdy, qıyndyǵyńdy, qaýip-qaterińdi bóliskiń kelmeıtin joldastaryń, jerlesteriń de birjola syrt beredi.Eger seni ustap alatyn bolsa - onda satqyn, opasyz adam retinde atyp tastaıdy, ádil túrde masqaralap, seniń qanyńmen kollektıvtiń masqara bolǵan kúnásin jýady. Atyp tastalǵan jerde abyroıyń aırandaı tógilgen kúıde tastalǵan óleksedeı jatasyń. Oılanshy, qashý - jaýdan qutylýdyń joly emes, ólimnen de jaman, aýyr opasyzdyq. Saǵan ómirdi eshkim syıǵa tartpaıdy, ony óziń kúresip jeńip alasyń. Abyroıyńdy joǵaltpa. Boıyńa kúsh-qaıratyńdy jı: ómir súrgiń kelse, onda óziń men joldastaryńdy óltirgisi kelgenderdi óltir, sonda ǵana tiri qalasyń. Joldasyńdy da qutqaryp qalasyń, onda dańq ta, abyroı da seniki. Seni bári batyr dep aıtyp, maqtan etetin bolady. Bálkim múgedek bolyp ta qalarsyń, munyń ózi jurt jek kóretin jany múgedek bolyp júrgennen áldeqaıda artyq. Múmkin óz boryshyńdy oryndaý jolynda qaza tabarsyń, onda seni máńgi eske saqtap, alǵys sezimmen aıtatyn, maqtanyshpen eske alatyn bolady. Eseıe tús! Alǵa umtyl!- dep ámir beredi boıdaǵy paryz, adamgershilik sezimi. Soldatta osynaý ishki arpalys sátte, tarazynyń eki basy birese bir, birese ekinshi jaǵyna qaraı alma kezek aýytqı bastaǵan kezde, soldat osy eki birdeı sıqyrly sezimniń arbaýyna berilgen sátte buıryq beriledi. Komandırdiń buıryǵy, onyń ámirli de qarsylyqty basyp tastaıtyn úni, senimdi de sabyrly daýys yrǵaǵy - jaýynger keýdesine senimdilik uıalatatyn, onyń erik kúshin, júıkesin shırata túsetin, paryzyn oryndaýǵa serpin beretin, jaýyngerdi júreksizdiń qolynan masqara bolýdan aman alyp qalatyn, jaýyngerlik rýh berip, soldattyń ar-ojdanyn aldamshy, biraq ta jaman psıhologııadan - qorqynysh seziminen saqtap qalatyn Otannyń uldaryna bergen buıryǵy bolyp tabylady. Men joǵaryda: «...urysty basqarý - bul júıkeni (psıhıkany) basqarý» dep aıtqan sebebim sondyqtan edi. Mine, sondyqtan da urys kezindegi komandırdiń buıryǵynyń máni tek qana basqarý quraly retinde ǵana emes, sondaı-aq qorqynysh sezimin paryz seziminiń túpkilikti jeńý quraly retinde de máni baǵa jetkisiz. Jaýynger qorqynysh sezimin jeńip, kóptegen qaýip-qaterdiń ishinde ózin sabyrly sezinedi (árıne, salystyrmaly túrde) ol óziniń qarýynyń kúshine senedi jáne urys dalasynda aqylmen, sabyrlylyqpen, eseppenen áreket etedi, keıde tipti ózi ábden azap shekken, jaýǵa degen ábden qaınaǵan yza-kekpen alasuryp bas amandyǵyn da umytyp, qaýip- qaterge kózbe-kóz umtylyp, ony jeńip shyǵady. Bizdiń soldattar baspasózde, ásirese, Qazaqstan baspasózi betinde tym surqaı túrde kórsetiledi. Sondyqtan men 1942 jyldyń basynda qazaq jazýshylary men jýrnalısterine hat jazýǵa májbúr boldym. Olardyń kóbi ótkir jazylǵan hatty kóńilderine alyp, maǵan ókpelep qalypty. Sábıt Muqanov meniń myna óleń joldaryma qatty ókpelep qalypty: Jer kúńirenip, sý tasyp, qara bult kóshkende, El kúızelip, er qajyp qara tún basqa túskende, Ata tegi jer úshin, týysqan-týǵan el úshin, El erleri maıdanda belýardan qan keshkende Soǵys jazýshyǵa ne berdi? Jazýshy soǵysqa ne berdi? Daý emes meniń suraýym, kóptiń biri bolǵan soń,Meniń menim men emes, myńnyń meni bolǵan soń. Osynda qatysyp otyrǵan ekeý - Muhtar men Ǵabıt óz áriptesi men predsedatelge qosylýyna týra keler, bolmasa eziniń tvorchestvolyq jazýshylyq arynyń aldynda osy eki suraqqa jaýap berer dep oılaımyn, (olarǵa burylyp): Myna syn saǵatta, búgingi oıran tańda, eldiń eldigi, erdiń erligi týraly qolyma myltyq ustap júrgen men jazamyn ba, joq qalam ustaǵan sender jazasyńdar ma? Bel dúnıe, ol dúnıede jazý qaısymyzǵa borysh? Oılanyp kórińizdershi. Ókpeleý úshin úlken aqyldyń keregi de joq. «Jazýshylarǵa jazǵan hatymda» men eń aldymen soldat adam jáne adamǵa tán barlyq nárseler oǵan da tán dep aıtqym kelgen edi. Urystaǵy eń qaterli qarý - adam jany, oǵan qajetti oq-dári - rýhanı azyq bolmaq. Bul adam jan júıesin túsiný úshin onyń konstrýktsııasyn tolyq bilý qajet, bul qarý-jaraqty jabdyqtaý men paıdalaný úshin árbir burandasynyń detaldaryna deıin bilý kerek, onyń arsenaly júrekti baýrar jalyndy sóz bolýǵa tıis. Biz soldattyń - adamnyń jan-júıesin beınelep qarý-jaraq dep ataǵan ekenbiz, onda árbir qarý-jaraqty sıstema men kalıbrge bolý qajet. Soldattardyń quramy ártúrli, ártúrli sıstemaly jáne ártúrli kalıbrli. Gaýbıtsa sııaqty jan júıesi bar... oǵan vıntovkanyń oǵyn jiberedi, al usaq kalıbrli vıntovkaǵa kenetten snarıad jibere bastaıdy... Bizder jazýshylardyń tvorchestvosyn rýhanı azyq dep ataıdy ekenbiz, onda soldatqa jeńil oqylatyn, kúlkige qaryq etetin barlyq adam jóninde, adamnyń adamgershiligi týraly oılandyryp- tolǵandyratyn kitap berý kerek. Bul jóninde jazý, árıne, qıyn, biraq jazý qajet. Osyndaı paıymdaýlarǵa baılanysty men mundaı hatty jazýǵa májbúr boldym. Bizder alyp turatyn maıdan týraly jazylǵan orys ádebıetiniń 60 protsenti de brak ekenin aıtqym keledi, al qazaq ádebıetshileri bolsa, braktan qashyp, múldem jazbaýdy uıǵarǵan. Ras, bul - qarjyny únemdeý, biraq qazaq soldatynyń rýhanı azyqqa degen muqtajy, qajeti basqalardan kem emes. Soǵys taqyrybyna jazýdyń óte qıyn ekenin qaıtalap aıtamyn. Ázirshe izin sýytpaı sulbasyn, nobaıyn túsirip qoıý kerek, biraq ta olardyń ózinen adamnyń sýret salýǵa árekettengen talpynysy kórinetindeı bolsyn, al nobaısyz qaldyrýǵa bolmaıdy. Qazir bul materıaldarmen soǵystan keıin birneshe jyl jumys isteı alatyndaı ári ony óńdep, naǵyz kelbetine, sıpatyna keltire alatyndaı etip jazý kerek. Kez kelgen shyǵynnyń ornyn toltyrýǵa bolǵanymen, biraq adam shyǵynynyń orny tolmaıdy. Armııanyń basty kúshi men negizgi baılyǵy - soldattar. Sondyqtan da basty nazar ónerdi, soldat kásibin úıretýge, jaýyngerdi urysta aman saqtap qalýǵa aýdarylýǵa tıis. Soldatqa, adamǵa mensinbeı qaraýshylyq túbinde jaqsylyqqa ákelip soqtyrmaıdy. Barlyq kezde de soldattyń muń-muqtajyna ún qatyp otyrý qajet, jazýshylar qansha degenmen rýhanı qarý-jaraqtardy negizgi jetkizip berýshiler bolǵandyqtan, olar barlyq ýaqytta óz shyǵarmalaryna sergek qaraýǵa jáne bul máselede halyqtyń aldynda búkil jaýapkershilikti óz moınyna alýǵa tıis. Soldat mert bolsa, onda barlyq baılyqtan aıyrylǵanymyz, soldatty aman saqtap qalý - mine, eń basty másele osynda. Panfılov jóninde toqtalǵan kezimde bul oıdy taratyńqyrap aıtarmyn. Armııadaǵy bul baılyqty joǵaltyp almas úshin soldatty rýhanı da, dene tárbıesi jaǵynan da úıretý, ony jaqsy jaýynger etip tárbıeleý kerek, ózi mert bolmaı, jaýyn joıatyn soldat kásibine úıretý qajet. Jeńiske jetý úshin bizge rýhanı jaǵynan myqty, joǵary sanaly sovet adamy kerek. Áskerı qyzmetshilerdiń mindeti - áskerge shaqyrylǵan azamattarǵa áskerı ónerdi, tehnıkany, urys júrgizý aıla-tásilderin, soldat kásibin úıretý, sonymen qatar jalpy tárbıe berý jumysyn da júrgizý.Boıynda adamǵa tilerlik barlyq abzal qasıetteri bar parasatty azamatty tárbıeleý ońaı is emes. Bul is jaqsy tárbıeshilerdi ǵana emes, sonymen qatar ondaǵan jyldar boıy ter tóge eńbek etýdi de talap etedi. Tárbıeleý jumysy kóp satyly, alýan qyrly ári kóp eńbek sińirýdi qajet etedi. Áskerı tárbıe problemasy - bul jórgekte jatqan kezden bastap, naızalasqan qoıan- qoltyq aıqasqa deıingi aralyqta júrgizile beretin tárbıe problemasy bolyp tabylady. Ata-ana tárbıesi - mektep jasyna deıingi tárbıeniń eń basty satysyna, kezeńine saıady. Mektep tárbıesi, koǵamdyq-jastar tárbıesi - adamnyń qalyptasýyndaǵy eń basty kezeń. Adam qoǵamdyq tárbıege aqtyq demi bitkenshe muqtaj bolady, qajet etedi. Eresek adamǵa tárbıe berýdi jalǵastyrýdyń qajeti joq deýshilik múldem qate. Soldat - eresek adam, biraq onyń qoǵamdyq jaǵdaıy soldatty tómengi rangide bolýǵa mindetteıdi, al armııada bul rang jasóspirimderden kem emes qamqorlyq qarym-qatynasty jasaýdy, qorǵanshy bolýdy qajet etedi. Soldat janynyń qunarsyz jerden nár alýyna jol berýge múldem bolmaıdy. Maıdandaǵy qazaq jaýyngerleri óziniń ana tiliniń, týǵan ádebıetiniń, tól mýzykasynyń sarqylmas qazynasynan tipti bolmashy, mardymsyz nárse bolsa da ala almaı otyrýyn men qylmys dep esepteımin. Áskerı qyzmetshilerdiń isi - áskerge shaqyrylǵan azamattardy áskerı ónerdi, tehnıkany jáne urys júrgizý aıla-tásilderin, soldat kásibin úıretý, sonymen birge jalpy tárbıe berý jumysyn da júrgizý. Kóbinese analar balasyn jórgeginde jatqanda búldirip alady. Bizge osyndaı jórgeginde jatyp jóndi tárbıe almaǵan adam kez keledi, ata-anasy 22 jyl boıy buzyp kelgen osyndaı adamdy, men eki jyldyń ishinde qaıtip túzeı almaqpyn? Onyń ústine qyrsyqqandaı komandırlerdiń bári birdeı tárbıeshi bola almaıdy. Bizdiń jastarymyzdyń jartysy betimen ketken, tártipsiz, olardyń úlkenderdi syılamaıtyny, dórekilik kórsetetini qupııa emes. Boıynda barlyq abzal qasıetteri bar adamdy tárbıeleý isi - bul áskerge alynǵanǵa deıingi kezeńde júrgiziletin tárbıe jumysy bolýǵa tıis. Qazaq halqy: «Uıada ne kórse, ushqanda sony iler»,- deıdi. Eger bala jórgekte jatqan kezinen-aq anasyn tyńdamaı, bes jasynan ákesimen taıtalasyp, tilin almaı, buzaqy bolyp ósse, onda óse kele odan sózsiz jaman adam, jaman soldat shyǵady. Mundaı jórgeginde urǵan adamdy qaıta tárbıeleý, onyń boıyna jaýyngerlik ıgi qasıetterdi darytý komandırdiń ǵana qıyn da aýyr mindeti bolmasa kerek. Uqypsyz, jaýapsyz ata- analardyń tárbıelep ósirgen mundaı júgensiz balalarynan komandırdiń de jaqsylyq kútýi ekitalaı. Balaǵa adamnyń, azamattyń boıyndaǵy barlyq jaqsy, asyl qasıetter ananyń aq sútimen birge berilýi qajet, sonda ǵana odan jaýynger shyqpaq. Sonda ǵana ásker óz qataryna ónegeli azamatty, jaqsy jaýyngerdi qabyldaı almaq, al qazir bizder keıde azap shegip, qaıta tárbıeleý jumysyna kóp ýaqytymyzdy, kúsh qýatymyzdy sarp etip, júıkemizdi tozdyryp kelemiz. Buqara kópshilikti tárbıeleý jumysynda sýretshilerdiń, jazýshylardyń, kompozıtorlardyń jáne basqa da óner qaıratkerleriniń alatyn orny úlken. Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi sekretary Skvortsov joldastyń qabyldaýynda bolǵan kezimdegi onymen bolǵan áńgimede men ultqa áskerı tárbıe berý jáne áskerı mádenıettilik jóninde aıttym. Budan basqa aramyzda eshqandaı da bógde áńgime bolǵan joq, ózim týraly eshnárse de aıtpadym. Biz onymen tórt saǵat boıy tárbıeleý, ulttyq jaýyngerlik mádenıet týraly, osyǵan baılanysty soǵys aıqyndap bergen keıde ózimiz jemisin kórip júrgen keıbir problemalar jóninde áńgimelestik. Áskerge deıin jaqsy azamatty tárbıelep ósirýimiz qajet. Bul óte tereń másele. Mine, meniń soldat týraly arnaıy jazýǵa májbúr bolýym da sondyqtan. «Soldat» degen sózdi soǵysqa qatysty maǵynada ǵana uǵynbaý qajet. Óıtkeni sizder soǵysta da, maıdanda da júrgen joqsyzdar, biraq ta sizder de eńbek maıdanynyń soldattarysyzdar. Barlyq jerde adamǵa jas kezinen bastap soldat, naǵyz kúresker dep qaraý qajet. Men ústine sur shınel kıip, qolyna vıntovka ustaǵan adamdy ǵana aıtyp otyrǵan joqpyn, soldat dep ártúrli salalar men qyzmetterde jumys istep júrgenderdiń bárin aıtyp otyrmyn. Óıtkeni bul da maıdan. Soldat degen sózdi men keń maǵynada túsinemin. Ot basy, oshaq qasynan bastap - shabýylǵa deıin, urys kezinde barlyq jerde jaýyngerlik qasıet, adamnyń tabandylyq kórsete bilýi kerek. Adamnyń áskerı- jaýyngerlik qyzmeti - bizdiń kúresimizdiń tek bir ǵana túri bolyp tabylady. Erlikke tárbıeleý. Soldat, áskerı qyzmetshi bolý ońaı emes. Birinshiden, sebebi, soldat qyzmeti jaǵynan eshqandaı da demokratııalyq pravolarǵa ıe bola almaıdy, men saılaý sıstemasynda emes, qyzmetinde dep aıtyp otyrmyn. Sapta turǵan kezde, ol erkin qozǵala almaıdy, jeke kúndelikti tirshilikte óz erkinshe júrýine pravosy joq. Soldat munyń bárinen aıyrylǵan - qajettilik osyndaı, soldattyń jeke úlesi osyndaı. Áskerde demokratızm elementi zııandy. Bálkim, sizder bul durys emes qoı dep daý aıtarsyzdar. Bizde keıbir áskerı-saıası qyzmetshiler buǵan qarsy daý aıtady, biraq men komandır men qatardaǵy jaýyngerdiń arasyndaǵy kúndelikti qarym-qatynasta tipti demokratızmniń elementteri de bolmaýǵa tıis degen osyndaı qorytyndyǵa keldim. Ámir etýshi jáne moıyn usynýshy, buıryqty oryndaýshy bar! Basqarý men baǵynýdyń áskerlik prıntsıpi osyndaı, bul - qajettilik. Men oǵan iste deımin, al eger istemese, báribir isteýge májbúr etemin. Qaramaǵyndaǵy soldat pen komandırdiń arasynda sapta eshqandaı da tepe-teńdik bolýy múmkin emes. Bul másele múmkindigine qaraı soǵystan keıin talqylana jatar, biraq ta Otan soǵysyna qatysyp, edáýir tájirıbe jınaǵan maǵan osyndaı qorytyndy jasaýdyń durys ekenine kózim jetti. Áskerdegi jalǵan jáne ótirik teńdik jónindegi másele soǵystan keıin talqylanar - men buǵan senimdimin. Soldat bolý ońaı emes, basqanyń erkine moıynsyný jeńil emes, biraq sen buıryqty, komandany sózsiz oryndaýǵa tıissiń, tipti buıryq saǵan unamaı turǵan kúnniń ózinde de sen sózge kelmeı oryndaýyń kerek. Bul máselege baılanysty meniń qoljazbalarymda birsypyra tereńirek jasalǵan tujyrymdar bar. Meniń kózqarasyma kúdik keltiretin ári bul máselemen aınalysqysy keletin adam bolsa, qoljazbammen tanysyp kórsin. Komandırge áskerdi temirdeı tártipti etý, baǵyndyrý ońaı emes. Men sizderge tárbıeleý jumysyndaǵy ıgi dástúrler jóninde aıtyp kettim, ony endi qaıtalap aıtyp jatpaımyn. Osyǵan oraı men Qazaq SSR Halyq Komıssarlary Sovetiniń predsedateline jastardy tárbıeleý týraly, ultqa áskerı tárbıe berý men áskerı mádenıettilik jóninde, jigitterimizdiń boıynda jaýyngerlik qasıetter qalyptastyratyn bizdiń halqymyzdyń ıgilikti dástúrleri haqynda hat jazdym (hattyń teksin oqıdy). Eger halyq áskerı turǵydan alǵanda mádenıetsiz bolsa, onda muny jórgekte jatqan kezden bastap tárbıeleý máselesine jatqyzý kerek, eger adamdy jaýyngerlik qasıetke tárbıelemese - onda bul halyq jaýynger halyq bolmaǵany. Muny ótken tarıhymyzǵa qatysty, bizdiń halqymyz jaýynger halyq bolmaǵan dep aıta alamyz ba? Joq, biz bulaı dep aıta almaımyz, óksikti ókinishke oraı bizdiń jaýyngerlik, erjúrektik qasıetterimizge sońǵy ýaqyttarda ótkenge jappaı tas laqtyrý, qaralaýǵa baılanysty jatsyna tosyrqana qaraı bastaǵan sııaqty. Ótkenge jatsyna qaraýshylyq orys jáne basqa da ulttarda da bolǵan. Munyń ózin respýblıkanyń eski basshylarynyń tarapynan jasalynǵan belgili dárejedegi zııandy is dep sanaımyn. Halyqty jaýyngerlik asyl qasıetterge tárbıeleıtin dástúrlerinen qalaı aıyrýǵa bolady? Igi dástúrlerdi arhıvtiń sórelerine qattap qoıýǵa bola ma eken? Bul paıda keltirer me edi? Bul bir ulttyq masshtabta ǵana emes, sonymen birge halyq sııaqty memlekettik masshtabta, álemdik masshtabta da óte úlken zııan keltiredi. Eger bizder qazaq halqynyń barlyq jaqsy dástúrlerin keregi joq dep qýdalaıtyn bolsaq, ata- babalarymyzdyń kim ekenin bilmeıtin bolsaq, munyń ózi paıda bere qoıar ma eken? Budan Odaqqa da úlken zııan keledi. Óıtkeni kez kelgen parasatty adam Afrıkada, Qytaıda, ne kez kelgen basqa elde bolmasyn, bizderdiń naǵyz adam bolǵanymyzdy qalaıdy emes pe! Al biz ne istedik deseńizshi, ótken tarıhymyzdy baryp turǵan haıýandyqpen jermen-jeksen ete aıaqqa taptap, sodan keıin «ótkenge qarsy shyqqan býntarlar» degen jalpy qorytyndy jasaýǵa kelip tireldik, al keıbireýler bul ıgi dástúrlerdi qaıta damyta túsýdiń ornyna, túkke turǵysyz máselelermen, ulttyń odan ári damyp jetilýine zııandy nárselermen aınalysty. Barlyq ótken nárselerdi jappaı, aq- qarasyna kóz jetkizbeı qaralaý qandaı jaǵdaıda bolsa da maqtaı qoıarlyq qylyq emes, óte tar óristilik, qatigezdik, nadandyq, tipti buzaqylyq áreket. Ol zııannan basqa túk te emes. Men osylaı dep jazýǵa nege májbúr boldym? Onyń sebebi mynada. Qatarymyzdy tolyqtyrar jańa kúsh kelip qosylyp jatady, olardyń keıbireýlerine qarasaq, bet álpeti bizdiki, al keýdesine úńilsek, aıaǵy aspannan salbyrap túskendeı. Bul qalaı dep oılaısyń? Oǵan oryssha aıtsań uqpaıdy, qazaqsha aıtsań da túsinbeıdi. Onyń boıynda ne qazaqqa, ne orysqa tán eshnárse joq. Bul jaǵdaı meniń zyǵyrdanymdy qaınatty, nege bulaı boldy dep, munyń sebebin izdeýge májbúr boldym, sóıtsem bul sorly beıbaq óziniń halqynyń ıgi dástúrlerinen múldem beıhabar maqurym eken. Eger bul sanaly túrde istelinse - onda zııankestik bolǵany, al eger sanaly túrde istelinbese - onda halqymyzdyń ıgi dástúrlerin aıaqqa basyp taptaǵandyq - naǵyz aqymaqtyq áreket bolǵany. Dástúr tárbıeniń basty qaınarlarynyń biri bolyp tabylady ári onyń óte úlken máni bar. Áskerı tárbıeniń negizi - komandırdiń ámirine mindetti túrde baǵynýshylyqty jete túsiný, uǵyný, qyzmet baby talap etetin áskerı ómirge sózsiz túrde tolyq moıyn usynýshylyqqa qol jetkizý. Eger egjeı-tegjeıli aıtar bolsaq, áskerı tárbıeniń basty maqsaty - jaýyngerdiń boıynda áskerı qyzmettiń, jaýyngerlik ómirdiń qıyndyǵy, muqtajdyǵy men aýyrtpalyǵyn jeńe alatyndaı qabilettilikke tárbıeleý, denesin, onyń rýhy men erkin qıyndyqtan taısalmaıtyndaı etip shynyqtyrý. Komandırdiń ámirine moıyn usyný - bul da aýyr nárse. Áskerı tárbıeniń máni qıyndyq pen aýyrtpalyqty, muqtajdyqty jáne qorqynyshty jeńe alarlyq qabilettilikke baýlý, tárbıeleý, al bul - tek parasatty adamnyń ǵana qolynan keletin is. Áskerı tárbıeniń ádisi - kóz jetkizý, májbúr etý jáne talap etý. Al keıbireýlerdiń sanasyn taıaq bıleıdi. Bes saýsaq birdeı emes, amal ne, keıde májbúr etýge deıin baryp qalasyń - májbúr etý ádisi áli talaı ǵasyrlar qoldanylar. Men tárbıeleýdegi basty ádis dep kóz jetkizýdi moıyndaımyn, al májbúr etýge qosalqy qural retinde qaraımyn. Májbúr etkennen góri adamǵa kózin jetkizgen áldeqaıda unamdy emes pe? Kózi jetken adam óz mindetin tek sanaly túrde ǵana emes, sondaı-aq tvorchestvolyqpen de oryndaıdy. Májbúr etý kóz jetkizý ádisi retinde praktıkada, bylaısha aıtqanda tártiptik qarý retinde de qoldanylyp otyr.

Shyǵarma Ádebı KZ portalynan alyndy, jalǵasy bar

Сейчас читают
telegram