Qandastarymyzdyń kóshi-qony aldaǵy ýaqytta qaıtadan jandana túsedi - G. Seıitmaǵanbetova

ASTANA. QazAqparat - Parlamenttiń besinshi sessııasynda qabyldanǵan Zańnyń biri kóshi-qon máselelerin retteýge baǵyttalǵan. «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine halyqtyń kóshi-qony jáne jumyspen qamtylýy máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańnyń jańalyqtary týraly Májilis depýtaty, «Nur Otan» HDP fraktsııasynyń múshesi, QR Parlamenti Májilisindegi «Nur Otan» HDP fraktsııasy janyndaǵy Óńirlik saıasat jáne maslıhattarmen jumys jónindegi keńestiń tóraıymy, atalǵan zań jobasy boıynsha qurylǵan jumys tobynyń jetekshisi Gúlnar Seıitmaǵanbetova áńgimelep berdi.

- Gúlnár Súleımenqyzy, bul el turǵyndary ǵana emes, sheteldegi qandastarymyz da eleńdep kútken Zań ekeni anyq. Osy zańdy qabyldaý barysynda qandaı jumystar atqaryldy?

- Bizde bar málimetterge súıensek, táýelsizdik jyldary elimizge shetelden 1 mıllıonǵa jýyq qazaqtar kóship keldi. Bul el turǵyndarynyń 5,5 paıyzyn quraıdy. Degenmen shetelde áli de kóptegen qandastarymyz turyp jatyr. 2013 jyly zańǵa engizilgen ózgeristerge oraı kóshi-qonnyń úderisi baıaýlap qaldy. Sebebi onda birtalaı kedergiler bolǵan edi. Al myna zań jobasynyń eń basty jańalyǵy etnıkalyq qazaqtardyń kóshi-qony tóńireginde týyndap otyrǵan máselelerdi sheshýde, solardy jeńildetýde birqatar naqty-naqty jańa normalar qabyldanýymen erekshe ekenin aıta ketýim kerek. Úkimetten de birneshe jańa normalar kelip túsken edi, biraq depýtattar tarapynan olar jetildirildi.

Burynǵy zań boıynsha bizge shetelden kelgen qazaqtar azamattyq alýy úshin áýeli Qazaqstanda tórt jyl turýy mindetti bolǵan edi jáne óziniń tólem qabiletin rastaýy qajet bolatyn. Belgili bir mólsherde, 2 mln teńgeden astam qarajatty bankilik esepshotqa quıýy kerek boldy. Sol sııaqty Úkimet aıqyndaǵan óńirge barýy mindetteldi. Sonda ǵana oralman mártebesin aldy, azdaǵan jeńildikter berildi. Al basqa óńirge kóship kelse, olarǵa oralman mártebesi berilmeı, birqatar qıyndyqtarǵa ushyrady. Endi biz jańa Zańmen osy kedergilerdiń bárin alyp tastadyq deýimizge bolady.

Birinshiden, keletin etnıkalyq qazaqtar qonystanǵan óńirine qaramastan, Qazaqstannyń qaı oblysyna kelse de, oralman mártebesin ala alady. Ekinshiden, tórt jyl turýǵa mindetti emes, Qazaqstan azamattyǵyn bir jyldyń ishinde ala alady. Jalpy, ótinish bergen kúnnen bastap, úsh aıdyń ishinde de alý múmkindigi bar. Biraq bir jyldyń ishinde azamattyqty alyp bolýy kerek. Tólem qabiletin rastaý talap etilmeıdi. Kedergi keltirgen osy úsh másele boıynsha bizder birtalaı jeńildikter jasadyq. Sondyqtan qandastarymyzdyń kóshi-qony aldaǵy ýaqytta qaıtadan jandana túsedi dep oılaımyz.

Jumys tobynyń quramyna qandastarymyzdy biriktiretin qoǵamdyq uıymdardyń ókilderi endi. Onyń biri «Jebeý» qoǵamdyq uıymynan Aýyt Muqıbek degen azamat, ol Qytaı qazaqtarynyń problemalaryn jaqsy biledi, ózi de sol jaqtan kóship kelgen. Ekinshisi Qaırat Bodaýhan esimdi azamat, ol kezinde Mońǵolııadan qonys aýdarǵan. Osylaısha, ózimiz bilmeıtin qandaı ishki problemalar bar ekenin bilý maqsatynda jáne olardy sheshý úshin biz shetelde turatyn eki úlken dıasporanyń ókilderin jumys tobyna qosyp, zań jobasyn talqylaǵan barlyq jınalystarymyzǵa qatystyrdyq.

- Zańǵa engizilip otyrǵan taǵy qandaı jańalyqtar bar?

- Depýtattardyń usynysy boıynsha taǵy bir jańa zańdyq norma engizildi. Búgingi tańda Qazaqstan sheteldegi qazaqtarǵa bilim granttaryn berip otyr. Bilim granttaryna ıe bolyp ne óz betinshe joǵary oqý oryndaryna kelip túsken qazaq jastaryna jeńildetilgen tártippen Qazaqstan azamattyǵyn alýyna quqyq beretin norma engizilip otyr. Bul da bolsa, oń bastama. Sebebi burynǵy zań normalary boıynsha olar bizdiń elimizde bilim alady, bitirgennen keıin Qazaqstannan shyǵyp ketýi kerek bolatyn. Oralman mártebesin, odan keıin azamattyqty alý úshin kóshi-qonnyń búkil protsesinen ótip, qaıta kelýi qajet edi. Endi oqýǵa kelgen etnıkalyq qazaqtar oqýǵa túskennen keıin bilim berý mekemeleriniń jataqhanalarynda ýaqytsha tirkelýge jáne jeńildetilgen tártippen Qazaqstan azamattyǵyna qabyldaý týraly ótinishhat berýge quqyǵy bar.

Sonymen qatar azamattyq alý kezinde qandasymyzdyń tirkegen jeri bolýy talap etildi. Stýdentterdiń azamattyqty rásimdeý kezinde qıyndyqtar týyndamasyn dep, jańa zańdyq normalar engizdik. Qyzmettik nemese jeke turǵyn úıi bolmaǵan kezde oralmandardy beıimdeý jáne ıntegratsııalaý ortalyqtarynda, ýaqytsha ornalastyrý ortalyqtarynda ne bilim berý uıymdarynyń jataqhanalarynda bir jyldan aspaıtyn merzimge ýaqytsha tirkelýge quqyq beretin norma qarastyryldy. Bul da bolsa, qandastarymyzdyń óz Otanyna kelgende, az ýaqyttyń ishinde azamattyǵyn alýǵa jáne jańa ortaǵa tez beıimdelip ketýine septigin tıgizedi dep oılaımyz.

Sondaı-aq olar úshin vızany uzartý jóninde problema bolyp keldi. Sebebi vıza úsh aıǵa beriledi. Osy merzimde azamattyǵyn, taǵy basqa máselelerdi retteı almasa, úsh aıdan keıin ózi kelgen memleketke baryp, vızasyn uzartýy tıis bolǵan. Osyndaı qıyndyqtar bolǵan soń, biz ony jeńildetip, vızany uzartý máselesin sheshýdi Іshki ister organdarynyń quzyretine berdik. Aıtalyq, Aqtóbege kelgen adam qaıtadan Qytaıǵa ne Iranǵa barmaı-aq, sol jerdegi ishki ister departamentine baryp, vızasyn uzarta alady.

Sol sekildi alǵashqy zańdarda bolǵan, keıin alynyp tastalǵan bir norma bar. Ol otbasyn biriktirýge baılanysty shetelderde turatyn aǵaıyn-týystaryn shaqyrý máselesi edi. Mysaly, keıbir elderdiń memlekettik organy otbasyn biriktirý úshin kýálandyrylǵan shaqyrtý qaǵazyn suraıtyny anyqtaldy. Soǵan oraı jergilikti atqarýshy organdardyń quzyretine shaqyrtý qaǵazyn berý jáne kýálandyrý jónindegi qosymsha mindetter júkteldi.

- Al qandaı qandastarymyzǵa azamattyq múldem berilmeıdi?

- Qazaqstan Respýblıkasynyń sheteldikterdiń quqyqtyq jaǵdaıy týraly zańnamasyn birneshe ret buzǵan, sondaı-aq aýyr nemese asa aýyr qylmysy úshin alynbaǵan nemese joıylmaǵan sottalǵandyǵy bar qandastarymyzǵa azamattyq berilmeıdi. Adamǵa qarsy aýyr qylmys jasaǵan, ne bolmasa terrorıstik, ekstremıstik oqıǵalarǵa qatysqan ne sondaı kózqarasty ustanǵan adamdarǵa azamattyq berýden múldem bas tartylady. Óıtkeni bul memleketimizdiń ulttyq qaýipsizdigin saqtaýǵa baılanysty. Ol barlyq elderdiń zańdarynda bar norma.

Shetel qazaqtarynyń taǵy bir ótinishi boldy. Azamattyqty alar kezde olardan buryn turǵan memleketiniń azamattyǵynan shyqty degen anyqtama talap etildi. Al keıbir elder «bara ber» deıdi de, ondaı anyqtama bermeıdi eken. ıAǵnı, sondaı anyqtama alýda qıyndyqtar týyndaıdy. Soǵan oraı Syrtqy ister mınıstrliginiń 2015 jylǵy 7 sáýirdegi № 315 qaýlysymen ózgeris engizilip, ondaı elden anyqtama ákelý jónindegi talap alynyp tastaldy.

Іshki kóshi-qon máselelesin retteýde de tıimdi ári halyqqa paıdaly jańa normalar engizildi. Turǵyndar az qonystanǵan óńirlerge jastardy tartý arqyly olardyń sanyn arttyrý, baratyn adamdardy yntalandyrý, áleýmettik qoldaý máseleleri kózdelip otyr. Osy oraıda, qazir «Serpin» baǵdarlamasy júzege asyp jatyr ǵoı, sonyń aıasyndaǵy keıbir normalardy bizder zańdastyrdyq. Mysaly, ońtústikten turǵyndary az soltústikke oqýǵa barǵan jastarǵa kolledjderde oqý úshin bilim granttary beriledi, sol oqý ornynyń jataqhanasynda turady, taǵy basqa máseleler zańda aıqyndaldy.

- Qorytyndy oı-pikirińizdi bildirseńiz?

- Jumys toby barysynda keıbir qarjyǵa ne basqa da áleýmettik-quqyqtyq normaǵa qatysty baptar boldy, olardy Úkimetke oń qorytyndy alý úshin jiberip otyrdyq. Jańa sessııanyń basynda jan-jaqty jetildirile kelgen zań jobasy jalpy otyrystyń qaraýyna usynyldy, birinshi, odan keıin ekinshi oqylymda maquldandy. Qarasha aıynda Senat depýtattary da qarap, Zańdy qabyldady. Al 2015 jyldyń 24 qarasha kúni Memleket basshysy osy bir mańyzdy Zańǵa qol qoıdy.

Búgingi qandastarymyzdyń alǵa tartyp kelgen problemalarynyń kóbin osy Zań aıasynda sheshe aldyq. Biraq zańmen jumys jasaý protsesinde jergilikti atqarýshy organdardyń, osy zań normalaryn tereń zerdeleı otyryp, zań aıasynda jumys jasap, qandastarymyzdy qabyldaýda saýattylyq tanytýyna da kóp másele baılanysty bolmaq. Qandastarymyzdyń arasynda túsindirý jumystary júrgizilýi kerek. Sebebi kóbine Zańnyń normalaryn bilmegendikten, qaıshylyqtar, teris áreketter týyndap jatady. Mysaly, qandasymyz bir jyldyń ishinde azamattyq alýy kerek ekeni jazylǵan. Tipti úsh aıdyń ishinde de alyp úlgeredi. Eger bir jylda alyp úlgermese, olar jeńildetilgen tártippen alý múmkindiginen aıyrylyp qalady da, jalpy tártippen alý protsesine tap bolady. Al jalpy tártippen azamattyq alý úshin Qazaqstanda bes jyl turýy kerek. Mine, osyny biz kelgen jáne qonys aýdarýǵa qamdanǵan qandastarymyzǵa jiti túsindirýimiz qajet. Jeńildetilgen tártip bar eken dep birneshe jyl júrip almaýy qajet. «Oı, bilmeı qaldym, bir máseleler shyǵyp qaldy» degen syltaýmen ýaqyt ótkizip alýǵa bolmaıdy. Turaqty turýǵa kóship keldi me, azamattyq alýǵa qajetti qujattardy jınap, tapsyrýǵa birden kirisýi kerek.

Almaǵaıyp zamanda kóship ketken ne sol shetelde ǵasyrlar boıy turyp jatqan nemese shekara syzyǵyn belgilegende, syrtta qalyp qoıǵan etnıkalyq qazaqtar qanshama?! Olar balalarynyń bolashaǵy úshin tarıhı Otany - Qazaqstanǵa kóship kelgisi keledi. Qazaq eliniń keleshegi úshin bilim alyp, óziniń táýelsiz memleketine eńbek sińirýdi maqsat etedi. Olardyń osy arman-tilegin júzege asyrýǵa qoldaý kórsetý, ornyǵyp, beıimdelip ketýine jaǵdaı jasaý bizdiń mindetimiz jáne barsha Qazaqstan azamattarynyń paryzy dep oılaımyn.

- Keleli oılaryńyzdy ortaǵa salǵanyńyzǵa raqmet.