«Qanmen jazylǵan kitap». Ar-uıat - adamdy kez kelgen opasyzdyqtan saqtaıdy
Otty jyldarda qan keshe júrip, qan-terin sarqyp, bolashaqqa amanat retinde qaldyrǵan jazýshynyń bul eńbegi jastardy patrıotızmge, erlik-jigerge, adamgershilikke tárbıeleıtin ónegeli ómir mektebi bolary anyq.
***
Komandırdiń paryzy - soldattardyń qandaı da bir bolmasyn is-áreketterin nazarǵa almaı, eskerýsiz qaldyrmaý. Eger soldat jaqsy isimen kózge tússe - ol madaqtalýǵa tıis. Komandır soldattyń erligin, batyldyǵyn baǵalaýǵa tıis jáne aldaǵy ýaqytta úkimettik aktini - kózge túskenderdi nagradtaýǵa dokýmentterdi daıarlaýǵa barlyq sharalardy qabyldaýǵa mindetti. Men dórekileý tilmen, biraq ózim kórgen oqıǵalardyń aıǵaqtaryn keıinge soldatsha ádil qaldyrýdy paryzym dep bildim, bul dúnıelerdi bolashaqta kórkem týyndylar jazýǵa jáne basqa shyǵarmalar jasaýǵa materıal retinde qoldanýǵa bolady. Sondyqtan men jazýshylar úshin jáne jazýshy retinde jazyp júrgen joqpyn, men bizdiń birneshe myń erjúrek jaýyngerlerdiń basshysy, ofıtser retinde soldattyq ar-uıatym qalaı ámir etse, solaı jazdym. Búgingi áńgimemizdiń maqsaty da sol - iz qaldyrý. Meniń aıtqandarymnyń ishinen bireýlerge bir jeri, ekinshilerine ekinshi jeri unaýy múmkin, sondyqtan men tyńdaýshylardyń yńǵaıyna qaraı beıimdelgim kelmeıdi. Eger bul jerde aıtqandarymnyń bir protsenti bolsa da bizdiń isimiz úshin paıdaǵa assa - men dán razymyn. Jaqynda Sábıt Muqanov bizdiń qazaq jazýshylarynyń tvorchestvolyq baǵyt-baǵdary týraly meni habardar ete otyryp, Muhtar tarıhı taqyrypty, Ǵabıt qazirgi tyl taqyrybyn, al Sábıttiń ózi bolsa qazirgi zamanǵy soǵys taqyrybyna qalam tartyp júrgenin aıtyp edi. Olar kelisip, qazaq ádebıetiniń úsh alyby taqyrypty ózara osylaısha bólisip alypty. Bunymyz taqyrypqa monopolııa jasaý bolmaq. Men munymen kelise almaımyn. Sondyqtan da bul qoljazbanyń barlyǵy Ǵylym akademııasynyń ıgiligi bolyp tabylady dep ádeıi arnap, hat jazdym. Soǵys týraly qazir kúrdeli eńbek jaza qoıý múmkin emes. Іri eńbekter soǵystan keıin jazylady. Tipti taý qoparar alyp kúshi bar bolǵan kúnniń ózinde de, Sábıt Muqanov búkil soǵys oqıǵalarynyń damýyn jalǵyz ózi bel sheshe kirisse de kótere almas. Sondyqtan da soǵys taqyrybyn eshqandaı da jalǵyz ózim ıgerem deýshilik (monopolııa) bolmasyn - bul taqyrypty jazyp, eńbek etkisi kelýshiler men qabiletti adamdardyń bári jumyla eńbek etsin, soǵys taqyrybyn tek bir ǵana menmen ári qyzǵanshaq monopolıst-jazýshynyń ǵana ıgiligine aınaldyrmaý kerek. Men búgin sizderdiń nazarlaryńyzdy myna ilýli turǵan kartaǵa aýdarǵym kelmeıdi. Dıvızııanyń jaýyngerlik qımyldaryn baıandap berýge kirispes buryn aldymen qoljazbalarymnyń mazmunyna qysqasha toqtalyp, ózim jumys isteýge talpynys jasaǵan birsypyra prıntsıpti máselelerdi baıandaı ketkim keledi. Sondyqtan da búgin bizdiń áńgimemiz - eshbir soǵys kórinisterinsiz, adamdardyń aty-jónderi eske alynbaı, tek taza teorııalyq-praktıkalyq sıpatta ótedi. Soǵys adamzat úshin jańalyq emes, men soǵys qımyldary, urys týraly sóılegen kezimde, Amerıkany ashqaly otyrmaǵanymdy aıtpaqpyn, tek ózimshe sizderge kórgenderim men bastam keshken oqıǵalardy jınaqtap jetkizgim keldi. Urys degenimiz ne? Bizder, áskerı adamdardyń ózderi, «urys» degen sózge ártúrli anyqtama beremiz, tipti Qyzyl Armııanyń ýstavynda urystyń alty túrli anyqtamasy berilgen, óıtkeni ýaqyt óte kele bári de ózgeredi ǵoı. Degenmen men ózimniń kózqarasymdy baıandaǵym keledi, biraq kózqarasymnyń aqtyq pikir emes ekenin eskertemin. Urys degenimiz - bul dushpanǵa uıymdasqan túrde áser etý (óıtkeni adamǵa, topqa, dushpanǵa áser etý ártúrli: aqylmen, psıhıkamen, tehnıkamen, qarý-jaraq kúshimen). Biraq ta eń aldymen aqylmen yqpal ete bilý qajet, basqa sózben aıtqanda, urys degenimiz - aqyl men aqyldyń shaıqasy bolmaq. Sonymen, urys degenimiz - uıymdasqan túrde dushpanǵa yqpal etý (aqylmen, atys quraldarymen, psıhıkamen), al atyspen yqpal etýimizdiń ózi - aqylmen yqpal etýdiń jemisi ári psıhologııalyq jáne fızıkalyq yqpal etý quraly retinde kórinedi. Qazirgi zamanǵy urys bizdiń túsinigimizde taktıkalyq uǵym, óıtkeni, soǵysyp jatqan eki jaq ta tehnıkamen ábden baqaıshaǵyna deıin qarýlanady - bul eki jaq qyrǵyn atysqa kiredi degen sóz. Ýstav talaptarynyń (jınaqtalǵan tájirıbe) prıntsıpterine negizdelgen atys quraldaryn uıymdasqan túrde qoldaný atys júıesi dep aıtylady. Áskerdiń jaýyngerlik tártibi osy atys júıesine súıenedi, óıtkeni qazirgi zamanǵy urys pen qorǵanysta jáne shabýyl jasaýda áskerlerdiń manevrimen úılestirilgen atys sheshedi. Dushpannyń adam kúshi men tehnıkasyna kim kóbirek atyspen áser etse, atys ınıtsıatıvasyn kim qolyna ala bilse, ıkemdi, atysty basqara bilýde basymdylyq kórsetse, traektorııany qajetti baǵytqa qajetti sátte kim shoǵyrlandyra alsa, sol jeńedi. Olaı bolsa, urysty basqara bilý degenimiz - demek, atysty basqarý, traektorııalarmen, eptilikpen manevr jasaý, dushpannyń tóbesinen bas kótertpeı atyp, ony jerge, okoptarynyń, orlarynyń túbine tyǵyp jiberý, betin qaratpaý jáne atys uıalary ambrazýralaryn qıratý, sóıtip jaýdyń kúshin aıaýsyz joıý, óz kúshińdi saqtaý degen sóz. Jaıaý áskerdiń jolyn atys, atys jáne atyspen ǵana ashyp, ony tek atyspen, atyspen ǵana saqtaı alasyń, tek ańqaý nadan men ústine áskerı forma kıgen daraqy adam ǵana jaıaý áskerdiń keýdesimen áskerı tilde atys qalqany dep atalatyn - dushpannyń qorǵanysynyń aldyńǵy jaǵyndaǵy ólim alańyn jaryp ótýge umtylady (ókinishke oraı, mundaı daraqylar - uranshyl, naqurystar az emes). Tek urysta ǵana adamnyń barlyq qasıeti synǵa túsedi. Eger de beıbit ýaqytta adamnyń keıbir erekshelikteri baıqalynbasa, onda ol urys ústinde ashylady. Urys psıhologııasy san qyrly. Jeke jáne qoǵamdyq ómirde adam qasıetterine soǵys áser etpeı qoımaıdy. Urysta záreńniń zár túbine ketkenin jasyra almaısyń. Urys jalǵan batyrlyqtyń betperdesin sypyryp tastaıdy. Jalǵan nárse oqtyń astynda shydas bermeıdi. Erlik urysta múldem kórinbeıdi nemese barynsha tolyq túrde kórinedi. Sizderdiń kópshiligińiz «Arpalystyń» birinshi povesin oqydyńyzdar. Men Moskvada bolǵan kezimde, jazýshylarmen, jýrnalıstermen áńgimelestim, áskerı forma kıgen bul qarapaıym adamdar soǵys týraly óte nashar biletin bolyp shyqty. Birinshi poveste meniń soldattarym urysqa ólý úshin emes, ómir súrý úshin barady, bul qalaı bolýy múmkin, munda aınalanyń bárinde oq, snarıadtar, jaryqshaqtar qarsha tútep turǵan kezde, ol jerde tiri qalýǵa bola ma? - dedi olar maǵan. Men soldatqa tiri qalý úshin barady dep túsindirý kerek degen senimdemin, biraq uǵyndyrýdyń ózin ábden negizdep alý qajet. Kópshiliginde soǵys degenimiz qaptaǵan tehnıka men qyryp-joıatyn qarý - bul kádimgi et týraǵyshtyń ózi, oǵan tap boldy ekensiń, qaıtyp oralmaısyń deıtin pikir bar. Bul máselege qatysty meniń qoıyn dápterimde soǵys et týraǵysh mashına emes, óıtkeni qyryp-joıatyn qarý eki jaqta da birdeı dep jazylǵan. Qyryp-joıý mólsheri men qyryp- joıýǵa qabilettilik soldattar men ofıtserlerdiń urys júrgizý ónerine baılanysty. Soǵys ónerin meńgergen urys júrgize alatyndar úshin soǵys belgili bir dárejede shetinen qyryp-joıǵyshtyq sıpatynan aıyrylady. Urys óneriniń negizi - dushpanǵa oqpen áser etý, onyń adam kúshin qyryp-joıý, óz kúshińdi aman saqtaý. Urys júrgizý óneriniń máni de osyǵan baılanysty. Urys ıdealy - bul urysta shyǵynsyz jeńip shyǵý, al urys óneri - urysta barynsha az shyǵynmen jeńip shyǵý. Urysta kezdeısoqtyq kóp ushyrasady desedi. Urysta kezdeısoqtyq joq, dushpan úshin kútpegen jaǵdaı bar. Jeńis nemese jeńilis - sebeptilikti jáne zańdylyqty nárse. Kezdeısoqtyqtyń tasasynda ofıtser men soldattyń barlyq saldyr-salaqtyǵy búrkemelenedi, sondyqtan da kezdeısoqtyq degen uǵym ofıtserler men soldattardyń yqylassyz ári oılanyp jasalmaǵan qyzmet áreketin aqtaı almaıdy. Al bul aqtalý kópshiliginiń kókeıinde turǵanyn oılap kórińdershi. Men nelikten bulaı jazdym? Sebebi kópshilik óz qateligin kezdeısoqtyqtan dep aqtalýdy izdeıdi. Joq, soǵys ofıtserler men soldattardyń jaýapsyz is-áreketterine aqtaý bola almaıdy. Árıne, munyń áskerı emes adamdarǵa da qatysy bar. Mynandaı bir mysal keltire keteıin, birde men, soǵysqa deıin, Qıyr Shyǵystan kele jattym. Halyqaralyq vagonnyń qyzmetshisi kishipeıil, ınabatty jan bolatyn, qazir edáýir ýaqyt ótkennen keıin qaıta kele jatyp, kóbinese dórekilik qylyqtaryn qulaǵym shalyp qaldy. Óıtkeni vagon - sol baıaǵy vagon, baıaǵy tórt dońǵalaǵy da sol kúıde. Bári «soǵys» degen sózben óziniń salaqtyǵyn aqtaǵysy keledi. Biz tipti urysta soldattar men ofıtserlerdiń arasynan «soǵys bárine yqpal jasady» degendi estip qalamyz. Durys, biraq bul kóptegen adam búrkemeleıtin salaqtyq absolıýtti maǵynada oryn alýǵa, anarhııaǵa bastaýǵa tıis degendi bildirmese kerek. Jaýyngerler bylaı deıdi: «Óıtkeni bizder paradqa emes, soǵysqa bara jatyrmyz». Sonda parad degenimiz ne?.. Bul - qarýly kúshti baıqap kórý. Parad pen soǵystyń aıyrmasy qandaı? Naǵyz parad - jaýyngerlik kúshti jan-jaqty barynsha baıqap kórý, jaýyngerlik kúsh úshin eń qatal syn soǵys bolyp tabylady. Árbir adamnyń taǵdyry, halyqtardyń taǵdyry, bárinen de góri eldiń taǵdyry sheshiletin, mine, naǵyz osy paradta burynǵydan da áldeqaıda qatal, jyp-jınaqy, laıyqty, naǵyz jaýyngerlik ónege kórseterlikteı bolýǵa kerek. Urys qaýipti emes, óıtkeni adam adammen shaıqasady. Eger de adam áldebir jaratylysy bólek ajdahamen nemese ańmen aıqassa, bul basqa másele, alaıda adam adammenen shaıqasqan kezde, olardyń qoldaryndaǵy yqpal etetin qarýy birdeı, urys bul sózdiń absolıýtti maǵynasynda qorqynyshty emes. Men sýjúrek bolǵandarmen talasqym kelmeıdi, óıtkeni qoryqqanǵa qos kórinedi. Urysta, soǵysta adamǵa tán barlyq joǵary jáne tómengi qasıetterdiń ózi barynsha ashylyp kórinedi. Bul sezimderdi eki topqa bólýge bolady: Joǵarǵy sezimder: Paryz, Erjúrektilik, Adamgershilik, Erlik, Batyrlyq, Qaharmandyq, jáne t. b. Tómengi sezimder: Opasyzdyq , Úreı , Ujdansyzdyq , Qorqynysh , Shoshý, jáne t. b. Parasat, ınstınkt, ıntýıtsııa - adam boıyndaǵy beıne bir komandalyq ınstantsııalar sııaqty. Urys kezinde adamnyń sana-sezimindegi keıbir máselelerdiń tóńiregine sońǵy kezde kóńil aýdaryla bastady. Bul máseleler jónindegi pikirtalastar okop pen blındajdarda, sondaı-aq úı ishinde dastarqan basyndaǵy áńgimede de, redaktsııalar men jazýshylardyń bólmelerinde de júrip jatyr. Men sizderge psıhologııalyq turǵydan túsindiriletin keıbir uǵymdardy baıandaǵym keledi. Bul uǵymdar bizge alda keregimizge jaraıdy dep oılaımyn. Uly Otan soǵysynyń tájirıbesi jeńiske rýhtyń kúshtiligimen jetýge bolatynyn, tabys áskerlerdiń moraldyq-adamgershilik kúshine táýeldi ekenine bizdiń kózimizdi taǵy da jetkizdi. Materıaldyq qural-jabdyqtar men qazirgi zamanǵy áskerı tehnıka kúrestiń materıaldyq bazasy men qarýy bolyp tabylady. Báriniń de negizi - jandy, sanaly adam. Adamnyń moraldyq-adamgershilik qasıeti rýhanı kúsh degen sózbenen anyqtalady. Rýhanı kúshtiń negizgi qaınary men qozǵaýshysy: Aqyl , Sezim , Erik-jiger. Adam qasıetiniń osy úsh elementin ushtaýǵa baǵyttalǵan maqsatty jumys tárbıeleý jumysynyń basty nysanasy bolyp tabylady. Qorqynysh degenimiz ne? Bul suraq belgili bir dárejede problemalyq suraq ta. Kóptegen áskerı qyzmetkerler, ıaǵnı áskerı forma kıgen jaı adamdar (olarǵa men tilshilerdi, kezdeısoq shtab ofıtserlerin jatqyzamyn), qorqynyshty týra óz maǵynasynda teriske shyǵarady, olar tipti yzalanyp: - Ol qalaı sonda? «Bizdiń Qyzyl Armııa batyl! Bizdiń armııada qorqynysh qalaısha bolýy múmkin! Bizdiń armııa jeńimpaz!» - deıdi. Mine, tipti osy jerdiń ózinde, tylda, bizder bul aýrýdan aryla almaı otyrmyz. Birde-bir «belsendi» qorqynyshty qubylys retinde, barlyq jerde, barlyq armııada (ıaǵnı jan-dúnıesi, júregi men sezimi bar adamdar tobynda) bar ekenin túsingisi kelmeıdi. Al bul adamdar yzalanyp, muny qorqaqtyq dep ataıdy. Bizge saıası jáne saıası emes tar óristilikti tańady. Bul másele jóninde bizdiń áskerı qyzmetshilerdiń arasynda da talas-tartys óte kóp, keıbireýler ózin jubatýǵa tyrysyp, qorqynysh joq deıdi. Bul másele jóninde men óz kózqarasymdy aıtqym keledi. Qorqynysh degenimiz ne? Qoryqpaýshylyq degenimizdiń ózi - jalpy tabıǵatta joq nárse. Qoryqpaıtyn adam jer betinde joq. Qorqynysh tiri nárselerdiń bárine, tek adam men jan-janýarlarǵa ǵana emes, sonymen birge tipti ósimdikterge de tán. Qalaı bolǵanda da, júzden asa urysty bastan ótkizgen eki jarym jyldyń ishinde, áli de bir qoryqpaıtyn adamdy kezdestirgen emespin. Ólim qaýpin sezingen birde-bir jan qorqynyshsyz arpalysýǵa barmaıdy, biraq bul qoryqpaýshylyq degen sóz emes. Qorqynyshty árbir adam ómirde talaı-talaı basynan ótkizedi. Eger sizge qazir áskerı komıssarıattan shaqyrý qaǵazyn alyp kelse, qolyńyzǵa shaqyrý qaǵazyn ustatqan sátte-aq, siz qorqynyshty sezinesiz. Meniń qoljazbalarymda bul jónindegi oılarym áskerge shaqyrý qaǵazynan bastap áskerı qyzmettiń qorqynyshy, áskerı joryqtyń qorqynyshy, urys aldyndaǵy qorqynysh, urys kezindegi qorqynysh, shabýyldaǵy qorqynyshpen aıaqtalǵan. Alaıda biz adamǵa tán jáne zańdy nárseni qalaısha teriske shyǵara alamyz? Kerisinshe, bul sezimdi zertteı otyryp, biz oǵan basqa sezimdi qarama-qarsy qoıýǵa tıispiz, biraq ta qorqynysh joq dep aıtýdyń keregi joq. Batyldyq pen qorqaqtyq - bul qorqynyshtyń paryzben kúresiniń nátıjesi. Qorqynysh bar, biraq ony jeńýge bolady. Úreılený degen uǵym, sondaı-aq shamaly jáne qatty qorqý sezimi bar. Qorqynyshty jalpy májbúr etý jolymen jeńýge bolady. Qandaı májbúr etý jolymen? Eń aldymen, ózimiz jeke adamnyń psıhologııasy dep aıtatyn ishki májbúr etý jolymen. Jaýyngerlik erlikterdi sıpattaǵan kezde - ishki arpalysty sýrettemeıdi. Jaýyngerdiń qandaı kúres pen psıhologııalyq qınalystyń nátıjesinde qarabet bolǵanyn nemese dańqqa jetkenin ashyp kórsetý qajet. Mine, sonda ǵana soldat pen ofıtserdiń beınesi anaǵurlym jandy, anaǵurlym kesek tulǵaly bolmaq. Qorqynyshty: birinshiden, ishki májbúr etý jolymen, ekinshiden, syrtqy májbúr etý jolymen, ıaǵnı qoǵamdyq yqpal etý jolymen jeńýge bolady. Táýekelsiz - jeńis joq. Jaýdan qashyp emes, qorǵanyp jáne shabýylǵa shyǵyp qutyla alasyń. Ómir súrýge degen úmit oty júregińdi jylytady, árbir soldat ta pende, ol da ómir súrgisi keledi. Ómir súrýge degen tilek ózin-ózi saqtaý ınstınktin qalyptastyrady, soldat qorǵanady jáne shabýylǵa shyǵady. Áńgime mynada, bul ózin-ózi saqtaý ınstınktiniń eki jaǵy bar: birinshisi - adam ózin- ózi saqtaý úshin qashady, ekinshisi - adam osyndaı maqsatpen shabýyl jasap, qorǵanady. Men adamnyń boıyndaǵy osy ekinshi jaqty damytý kerek dep sanaımyn, óıtkeni ol qorǵanýǵa, shabýyl jasaýǵa ıtermeleıdi. Sondyqtan da ony barynsha damytyp otyrý qajet. Barlyq nárseniń kóleńkeli jaǵy bolady, al jalpy jáne tutas alǵanda bul - adamnyń ǵana emes, barlyq jandy dúnıeniń asyl qasıeti. Mine, nelikten ózin-ózi saqtaý ınstınktiniń urysta bastapqy qozǵaýshy kúsh bolatyny sondyqtan. Ózin-ózi saqtaý ınstınkti basqany óltirýge májbúr etedi, al bul ózińniń ólgenińnen góri áldeqaıda qıyn. Myna bizderdiń, jaı adamdardyń, arasynda áldebireýdi óltiretin adam tabyla qoıar ma eken? Onyń qoldary qaltyrap, jalpy ol muny isteı almaǵan bolar edi, al soldat ony isteıdi. Ol bir adamnyń ómirin qorǵaý ári saqtaý maqsatymen, basqanyń kózin joıady. Ol nelikten ekinshi bireýdiń kózin joıady? Oǵan bulaı etýge kim huqyq beredi? Soǵysta bul adam óltirýshilik áreket nemen aqtalynyp alynady? Nelikten bul urys dalasynda erlikke, al munda, sizderde, qylmysqa sanalady? Ol óziniń kózin joıǵysy kelgenniń kózin joıady! Dushpannyń ózin óltirmek bolǵan qaranıettiligi, oǵan ony óltirýge huq beredi! Bul adam óltirýshilik urys dalasynda jaýyngerlik paryzdy oryndaýmen moraldyq turǵydan aqtalynady. Men nelikten bul máseleni keńirek taratyp aıtyp otyrmyn? Men sizderdi úıretkim kelip otyrǵam joq, biraq bul máseleniń tóńireginde bizderde birsypyra jańylys túsinikter oryn alyp otyr, aramyzda ártúrli adamdar bar, ádette parasatty adamdardyń keıbireýi ózin-ózi saqtaý ınstınktin basyp tastaý qajet deıdi, qorqynyshty teriske shyǵaryp, tek erlikti ǵana kórgisi keledi (ábden jóndi ári sózsiz ıgilikti, biraq naqty shyndyqtan múldem alys jatqan nıet). Qorqynysh tipti áskerı shenge ıe. Qatardaǵy jaýynger, ýnter-ofıtser, ofıtserlik- generaldyq jáne odan da joǵary shenge ıe qorqynysh bar. Keıbir operatsııalardy general emes, qorqynysh sheshken jaǵdaılar bar: áskerdiń uzaqqa sozylǵan beı-bereketsiz sheginýi - munyń bári general-qorqynyshtyń isi. Qarsylyq kórsetýshi bir soldat shabýylǵa shyqqan on soldatqa eleýli ári basyp óte almaıtyn tosqaýyl bolyp tabylady. Urys tájirıbeleri kózimizdi osyǵan jetkizdi. Jurt áıteýir bir general qashypty, shynynda da qashpaı, onyń áskerin qorqynysh qýypty deıdi ǵoı. Qaıtalap aıtamyn: soǵys pen áskerdiń urys qımyldaryn eki general - áskerı general men general-qorqynysh basqarady. Ekinshisi bet-beınesi joq, barlyq jerde toryp júretin, qupııa, kórinbes general. Onyń áreketi jaı túskendeı. Birinshisi únemi bitispes kúres júrgizip otyrady jáne ózine qolaıly bolý turǵysynan ekinshisimen berik dostyq baılanys jasaıdy (qolaıly kezde dushpanǵa qorqynysh týdyryp, sóıtip onyń qyzmetin paıdalanady). General-qorqynysh - stıhııa generaly. Ol batyl soldattan záre-quty qashyp, qoıan júrek marshaldyń jaǵasynan alady. Qazirgi kezeńniń tarıhy general-qorqynyshtyń tipti iri strategııalyq masshtabtaǵy operatsııalardy áldeneshe ret sheshkeni sııaqty kóptegen faktilerdi biledi. Qorqynyshty árbir adam kóp, tipten birneshe ret basynan ótkizdi: kazarmalyq ómirdiń qorqynyshy, jaýyngerlik joryqtyń qorqynyshy, urys aldyndaǵy qorqynysh jáne urys kezindegi qorqynysh jáne t.b. Bul jerde qazaq halqynyń «erdi namys, qoıandy qamys óltiredi» degen mátelin keltire ketken oryndy. Bul mátel - bizdiń halqymyzdyń jaýyngerlik oı-pikiri, siz, sirá, basqa mundaı oı-pikirdi taba almassyz. Kóbisi bizdi tipti áskerı forma kıip turǵanymyzdyń ózinde de baqtashy taıpa dep sanaıdy, bizge túr- turpaty erekshe adam retinde qaraıdy. Bizge halyq, adam retinde qaraý qajet. Eger biz ózimizdiń tarıhı zerdemizge úńilsek, onda bizde kóptegen jaýyngerlik shyǵarmalardyń barlyǵyn kóremiz. Bul máteldi orys tiline bylaı aýdarýǵa bolady: «Mýjý chest doroje jıznı, blagorodnomý cheloveký chest doroje jıznı». «Ólimnen uıat kúshti». «Bescheste - pozor - strashnee smertı». «Janym - arymnyń sadaǵasy». «Za jızn derıs do smertı». «Ómir úshin ólgenshe soǵys». Adamgershilik sezimi, uıat sezimi, erik-jiger, maqtanysh jáne basqa da sezimder adamnyń barlyq asyl qasıetteri bizderge - jaýyngerlerge óziniń ishki qorqynyshyn, sodan keıin syrtqy qorqynyshty jeńýge kómektesedi...Qorytyndy jasaýǵa kósheıik, qorqynysh barlyq tiri nárselerge tán bolsa, batyldyq paryz seziminiń qorqynyshpen kúresi nátıjesinde týady eken. Al paryz sezimi degenimiz ne? Bul adamgershilik sezimi, namys, ar-uıat - bul adamnyń ózin kez kelgen opasyzdyqtan saqtaıdy, qorǵaıdy, ıaǵnı masqara bolyp júrgennen, abyroımen ólgen artyq degen sóz. Ólimnen uıat kúshti. Áńgimemizge osymen núkte qoıalyq.
Shyǵarma Ádebı KZ portalynan alyndy Jalǵasy bar
